1-18-4698/51 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-18-4698

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

19. november 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja numb

er 1-18-4698 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Marina Davõdovitš Kohtuasi Viru Vangla materjalid F.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu F.B , isikukood XXX, kodakondsuseta, , elukoht xxxx põhiharidus

Karistuse kandmise algus

19.06.2018 ja lõpp 16.08.2020 Kaitsja v.-adv. Valeriy Gimaev kokkuleppel

RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata F.B .

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 02.10.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava F.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Viru Maakohtu 19.06.2018 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-4698 tunnistati F.B süüdi KarS § 120 lg 1 järgi (21.09.2016 episood) ja talle mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja F.B-d karistati vangistusega 2 kuud. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti nimetatud otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu 18.04.2017 kohtuotsuse alusel mõistetud karis – – mõisteti tusega 4 kuud ning F.B-le liitkaristuseks, lugedes

kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 4 kuud vangistust. F.B tunnistati süüdi KarS § 120 lg 1 jär mõisteti gi (16.04.2018 episood) ja talle

ristuseks 3 kuud ka vangistust. F.B tunnistati süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. F.B tunnistati süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja mõisteti Vastavalt KarS § 64 lg 1 üksikkaristustest talle karistuseks 8 kuud vangistust. raskeima suurendamise teel, mõisteti F.B-le liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja F.B-d karistati vangistusega 2 aastat. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu

18.04.2017 kohtuotsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra – 4 kuud vangistust ning F.B-le liitkaristuseks 2 aastat 4 kuud vangistust. mõisteti KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 17.02.2018 kuni 18.02.2018, s.o

2 päeva ning alates 18.04.2018 kuni 18.06.2018, s.o 2 kuud, kokku 2 kuud ja 2 päeva karistusaja hulka ja mõisteti ärakandmisele 2 aastat 1 kuu ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 19.06.2018.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 2 korral, tegemist on tema esimese vangistusega. Isikut on varasemalt kriminaalkorras karistatud varguse eest grupis ja kehalise väärkohtlemise eest. Viimati on isik s episoodi) ja liku korra üüdi mõistetud ähvardamise (2 vägivallaga ava raske rikkumise (3 episoodi) eest ning on sõiduki juhtimise ees alkoholijoobes. Kuriteod muutunud raskemaks, sisaldades vägivalda ja sellega ähvardamist, sh noa kasutamist. Teod on toime pandud emotsioonide pinnalt ja Riskiteguri alkoholijoobe tõttu. teks on alkohol ja puudulik probleemilahendusoskus.

K sotsiaalprogrammid Viha juhtimine ja Eluviisitreening. Isik pole innipeetav on läbinud asunud riigikeelt õppima teolenevatel põ

mast mit te hjustel, kuid on motiveeritud osalema riigikeele õppes.

Kinnipeetaval on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud 1 aasta 5 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 8 kuud vangistust.

Kinnipeetav elas enne vangistust 2017. aastal xxxx tüdruksõbraga ja alates 2018. aastast vanaema juures xxxx. Vägivallaepisood endise tüdruksõbra suhtes toimus elukoha maja ees ja trepikojas. Sellele aadressile kinnipeetav enam elama ei asu. Varasemalt on isik toime pannud varguse koos vennaga, kes siis oli alaealine. Vabanemisjärgseks aadressiks on xxxx. Korteri üürileping on sõlmitud 13.07.2019 üheks aastaks. Korterit üürib kinnipeetava ema T

D ning antud aadressil võivad lepingu järgi elada A D (vanaema), A M (ema elukaaslane), J D (vend) ja kinnipeetav N D. Tegemist on 2-toalise üürikorteriga. Kinnipeetav avaldas soovi ka elektroonil kriminaalhooldus ise järelevalve paigaldamiseks, kuid ametnikul ei olnud võimalik kokku leppid Kinni xxxx vene a korteri külastust. peetav on lõpetanud keelse põhikooli, misjärel läks Tallinnasse tööle. Käesoleval hetkel sooviks ta vabaduses omandada eriala (elektrik, keevitaja vms). Enne vangistust tegeles isik aktiivselt spordiga. Kinnipeetava keeleoskus on hinnatud A2 tasemele ning ta on Kinnipeetav motiveeritud õppima riigikeelt. teab, et xxxx pakutakse tasuta kursuseid, kus saab peale vabanemist eesti Ta keelt õppida. l Isik t eiab, et eesti keele oskus on oluline tööturul osalemiseks. oob välja ka asjaolu, et sooviks tulevikus minna õppima kutsekooli siseviimistlust.

