2-16-12576/103 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Maarja-Liis Lall

Kohtujurist

Antero Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

18.11.2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-12576

Tsiviilasi

A Si hagi AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos

draudimas“

Eesti

filiaali

kaudu)

vastu

kindlustushüvitise saamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A S (isikukood xxx), lepingulised esindajad

vandeadvokaadid Elmer Muna ja Edgar-Kaj Velbri

Kostja: AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos

draudimas“ Eesti filiaali kaudu, filiaali registrikood

12831829), lepinguline esindaja vandeadvokaat Olavi-

Jüri Luik

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine ja

riigilõivu tagastamine

Asja läbivaatamine

Istungimenetluses, viimane istung 28.06.2019. a

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja A S (isikukood xxx) ja kostja AB „Lietuvos draudimas“ (AB

„Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu, registrikood 12831829) vahel sõlmitud

kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1. Kostja tasub hiljemalt 10 päeva jooksul pärast kompromissi kinnitava

kohtumääruse jõustumist hagejale 6500 eurot, kandes vastava summa

advokaadibüroo Derling Primus OÜ arveldusarvele nr xxx.

1.2. Pooled kinnitavad, et pärast eelmises punktis nimetatud kohustuse täitmist

puuduvad pooltel teineteise suhtes mistahes nõuded ja pretensioonid, sh

22.01.2014. a sõlmitud kindlustuslepingust nr xxx tulenevad nõuded. Pooled

loobuvad antud lepingu alusel tulevikus tekkida võivatest nõuetest.

2. Lõpetada tsiviilasja menetlus.

3. Jätta poolte kokkuleppel kõik menetluskulud poolte endi kanda.

4. Rahuldada hageja taotlus riigilõivu osaliseks tagastamiseks. Tagastada hagejale

tasutud riigilõivust 500 eurot Advokaadibüroo Derling Primus OÜ arveldusarvele

2-16-12576

2 (4)

nr xxx.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib poolte kokkuleppel esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

Harju

Maakohtu

kaudu

ühe

päeva

jooksul

alates

määruse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest.

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Hageja nõuab kostjalt 19.08.2016. a esitatud hagi alusel 34 391,08 eurot hüvitist.

Hageja tõi esile järgmised asjaolud:

 Hagejale kuulub xxx hoonestatud kinnistu asukohaga xxx (registriosa nr xxx; edasipidi

kinnistu);

 Hageja ja kostja vahel oli 22.01.2014. a sõlmitud kodukindlustusleping, millega

kindlustati kinnistul asuv hoone perioodil 29.01.2014. a - 28.01.2017. a tulekahju,

veeavarii, vandalismi, tormi, üleujutuse ja koguriski vastu summas 176 000 eurot ja

kodune vara 35 000 eurot;

 12.08.2015. a sai pikselöögi tagajärjel kahjustada hageja elamu elektrivõrk;

 Pooled vaidlevad selle üle, mis töid oli vaja teha elektrisüsteemi kahjustuste

likvideerimiseks ja mis see maksab, kas kostjal tuleb hagejale hüvitada ka

soojuspumbale ja elamu veesüsteemile ja veesüsteemiga seotud seadmetele tekkinud

külmakahjustused ning suletud pindade avamisest tekkinud kogu kahju ja mis on selle

kahju suurus;

 Kahjustada said ka kaks õhk-õhk soojuspumpa;

 2016. a märtsi seisuga oli kostjale tekkinud kokku kahju 25 587,34 eurot, sh

külmakahjude likvideerimise kulu 4053 eurot. Kostja keeldus 29.03.2016. a otsusega

külmakahjude hüvitamisest ning hüvitas üksnes 21 434,34 eurot.

 Hagejale seoses äikese- ja külmakahjustustega tekkinud kahju suurus on

52 969,42 eurot, sh elektritööd 6045,08 eurot (ei sisalda üldehitustöid ega lisakaitset),

üldehitustööd (köögi aluskapi põhja vahetus 560,40 eurot, ettevalmistus, kolimine ja

katmine 590 eurot, 77 m2 põranda lammutamine 924 eurot, betoonitööd 4046 eurot,

lava lahti võtmine, uuesti ehitamine ja õlitamine 840 eurot, 165 m 2 seinte

lammutamine 1877 eurot, 77 m2 puitripplae lammutus 891 eurot, prahi utiliseerimine

2060 eurot, 24 m2 hüdrod, 77 m2 plaatimistööd 6652 eurot, 242 m2 voodrilaud seina

ja lakke 9764,70 eurot, 242 m2 voodrilaua viimistlemine 1956 eurot, puidust uksed

