4-19-841/33 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 4-19-841 Otsuse kuupäev

19. november 2019 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Paavo Randma ja Peeter Roosma Kohtuasi H.J-i väärteoasi liiklusseaduse § järgi

224 2 lg

Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 4. juuni 2019. otsus a Kaebuse esitaja ja kaebuse liik H.J-i kaitsja vandeadvokaadi abi Gregori Palm, kassatsioon Teised kassatsioonimenetluse pooled Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

30. oktoober 2019, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. J

4. juuni 2019. a ätta Pärnu Maakohtu otsus H.J-i väärteoasjas muutmata.

2. K

assatsioon jätta rahuldamata.

3. M

äärata Advokaadibüroole Lindeberg kassatsioonimenetluses H.J-ile osutatud riigi õigusabi sh käibemaks 2 eest makstava tasu suuruseks 150 eurot (

5 euro

t).

4. M

õista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks H.J-ilt Eesti Vabariigi kasuks välja 150 euro t.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseiveebruar 2019. ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri 1. i a otsusega karistati H.J liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 764 eurot ja LS 224 § lg 3 p 1 alusel lisakaristusena

3 kuuk Otsuse kohaselt juhtis

12. jaanuaril s mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega. H.J

2019 kell 22.20 Rapla vallas mootorsõidukit joobe § nõudeid. seisundis, rikkudes LS 69 lg Tõendusliku alkomeetriga tuvastati kl 23.31, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholi vähemalt 0,64 mg/l.

2. Kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustas menetlusalune isik, taotledes selle tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse § seadustiku (VTMS) 29 1 p 1 alusel. lg

3. P

4. juuni 2019. ärnu Maakohtu a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

3.1. M

kohaselt aakohtu hinnangul on väärteo toimepanemine tõendatud. Tunnistaja R. K. ütluste märkas ta oma kodu aknast teelt välja sõitnud sõiduautot. Auto juurde jõudes nägi ta rooli taga meesterahvast, kes üritas sõidukiga lumest välja saada. Tunda oli tugevat alkoholilõhna ning juht oli

ilmsete joobe da, kuid tunnistaja sai ta tunnustega. Menetlusalune isik püüdis sündmuskohalt lahku kätte. R. viis K. H.J-i enda koju ning andis ta hiljem politseile üle. Politsei saabumiseni

4-19-841

2(4)

menetlusalune isik alkoholi ei tarvitanud. Sündmuskohale tulnud politseiametniku ütluste kohaselt kontrolliti menetlusaluse isiku joovet alkomeetriga.

3.2. Menetlusaluse isiku .

sõnul oli roolis keegi tema sõber, kelle nime ta ei öelnud H.J-i ütluste kohaselt hääletas ta Raplast Kuimetsa ja nägi poolel teel kraavis enda autot. Seal ründas teda tundmatu isik, kes hoidis teda kuni politsei tulekuni oma kodus kinni.

3.3. Maakohus pidas menetlusaluse isiku ütlusi ennastõigustavateks ja luges H.J-i tõendiallikana ebausaldusväärseks. Ainetuteks pidas kohus menetlusaluse isiku ja tema kaitsja väiteid tunnistaja

R.

K. poolt toime pandud võimalike kuritegude kohta. R. käitus korrektselt ja pidas kinni

K. joobetunnustega mootorsõidukijuhi, kes üritas põgeneda. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni menetlusaluse isiku kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist või asja maakohtule uueks arutamiseks saatmist.

4.1. Tunnistaja

R. K. võttis menetlusaluselt isikult vabaduse rohkem kui tunniks ajaks. H.J oli tunnistaja eluruumides vastu tahtmist, kuna uskus, et lahkumise korral võidakse tema suhtes vägivalda kasutada. Erinevalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 217 lg- 4 st ei ole seadusandja sätestanud võimalust pidada õigusrikkuja kinni väärtegude puhul. VTMS 31 ja KrMS 64 § § lg 1 kohaselt ei tohi

tõendeid koguda vägivalda kasutades. kinnipidamine toimus kohtuvälise menetleja H.J-i

teadmisel ja heakskiidul. Kaitsja hinnangul on seadusliku aluseta menetlusaluse isiku liikumisvabaduse piiramine käsitatav vägivallana KrM § mõttes ning seega rikuti olu S 64 lg liselt tõendite kogumise korda.