Kinnipeetav töötas enda sõnul enne vangistust ametlikult ehitusfirmas xxxx, kus tegi maalritöid ja aeg töötas -ajalt ka mitteametlikult ehitusel xxxx. Enne seda isik mitteametlikult

restoranis. Kinnipeetaval puudub eriala, kuid tal on töökogemus ehitusel, restorani köögis. 3 aastat tagasi töötas rmas. Ühegi firma nime öelda. Isiku enda sõnul isik xxxx fi ei oska isik

tal raha jätkus, kuigi on tasumata trahve, mida plaanib maksta. Varasemalt on isik toime pannud varavastase kuriteo, kus varastas grupis korterist erinevat elektroonikat, mille on st nähtuvalt isik isik huvi ei ul probleeme majandusliku toimetuleku oskusega. Vanglas töötamise vastu tunne, sest koristami Vabaduses isikul ne ei ole tema jaoks sobiv töö. üldiselt töötamise vastu ei ole midagi. K-raha andmetel on kinnipeetaval 04.09.2019 1298,78 eurot seisuga võlgnevusi ja vabanemisfondis on 541 . Vangistuses eurot. Võlgnevused on vangistuse jooksul vähenenud toetab isikut materiaalselt perekond ning on nõus seda tegema ka peale vabanemist. Kinnipeetavale on väidetavalt töö garanteerinud OÜ või OÜ. Mõlema ettevõtte Xxxx Xxxx juhatuse liikme

d kinnitavad, et saavad võtta F.B tööle. Firmadel on 13.08.2019 seisuga maksuvõlg ja/või esitamata deklaratsioonid. Kinnipeetav leiab, et tal on olemas oskused töödeks, mida nimetatud firmad pakuvad (telefonimüük).

- xxxx ja xxxx

Kinnipeetaval on head suhted oma perega. Vend e xxxx ning lab käesoleval hetkel kinnipeetava kaaslasega isik enam ei suhtle. Grupis toime sõnul õpib ja töötab. Endise elu pandud varguse kaaslastega on kinnipeetav vanglas oll es kirjutanud. Säilinud on suhtlussidemed vanade tuttavatega, kelle seas on ka karistatud isikuid. Isik arvab, et suudab edaspidi konf temperamenti kontrolli all hoida. Kinnipeetav likte lahendada sõnadega ja plaanib asendada varasema k

äitumise töö tegemisega ja spordiga. Kinnipeetav on süüdi mõistetud mootorsõiduki juhtimise eest ja enda sõnul oli alkoholijoobes ta ka teiste kuritegude ajal joobes. Alkoholi tarbis isik pidu . Alkoholi tarbides muutub isiku de käigus käitumine kergesti vä se ei näe, et tal oleks givaldseks, kui ta satub konflikti. Kinnipeetav i probleemi alkoholi kuritarvitamisega, seetõttu motivatsioon vabaneda alkoholi tarvitamisest puudub. Kinnipeetav proovis viimati narkootikume 2012. aastal. Viimati on teda väärteokorras karistatud NPALS § 151 10.03.2017. Isik enesehinnanguga, lg 1 järgi on kõrge ta masid, mis on temale olulised. Kinnipeetav on hinnatud peab oluliseks üksnes neid tee töövõimeliseks 01.08.2018. Vangistuse jooksul on isik muutunud rahulikumaks. Oma kuritegusid isik vaid

kriitiliselt ei analüüsi, lükkab vastutuse teiste peale. Probleeme lahendab isik

enda sõnul sõnadega, aga praktika näitab vastupidist. Vägivaldsuse suureks mõjutajaks peab isik alkoholi. Kinnipeetav ei pea oluliseks end piirata teiste heaolu . Kohtades, kus pärast juhtusid kuriteoepisoodid, oli ka pealtnägijaid, ku . Sõnades id isikut see ei takistanud väljendab soovi omandada kutseharidus, asuda tööl kinnipeetav e ja luua pere. Kinnipeetav vähendab oma süü suurust ja tegude tagajärgi, l e käitumises v käitumist eiab teist igu, aga oma analüüsida süvitsi ei oska. Isik võib tunda end sama mõtteviisi toetavate isikute seltskonnas mugavalt. 6 eri kuriteoepisoodi pani isik isik toime katseajal. Ühel korral on läbinud ka edukalt kriminaalhoolduse. Käesolevalt saab isik aru kriminaalhoolduse olulisusest ja sellega kaasnevatest Kinnipeetav ei teadvusta kuriteo toimepanemist soodustanud tegureid nõuetest. . Kuritegelikku käitumist suurendab alkoholi tarvitamine. Üldise korduva kuriteo

toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 25%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 54%. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, Viru Vangla ei toeta isiku ennetähtaegset vabastamist.

