1-10-1868/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.veebruaril 2010.a., Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-10-1868 (10230102118) Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Kohtuistungi sekretär Elina Huobolainen Tõlk Silvi Hindrikson Kriminaalasi V.L küla süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg.2 järgi. Prokuröri abi

Natalja Kutepova Süüdistatav V.L elu- või asukoht ja aadress: xxx; isikukood või

sünniaeg: xxx; kodakondsus: määratlemata; haridus: 8 klassi; emakeel: vene keel; töökoht või õppeasutus: ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud 7-l korral varavastaste kuritegude eest,

01.12.2006.a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg.2 p.4,7 alusel vangistusega 7.k. 25 p., ära kantud täielikult 09.03.2007.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg.2 p.4- 25 lg.2 alusel vangistusega30 päeva, ära kantud täielikult;

29.04.2008.a. Harju Maakohtu poolt KarS õ 199 lg.2 p.4-25 lg.2 alusel vangistusega 45 päeva;

01.08.2008.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg.2 p.9-25 lg.2 alusel vangistusega 2.k. 20.p., ära kantud täielikult;

28.11.2008.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg.2 p.9-25 lg.2 alusel vangistusega 4.k., ära kantud täielikult; 01.07.2009.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg.2 p.5,9 alusel vangistusega 3.k. ära kantud täielikult;

29.01.2010 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg.2 p.9-25 lg 2

2 alusel vangistusega 6 kuud, KarS § 69 korras asendatud ÜKT 360 tunniga, ÜKT on täielikult tegemata Väärteokorras on karistatud 51-l korral ( NPAS § 15-1 , KarS § 218 ja KarS § 262 alusel), enamus trahvidest on tasumata.

Kahtlustatavana kinnipidamine alates 11.02.2010.a. Kaitsja

Jugans Grossmann RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada V.L KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 järgi ja mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista V.L ´ le 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 69 lg 6, 7; § 65 lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud vangistust eelmise 29.01.2010.a. Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 6 (kuus) kuud vangistust. Mõista liitkaristuseks ja ärakandmisele kuulub 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuse viibitud aeg ning karistusaja alguseks lugeda 11.02.2010.a.

Tõkendina kohaldada V.L suhtes vahistamine. Vahistada V.L kohtusaalis.

Välja mõista V.L ´lt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel ja KrMS § 256 5

lg.2 alusel

sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 3 262 ( kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni 50 senti riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Selgitusse märkida „V.L, 1-10-1868 sundraha.“

Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pank

märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777.

Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades

kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

Kohtuotsuse põhiosa

Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse V.L selles et tema isikuna, kes varem viimase aasta jooksul pani toime vähemalt kaks vargust (01.07.2009 ja 29.01.2010.a.20 on teda karistatud kriminaalkorras KarS § 199 lg.2 p.9- 25 lg.2 alusel ), uuesti 11.02.2010.a.

kella 12.50 paiku viibides Tallinnas, Paldiski mnt 102 asuvas Koduextra OÜ-le kuuluvas kaupluses, alustas vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult kuriteo toimepanemist, mis oli

suunatud süstemaatilisele võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, nimelt püüdis varastada 2 panni Rondine maksumusega 259 krooni, kokku kaupa

3

maksumusega 518 krooni, möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata põhjustel, mis ei olenenud süüdlase tahetest, kuna peeti turvatöötaja poolt kinni. Seega pani V.L toime süstemaatilise varguse katse ehk kuriteo, mis on

kvalifitseeritav KarS § 199 lg. 2 p.9 - § 25 lg 2 järgi.

V.L süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja

kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. Koduextra OÜ

avaldus, millest nähtub, et 11.02.2010.a kella 12.50 paiku Tallinnas, Koduextra OÜ-le

kuuluvas kaupluses ei tasutud Koduextrale OÜ kuuluva kauba eest. Varastati 2 panni

„Rondine“ üldmaksumusega 518 krooni. Kaup on korras ja tagastati kauplusele /tlk 2/;

Õigusvastase teo toimepanemise akt, millest nähtub, et 11.02.2010.a. kella 12.50 paiku

Tallinnas, Paldiski mnt 102 Rocca al Mare keskuses asuvas Koduextra OÜ-le kuuluvas

kaupluses noormees varastas 2 panni kogumaksumusega 518 krooni. Kaup on korras ja

tagastatud kauplusele /tlk 3/; tunnistaja HEütlused, kes 11.02.2010.a. kell 12.40 märkas

aadressil Paldiski mnt 102 Rocca al Mare keskuse Koduextra kaupluses isikut tumedas jopes, mille krae oli karvane. Isik pani ostukorvi pannid ja liikus poes ringi. Ühel hetkel pani

isik pannid põue ja väljus kaupluse turvaväravatest kauba eest tasumata. Järgnes isikule ja pidas kinni. Turvakontrolli käigus tulid välja pannid väärtusega 518 krooni. Kaup tagastatud kauplusele rikkumata /tlk 4/; väljavõtted karistusregistrist ja väärteoasjade ostustest, millest nähtub, et V.L on varem karistatud kriminaalkorras 7 korral ja väärteokorras 51 korral /tlk 8-20/; 29.01.2009.a. Harju Maakohtu otsus, millega V.L on süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi ning vangistus asendatud üldkasuliku tööga /tlk 21-22/; 01.07.2009.a. Harju Maakohtu otsus, millega V.L on süüdi mõistetud

KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi /tlk 23-25/; kahtlustava V.L ütlused, milles tunnistas end süüdi ja andis ütlusi, et 11.02.2010.a. läks Rocca al Mare asuvasse Koduextrasse niisama. Võttis ostukorvi ning kaupluse müügisaalis olles tuli mõte varastada panne. Tema ei tea isegi, miks just panne tahtis varastada. Pani riiulist 2 panni endale ostukorvi. Laks riiuli juurest natukene maad eemale ning siis pani pannid endale põue. Siis möödus kassadest kauba eest maksmata. Peale kassasid pidas teda kinni turvatöötaja. Turvatöötaja ütles talle, et läheks turvaruumi. Nemad läksid turvaruumi ning turvaruumis võttis pannid põuest välja ja andis

turvatöötajale. Kahetseb, et antud varguse toime pani /tlk 38-41/ ning toimiku teiste materjalidega.

Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud.

Süüdistatav V.L on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end

süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule.

Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad

asjaolud puuduvad. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult

arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik

karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega

konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99- 06). V.L on varem seitsmel korral kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu

on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. V.L ´le karistuse mõistmisel

tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning

lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada V.L

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et V.L ei ole

võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada reaalse

4

vangistusega, kuna V.L ei ole teinud eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi, vaid jätkas kuriteo toimepanemist. Süüdistatava arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada

vaid reaalne vanglakaristus. Rahalise karistuse mõistmine on välistatud V.L suhtes ka põhjusel, kuna V.L ei oma sissetulekut ( t lk.32) ning lisaks kuuluvad

V.L ´lt väljamõistmisele ka uued menetluskulud. Kohus leiab, et rahalise

karistuse kohaldamine V.L suhtes oleks vastuolus kohtupraktikaga. Kaitsja leidis kohtuvaidlustes, et V.L karistus võiks olla kergem kui palus prokurör, arvestades karistuse mõistmisel kahju puudumist ja et tegu jäi katsestaadiumi. Kohus märgib,

et varguse avastamine ja varastatud kauba kauplusele tagastamine ei sõltunud V.L

tahtest, mistõttu ei ole asjakohane arvestada karistust kergendava asjaoluna

kuriteoga tekitatud kahju puudumist. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. V.L pani kuriteo toime temale väljakujunenud ja läbimõeldud käitumis- ja tegevusmallide kohasel ning tema näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud tegude õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohus leiab, et V.L suhtes on

võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse, kuid mitte

sanktsiooni alammääras, s.t. lühiajalist vangistust, kuna teda on varasemalt karistatud

samalaadsete süütegude toimepanemise eest, s.h. lühiajaliste vangistustega, kuid lühiajaline

vangistus ei ole täitnud eripreventiivset eesmärki. Eelnevad lühiajalised karistused ei ole

ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Neil motiividel pole õigustatud ka V.L ootus, et uue kuriteo toimepanemisega võib kaasneda

varasemast leebem karistusõiguslik kohtlemine. Samuti ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et V.L pani uue kuriteo toime vähem kui kuu möödumisel kui tema karistus oli

asendatud üldkasuliku tööga. V.L käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et V.L

ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuse tähendusest. Samuti ei suuda V.L isegi mõistetud karistuse võimaliku täitmisele pööramise teadmise juures käituda

õiguskuulekalt ega pidada lugu ühiskonnas omaksvõetud põhiväärtustest. Kaitsja leidis kohtuvaidlustes, et kuna V.L taotles vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, siis palus kaitsja nimetatud asjaolu ka kaaluda. Kohus märgib, et kui isik paneb toime uue kuriteo karistuse kandmise kestel, s.t. ajal mil isiku vangistus on asendatud üldasuliku tööga ja üldkasulik töö on sooritamata ning kui isikut karistatakse uue kuriteo toimepanemise eest vangistusega, on üldkasuliku töö aluseks olnud vangistuse täitmisele pööramine kohustuslik.

Vangistuse täitmisele pööramise kohustuslikus tuleneb KarS § 69 lg 7 sättest. Lähtudes eeltoodust puuduvad kohtul seaduslikud alused uuesti asendada vangistus üldkasuliku tööga. Uue kuriteo eest mõistetud karistust suurendada KarS § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsuse

järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Kuriteoga tekitatud kahju ei ole. V.L

´lt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 3 262.50 krooni, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 1 500 krooni. Arvestades V.L varalist seisundit ja

resotsialiseerumisväljavaateid, siis kogu menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest, s.o. kaitsjatasu riigi kanda.

Kohtunik