300 eurot, seadmete, trepi, mööbli montaaž 700 eurot, materjali hange, transport,

koristustööd 2200 eurot), külmakahjude likvideerimine (veega survestamine,

lekkekoha tuvastamine 450 eurot, dušisegistid 480 eurot; köögis veepehmendi 300

eurot, köögi segisti 100 eurot, 2. korruse WC pott 220 eurot, 5 kuulkraani vahetus 65

eurot, elektriboiler 450 eurot, nõudepesumasin 375 eurot, trassil AluPex põlvede,

ühenduste vahetus 500 eurot, abimaterjalid, sukelveeautomaat, paisupaak, paisupaagi

2-16-12576

3 (4)

ventiil, roostevaba tross, trossüleminekud, kinnistusvahendid, torumaterjalid 695 eurot,

transport jne 800 eurot, muud ettenägematud kulud 300 eurot, millele lisandub 1836

eurot kahe õhk-õhk soojuspumba FUJI Electric ROR09LGC vahetamine ja 1020

eurot ehitustehnilisels ekspertiisiks, millest kostja hüvitas hagejale 21 434,34 eurot.

Seega on hageja nõue 34 391,08 eurot. Kuna tegemist on eraisikuga, on kahjusumma

suurus arvestatav käibemaksuga.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja peamised

vastuväited olid järgmised:

 Hoone hilisem (5 kuud pärast pikselööki) külmumine ehk sekundaarne kahju ei ole

kindlustusjuhtum. Kindlustusvõtja on rikkunud seadusest ja kindlustuslepingust

tulenevat hoolsuskohustust

 Tasutud kindlustushüvitis katab ka sekundaarse kahju.

 Vastavalt kindlustustingimuste K100/2013 punktile 10.5 tuleb hoone veevarustus-,

kanalisatsiooni-, kütte- ja jahutussüsteemi tuleb korrapäraselt hooldada ja kaitsta

külmumise eest. Kasutusvälisel perioodil ja külmal aastaajal ilma piisava kütteta

hoonetes või hoone osades paiknevad veevarustus-, kanalisatsiooni-, kütte- ja

jahutussüsteemid tuleb sulgeda, tühjendada ja tühjana hoida.

 Hageja ei kaitsenud hoone kommunikatsioone külmumise eest.

 Tekkinud kahju ei ole hageja poolt väidetud ulatuses ning tasutud kindlustushüvitis

ületab tekkinud kahju suurust.

3. Kohus arutas 29.10.2019 pooltega konverentsikõnena menetluse kompromissiga

lahendamise võimalusi ja tegi pooltele kohtupoolse kompromissiettepaneku.

4. Pooled esitasid 14.11.2019 kohtule kompromissilepingu, mille paluvad kohtul

kinnitada ning tsiviilasja menetluse lõpetada. Pooled avaldasid, et nad on teadlikud menetluse

kompromissiga lõpetamise tagajärgedest ning kinnitavad, et puuduvad takistused

kompromissi kinnitamiseks. Pooled paluvad kompromissi kinnitada kirjalikus menetluses

ilma kohtuistungit pidamata. Avalduses sisaldub riigilõivu osalise tagastamise taotlus.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus

menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab.

Vastavalt TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega

ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi

tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on

vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui

kompromissi ei ole võimalik täita.

6. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade

kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita.

Kohtul ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata. Pooled on

kinnitanud teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka kompromissi alusel

tekkivatest poolte kohustustest. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse

lõpetada ning ei ole vajadust selgitada kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi.

7. Kompromissi tingimusteks ei ole kohtule esitatud avalduse punktides 3-7 märgitu,

vaid need on poolte menetluslikud avaldused, mida kohus kompromissina ei kinnita (vt nt

Riigikohtu 17.12.2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-08, p 13, 21.09.2016. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-78-16, p 10, samuti 12.11.2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-14253,

2-16-12576

4 (4)

p 14). Kohus arvestas kõnealuste menetluslike avaldustega kompromissi kinnitamise

otsustamisel.

8. Menetlust

lõpetavas

lahendis

otsustab

kohus

menetluskulude

jaotuse.

Kompromissilepingu juures olevates menetluslikes avaldustes ja taotlustes on pooled välja

toonud, et nad on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda (vt Riigikohtu

10.09.2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-20988, p 13). Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 ja

poolte kokkuleppest jäävad kõik menetluskulud poolte endi kanda.

9. Hageja on taotlenud poole hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamist. Kohus leiab,

et taotlus riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja tuleb TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel

rahuldada. Hageja tasus riigilõivu kokku 1000 eurot, sellest tagastamisele kuulub 500 eurot.

10. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada

määruskaebuse. Juhindudes TsMS § 661 lg-st 4 on pooled lühendanud määruskaebuse

esitamise õigust ühe päevani. Kohus märgib edasikaebe tähtaja vastavalt poolte avaldusele,

mis sisaldub kohtule esitatud kompromissis.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja-Liis Lall

kohtunik