Juhul, kui kohus peab otstarbekaks

F.B tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks kandmata karistuse osa, s.o kuni 16.08.2020 ning kohustada teda katseajal täitma lisaks KarS § 75 s 1 sätestatud kontrollnõuetele ka KarS § 75 lg 2 p lg- -des 2,21,4 sätestatud kohustusi.

F.B kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Vabaduses ta ei hakka tarvitama alkoholi, vaid asub tööle. Ta tahaks töötada siseviimistluse alal. Kui sellist võimalust ei ole, siis ta võiks töötada ka klienditeenindajana mobiiltelefonide ja aksessuaaride müümisel. Mõlemasse ettevõttesse, mis garanteerivad talle töökoha, ta tööle ei lähe. Ta asub tööle xxxx Xxxx OÜ- Sotsiaalprogrammid on probleemide s. lahendamise oskuse osas talle kasuks tulnud. Sotsiaalprogrammis Eluviisitreening on nad käsitlenud alkoholi tarvitamise probleemi. Ta jõudis järeldusele

, et saab olla ka ilma alkoholita. Vanglas omandatud teadmisi saab ta rakendada vabaduses. Reaalselt hakkab ta seal xxxx korteris elama koos vanaemaga. Ema elukaaslane enam ei hakka nendega koos elama, sest P nad läksid lahku. Korteri kulud kannavad ema ja vanaema. erioodiliselt käivad xxxx ka ema ja vend. Vangla

s on ema käinud peaaegu igal kuul või kord kahe kuu jooksul teda vaatamas ja telefonitsi suhtleb ta ka vanaema ja vennaga. Ta tunnistab oma vigu ning kahetseb.

Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 F.B tingimisi enne teatanud, et ei soovi võtta osa tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, F.B ennetähtaegset vabastamist.

Kaitsja v.-adv. Valeriy Gimaev leidis kohtuistungil, et Riigikohus asjas 3-1-1-12-17 jõudis järeldusele, et peamine sisuline eeldus ennetähtaegseks vabastamiseks peaks olema õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu tuvastamiseks tuleb eelkõige tähelepanu pöörata vangistuse ajale. F.B riskiteguriteks vastavalt iseloomustusele on olnud alkohol ja puudulik probleemilahendusoskus. Teda on karistatud samalaadsete kuritegude eest ja selle eest on ta sattunud vanglasse. Vangla on vangistuse ajal teinud temaga väga head tööd selleks, et suunata ta seaduskuulekale teele. Vangla on individuaalselt keskendunud F.B probleemidele ja vanglas on F.B läbinud 2 sotsiaalprogrammi Viha ohjamine ja Eluviisitreening. Vangla iseloomustusest tulenevalt on ta tänu programmides osalemisele muutunud rahulikumaks. Samuti on tegelenud alkoholi tarvitamise ta probleemiga. Istungil ta kinnitas, et

näeb nüüd teisi võimalusi, kuidas vabaduses elada ja vabaduses suudab ta need teadmised, mis on omandatud vanglas, rakendada. Kuna täitmiskava oli keskendunud just F.B probleemide lahendamisele ja ta on need programmid läbinud ja need probleemid välistanud, leidis kaitsja, et juhul kui kohus otsustab ta enne t hendis on ähtaega vabastada, suudab ta õiguskuulekalt käituda. Samas Riigikohtu la märgitud, et tuleb elutingimusi ja muid asjaolusid, mis kaasnevad ennetähtaegse hinnata ka vabastamisega. Vabaduses vanaema, kes kindlustavad teda on temal lähedaste toetus, ema ja elukohaga. Varasemalt on ta töötanud kokanduse alal ja ka vabanemisel ta pigem kaldub sellele, et töötada kokanduse alal. Vastava tegevusalaga tegelev ettevõte garanteerib talle töökoha. Meelepärase tööga kindlustamine tõenäoliselt välistab uute kuritegude toimepanemise. Vangistuse jooksul on ta vähendanud ka oma võlgnevusi, mis viitab sellele, et nende võlgnevustega garanteeritud töökoht, siis ei o ta tegeleb. Kuna vabaduses on talle le vabaduses ka takistusi võlgnevuste tasumiseks. Varasemalt on ta vastavalt iseloomustusele kriminaalhoolduse läbinud edukalt. Ka praegusel juhul, kui kohus otsustab ta enne tähtaega vabastada, allutatakse ta käitumiskontrollile ja käitumiskontrolli nõuded välistama