4.2. J

oobeseisundis auto juhtimine ei ole otseselt tõendamist leidnud. R. K. nägi menetlusalust isikut alles siis, kui auto oli teelt välja sõitnud. joove fikseeriti rohkem kui tund pärast väidetava H.J-i sündmuse toimumist. Kaitsja hinnangul ei ole kogutud sellisel hulgal ja sellise kvaliteediga tõendeid, mis võimaldaksid teha tõsikindlaid järeldusi süüteo asjaolude kohta.

5. Kassatsioonivastuses leiab kohtuväline menetleja, et kassatsioon tuleb jätta rahuldamata. Maakohus hindas tõendeid kogumis, kaebaja süü on täielikult tõendamist leidnud ja kaebuses esitatud argumendid ümber lükatud. Seega on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegiumi hinnangul on maakohus

H.J-i süüküsimuse lahendanud veatult ning kassaatori väited jäävad tervikuna tagajärjetuks. Olemasolev tõendikogum ei jäta ruumi kahtlusteks tuvastatud faktilistes asjaoludes. Maakohus on menetlusaluse isiku kaitseversiooni veenvalt kummutanud ning

Riigikohus ei pea

H.J-i süüküsimuses vajalikuks juba esitatud seisukohti korrata. Küll aga peatub kolleegium väärteo toime pannud isiku õiguse , selgitades järgmist. kinnipidamise l

7. Kassaatori arvates pidas tunnistaja

menetlusalust isikut seadusliku aluseta kinni. Iseenesest

R. K.

on õige, et väärteomenetluse seadustikus säte igaühel väärteo toimepanemises ei ole t, mis lubaks

kahtlustatavat politsei tulekuni või politseisse toimetamiseks kinni pidada. Seadusandja otsustus väärteomenetlusõiguses nn igaühe kinnipidamisõigust mitte sätestada on põhjendatav vajadusega vältida ebaproportsionaalsete meetmete kasutamist väheolulist õigusrikkumiste e korral. Samas kui

isiku väljahingatavas õhus või veres sisalduv alkoholikogus võimaldanuks etteheidet kuriteona karistusseadustiku (KarS) 4 siis olnuks tunnistajal KrMS 217

4 kohaselt kahtlusteta § 24 järgi, § lg õigus t § järgi võib igaüks kuriteo toimepanemisel või eo toimepanija kinni pidada. KrMS 217 lg

vahetult pärast seda põgenemiskatselt tabatud isiku toimetada politseisse kahtlustatavana kinnipidamiseks. e on kinnipidamise istav asjaolu KarS 27

Viidatud sät õigusvastasust väl § mõttes (vrd nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. mai 2011. otsus asjas nr 3-1-1-12-11, p 25.2). a

8. K S 217 lg- 4 rM § le tuginemine õigusvastasust välistava asjaoluna eeldab kinni peetava isiku teos kuriteotunnuste sedastamist. Väärteootsuse kohaselt tuvastas politsei ligikaudu tund pärast

H.J-ile lkoholi

etteheidetava teo toimepanemist tema väljahingatavas õhus a sisalduse määras (0,64 mg/l) S 69

2 p 1 , mis on ligilähedane kriminaalse joobe määrale L § lg tähenduses (0,75 mg/l). Nende asjaolude valguses selgitab kolleegium, et sellise piiripealse juhtumi puhul ei saa kinnipidajalt eeldada tõsikindlat teadmist isiku joobe täpse ulatuse kohta (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

4-19-841

3(4) 25. 2004. otsus asjas nr 3-1-1-17-04, p 14.2). Sellistel ebakindlatel asjaoludel kinnipidamise märtsi a

korral tekkivad kahtlused tuleb tõlgendada õiguskorda kaitsvale isikule soodsamas suunas (vt ka

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. detsembri 2013. otsus asjas nr 3-1-1-108-13, p 14). a Vaatlusalusele teole

hiljem antav õiguslik hinnang seda järeldust ei väära. Võimaliku õigusvastasust välistava asjaolu käsitlemisel tuleb esmajoones arvestada neid fakte, mis andsid isikule konkreetsel hetkel aluse arvata, et toime on pandud kuritegu. Asjakohane on ka silmas pidada, et süütegude karistusõiguslik astmestatus on juriidiline konstruktsioon, millel on tähendus vaid toimepandud süüteole õigusliku hinnangu andja jaoks (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. juuni 2003. otsus a asjas nr 3-1-1-66-03, p 8 ).

