1-10-349/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2010. a Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-349 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi O.S-i (O.S) süüdistus KarS § 121 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Tartu I osakonna prokurör Raul Heido Süüdistatav O.S

Elukoht: XXX Isikukood: XXX Karistatus: kriminaalmenetluses karistatud 1-1 korral ja väärteomenetluses karistatud 7 korral tõkend: puudub Kaitsja riigi poolt määratud korras advokaat Aivar Hint

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada O.S KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista 30 (kolmkümmend) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1,3 alusel määrata, et käesoleva otsusega mõistetud vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja ei pöörata täielikult täitmisele, kui O.S ei pane 2 ) aasta (kahe

pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

Käitumiskontrolli ajal on O.S kohustatud täitma kriminaalhooldusametniku järelevalve all järgmisi KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas

2. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

2 oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks.

Määrata O.S katseajaks Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9, 10; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg-te 1 ja 3 alusel mõista välja O.S-ilt menetluskuluna 1 500.- krooni sundraha. (tuhat viissada)

Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB

Pank nr 10220034800017 või AS-is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „süüdimõistetu nimi, 1-10-349, menetluskulud”.

KrMS § 423 ja § 424 alusel määrata, et O.S on õigus tasumisele kuuluvad menetluskulud tasuda 1 ( aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. ühe)

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu

Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud

kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast.

Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu

O.S 'it süüdistatakse selles, et tema 01.10.2009 kella 11 paiku Tartumaal, Mäksa vallas, Kaagvere Erikooli välisukse juures koridoris lükkas kätega sama kooli õpilase I.V. vastu seina, seejärel kõrvalkoridoris lõi ühe korra kannatanule vasaku jalaga vastu selga ja tõukas kannatanu veel korra vastu seina. Sellise tegevusega tekitas O.S I.V. füüsilist valu.

Sellega pani O.S toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valu tekitanud kehalise väärkohtlemise.

Menetluskulud: KrMS § 263 p 1 ja 4 alusel 1260 krooni (määratud kaitsja Aivar Hint'ile makstav kaitsjatasu kohtueelsel uurimisel 420 krooni ja kokkuleppemenetluse läbirääkimistel 840 krooni).

Karistuse liik ja määr: KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav O.S-ile karistuseks 30 (kolmkümmend) päeva vangistust. KarS § 74 alusel vangistust mitte pöörata täitmisele, kui O.S 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

3

• elab kohtu poolt määratud alalises elukohas;

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda,

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppevõi töökoha vahetamiseks.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et Mari_liis O.S-i, tema kaitsja ja prokurör vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-

de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et O.S on sõlminud kokkuleppe oma

tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse O.S süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kohtu seisukoht menetluskulu osas

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas tuleks kohtul välja mõista süüdimõistetult

menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 6525.- krooni. Samuti peaks kohus välja mõistma KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjale väljamaksmisele kuuluva tasu summas 1380.- krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel postikulu summas 32.- krooni.

KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule ülejõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades asjaolu, et O.S on õpilane, kellel puudub iseseisev sissetulek, siis on põhjendatud tema osas

jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda ja anda talle KrMS § 423 ja § 424 alusel võimalus menetluskulud tasuda 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Rutt Teeveer Kohtunik