2-17-8708/54 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1 (3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Allar Kirikmäe Määruse tegemise aeg ja koht 18. november 2019.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-8708 Tsiviilasi H-S Ti (T) hagi Tallinna kohtutäituri Katrin Velleti (Vellet) ja You 2 OÜ ning Osaühingu Aktiva Finants vastu 02.05.2017 täiteasjas nr 031/2007/1042 toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks Menetlustoiming Hagiavalduse läbivaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja H-S T (isikukood xxxx, aadress xxxx) Kostjad Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet (isikukood xxxx, aadress Rotermanni 5/ Roseni 10, 10111 Tallinn) You 2 OÜ (registrikood 12307991, aadress Kadaka tee 169- 23, 12615 Tallinn) Seaduslik esindaja juhatuse liige S V Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, aadress A. Weizenbergi tn 20, 10150 Tallinn) Lepinguline esindaja Krista Raudsepp Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses Kohtuistung 11.11.2019 Kohtumääruse resolutsioon

1. Jätta läbi vaatamata H-S Ti (T, isikukood xxxx) hagiavaldus Tallinna kohtutäituri Katrin Velleti (Vellet, isikukood xxxx), You 2 OÜ (registrikood 12307991) ja Osaühingu Aktiva Finants (registrikood 10746479) vastu 02.05.2017.a täiteasjas nr 031/2007/1042 toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2. Jätta menetluskulud H-S Ti (T, isikukood xxxx) kanda. 3. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie

2 (3) (5) kuu möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).

I. Asjaolude kirjeldus

1. H-S T (hageja) esitas 02.06.2019 hagi kohtutäitur Katrin Velleti, You 2 OÜ ja Osaühingu Aktiva Finants vastu (kostjad) vastu 02.05.2017 täiteasjas nr 031/2007/1042 toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Kohus võttis hagi 08.04.2019 menetlusse. Kohtuistung toimus 11.11.2019.

II. Kohtumääruse põhjendused ja kohaldatud õigusaktid

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 409 lg 1 p 1 sätestab, et kui hageja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, siis kohus kohale ilmunud kostja taotlusel jätab hagi läbi vaatamata. TsMS § 412 lg 1 sätestab, et kohus ei jäta hagi läbi vaatamata sõltumata hageja ilmumata jäämisest kohtuistungile, kui: 1) hageja oli nõus kirjaliku menetlusega või hagi läbivaatamisega tema osavõtuta; 2) kohtuistungile ilmumata jäänud hagejat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid; 3) hageja on teatanud eelnevalt kohtule mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks ja seda põhistanud; 4) kostja taotleb asja sisulist lahendamist ja asi on võimalik sisuliselt lahendada; 5) kostja on võtnud hagi õigeks.

Hageja ei ilmunud 11.11.2019 kohtuistungile. Kohale ilmunud kostja Osaühing Aktiva Finants taotles hagi läbi vaatamata jätmist (tl-d 162-163). Hageja ei ole avaldanud asjas nõusolekut kirjaliku menetlusega või hagi läbivaatamisega ilma hageja osavõtuta. Hageja on kohtuistungile kutsutud kohtukutsega, mille hageja on kätte saanud 03.09.2019 (tl 144), millest tulenevalt on järgitud TsMS § 343 lg 2 nõudeid. Kohtukutses selgitati istungilt puudumise tagajärgi (tl 142). Hageja ei teatanud kohtule enne kohtuistungit mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks. Kostja ei taotlenud kohtult asja sisulist lahendamist. Ükski kostjatest ei ole hagi õigeks võtnud.

3. Hageja esitas 12.11.2019 kohtule selgituse, milles põhjendas kohtuistungile mitteilmumist eksimusega kohtuistungi kellaajas (tl 165).

TsMS § 422 lg 1 sätestab, et mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat.

Kohus leiab, et eksimus kellaajas ei ole TsMS § 422 lg 1 mõistes mõjuv põhjus kohtuistungile ilmumata jätmiseks. Kohtuistungi toimumise ajas eksimine ei ole ootamatu asjaolu, mida hageja ise ei oleks saanud kontrollida. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et kohtukutse kohtuistungile toimetati hagejale kätte kaks kuud enne istungi toimumist ning hageja tutvus enne kohtuistungit tsiviilasja toimikuga. Hageja on toonud 12.11.2019 selgituses välja erinevad selgitused oma tervisliku seisundi kohta – umbes 1,5 kuud tagasi toimunud avarii, 09.11.2019 kukkumine. Kohtu hinnangul ei

3 (3) ole hageja põhistanud, et kohtuistungile hilinemine oli tingitud hageja ootamatust haigestumisest või haiguse ootamatust ägenemisest. Seejuures ei ole hageja põhistanud TsMS § 422 lg 2 sätestatud korras või muude tõenditega enda ootamatut haigestumist või haiguse ootamatut ägenemist. TsMS § 412 lg 1 p 3 järgi ei tohi kohus hagi jätta läbi vaatamata, kui hageja on TsMS § 422 lg 1 mõistes mõjuvat põhjust istungile mitteilmumiseks põhistanud enne kohtuistungit. Hageja on esitanud selgituse istungile mitteilmumise kohta pärast istungi toimumist, mistõttu ei esineks hagi läbi vaatamata jätmise piirangut ka siis, kui istungile ilmumiseks oleks esinenud mõjuv põhjus. Eeltoodust tulenevalt ei välista hageja selgitus hagiavalduse läbi vaatamata jätmist.

4. Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et täidetud on TsMS § 409 lg 1 p 1 järgi hagi läbi vaatamata jätmise eeldused, milleks on hageja istungile mitteilmumine ja kostja taotlus hagi läbi aatamata jätmiseks. Kohus leiab, et hagi läbi vaatamata jätmise piiranguid ei esine.

Kohus rahuldab kostja Osaühingu Aktiva Finants taotluse ja jätab läbi vaatamata hagiavalduse 02.05.2017.a täiteasjas nr 031/2007/1042 toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudes.

5. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus jättis hagi läbi vaatamata. TsMS § 168 lõigetes 3-5 sätestatud eeldusi jagada menetluskulud TsMS § 168 lg-st 2 sätestatust erinevalt ei esine. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda.

6. Kohus määrab menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras, sest pooltele menetluskulude nimekirjade esitamiseks antud tähtaeg ei ole kohtumääruse tegemise ajaks möödunud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli kohtunik