9. A ikut rvestades tuvastatud joobe määra ja selle tuvastamise aega, ei olnud süüteo toimepannud is kinni pidaval tunnistajal arusaadavalt võimalik tõsikindlalt tuvastada, kas menetlusalune isik pani toime kuril piiripealsel juhul, mil menetlusalust isikut kinni või väärteo. Järelikult tuleb praeguse pidanud tunnistajal ei saanud olla täit kindlust kinni peetava isiku joobe täpses määras, tõlgendada joovet puudutavad kahtlused kinnipidaja kasuks. Kuna asjaolud kogumis (H.J-i , joobe määr

tema käitumine sündmuskohal ning toime pandud teo iseloom) tunnistajale aluse järeldada andsid

menetlusaluse isiku kriminaalses joobes olemist, võis R. menetlusaluse isiku kinni pidada K. KrMS 217 4 alusel. § lg

10. Eeltoodust johtuvalt ei teki ka küsimust menetlusõiguse rikkumisest tõendite kogumisel nii, nagu seda on väidetud kassatsioonis. Kolleegium märgib üksnes, et ka juhul, kui tunnistajal polnuks õigust menetlusalust isikut kinni pidada, ei saa tema võimalikku õigusvastast tegevust omistada kohtuvälisele menetlejale ja seeläbi tuvastada rikkumist tõendite kogumisel. Kinnipidamise teatavaks tegemist ei saa samastada kohtuvälise menetleja (vaikiva) heakskiiduga isiku kinnipidamiseks. Praegune kaasus ei ole Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. 2007. võrreldav kaitsja viidatud märtsi a asjaga nr 3-1-1-127-06

, milles käsitleti küsimust tõendi väidetavast saamisest vägivallaga, täpsemalt seadusliku aluseta toimuva vahistamisega. Selline on meelevaldne, sest kuigi tunnistaja võrdlus takistas

i isikut H.J politsei tulekuni lahkumast, pole võimalik sedastada, et seeläbi survestat mingilgi moel edasise tõendusteabe kogumiseks tema vastu. Menetlusalusel isikul oli võimalik tõendusliku alkomeetri kasutamisest ja ütluste andmisest keelduda, millis õigus t t aga ei kasutanud. ta

Neis küsimustes tehakse menetlejale põhjendamatuid etteheiteid ning tõendite kogumise korra rikkumis ei saa. est seega rääkida

11. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTM § , jätab Riigikohus Pärnu Maakohtu 4. S 174 p- 1 st juuni 2019. otsuse

a H.J-i väärteoasjas muutmata. Kaitsja kassatsioon tuleb jätta rahuldamata.

12.

H.J-i kaitsja esitas Riigikohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks summas 150 eurot (sh käibemaks 2 t). Taotluse kohaselt kulutas kaitsja kliendiga nõ

5 euro upidamisele

pool tundi ja kassatsiooni koostamisele kaks tundi. Kokku osutas kaitsja kassatsioonimenetluses Riigikohtus õigusabi viie pooltunni vältel. Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Riigi õigusabi seaduse § § § a määruse nr 6, lg

23 1 ja lg

21 3 ning justiitsministri 26. juuli 2016. lg „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimuse

1 lg- 6 ja 10 ning 9 lg 2 d“ § te § alusel rahuldab kolleegium kaitsja taotluse ja määrab riigi õigusabi tasu suuruseks 15 t, sh käibemaks 2 §

0 euro

5 eurot. Kuna Riigikohus teeb VTMS 174 lg 1 p-s 1 ta menetlusaluselt isikult nimetatud lahendi, tuleb eelmärgitud menetluskulu välja mõis H.J-ilt (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. aprill 2016. otsus asjas Eesti Vabariigi kasuks i a nr 3-1-1-31-16, p 12).

(allkirjastatud digitaalselt)

Hannes Kiris

Paavo Randma

Peeter Roosma

4-19-841

4(4)