peaksid ka riskifaktoreid, kuna talle pannakse kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid. F.B-d on karistatud teise astme kuritegude eest. Üle poole karistusest, mis oli vangistus, on ta ära kandnud. Kaitsja leidis, et see karistus vangistuse näol käeoleval juhul on piisavat mõju av noorele isikule šokina mõjunud aldanud. Vangla on sellele , F.B on endale järeldused teinud. Kuna ta kannab vanglakaristust esimest korda, siis leidis kaitsja, et vangistus on tema puhul oma eesmärgi saavutanud. Edaspidi on võimalik karistuse e satub esmärke saavutada ta enne tähtaega vabastades, kuna ka enne tähtaega vabastamisel F.B kontrollitud keskkonda. Viru Vangla ja kriminaalhooldus kuni jätkavad vangistuse aja lõpuni tööd. Kaitsja arvas F.B-ga , et kontrollitud keskkonnas ja käitumiskontrolli nõuetega on tõhusam viis suunata F.B õiguskuulekale teele võrreldes sellega, kui ta kannab täielikult karistuse ära ja siis vabaneb ilma igasuguste kohustusteta, seda enam, et eesmärgid, mis olid püstitatud individuaalses täitmiskavas, on käesolevaks ajaks täidetud. Kaitsja palus F.B enne tähtaega vabastada.

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuul ja tema kaitsja, anud ära süüdimõistetu tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja kaitsja poolt esitatud materjalidega, leiab, et F.B ei süüdimõistetu kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on 2 kehtivat kriminaalkaristust ning reaalset vangistust kannab ta esimest korda, mistõttu võiks selle mõju isiku edasisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasemast tingimuslikust karistusest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud katseajal uute kuritegude toimepanemist. Vaatamata sellele, et isik kannab karistust üksnes teise raskusastme kuritegude toimepanemise eest, ei saa jätta tähelepanuta, et isiku poolt toime pandud kuritegude laad on muutunud raskemaks. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 -1-1-91- määrusele kohtuasjas nr 3

06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine käesoleval juhul , kuid ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas

range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Vanglas majandustöödel töötamisest ei ole kinnipeetav huvitunud, ehkki ta on 01.08.2018 hinnatud töövõimeliseks, sest koristamine ei ole tema jaoks sobiv töö.

Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammid Viha juhtimine ja Eluviisitreening. Vabanemisel on isikul olemas elukoht, toetavad suhted perekonnaga ning meelepärane töökoht

Xxxx OÜ- xxxx. Samas on isik varasemalt toime pannud varavastase s kuriteo, mis viitab puuduliku majandusliku toimetuleku oskusele. le Lisaks nähtub vangla iseloomustusest, et kinnipeetav on vanglas jätkanud suhtlemist grupis toimepandud varguse kaaslastega ning säilinud on ka sidemed vanade tuttavatega, kelle seas on ka karistatud isikuid. Viimati karistati F.B-d kuritegude eest, millised on toime pandud alkoholijoobes. Seega võib , mille tõttu on isikul vabaduses alkoholi tarvitama asumine tõenäosus sattuda konfliktidesse, olla uue, sh vägivaldse kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks.

Kuigi kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on head ja toetavad vabastamist, ei saa kohtu hinnangul karistuse Kohtul eesmärkide täidetust ainuüksi selle pinnalt järeldada. puudub kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine o piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo n toimepanemist isiku poolt. Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus, et F.B v astamine ei ole

angistusest tingimisi enne tähtaega vab põhjendatud.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76 KrMS § 426, 432, 384, 387. ;

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 19.12.2019 kohtumäärusega jäeti Viru M akohtu kohtumääruse a resolutsioon muutmata. 19.11.2019 kohtumäärus 1 4698 jõustus 04. veebruaril 2020 Riigikohtu kohtumäärusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lea Herne referent