3-18-1336/22 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja

Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.11.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1336

Haldusasi

AS Maardu Terminal kaebus Maksu- ja Tolliameti

18.04.2018 maksuotsuse nr 12.2-3/040579-5 peale

Menetlusosalised

Kaebaja – AS Maardu Terminal, seaduslik esindaja TR,

volitatud esindajad v.adv Sven Veltmann ja AS

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindajad

Andreas Aas, Karel Miisna ja Kristel Uibo

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 07.11.2018 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AS Maardu Terminal apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 13.11.2019

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS Maardu Terminal apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna

Halduskohtu 07.11.2018 otsus muutmata.

2. Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.12.2019.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-18-1336

2(11)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 17.02.2017 korralduse nr 12.2-3/039533-1 alusel AS

Maardu Terminal kauba ajutise ladustamise koha nr YT/0106/EE100EE, tollilao nr

CT/0216/EE100EE ja aktsiisilao nr EE1K000900201 vastavust tollieeskirjadele. Kontrolli

käigus korraldas MTA 21.02.2017 vaatluse AS Maardu Terminal tegevuskohas aadressil Nõlva

13, Tallinn. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (EKUK) töötajad mõõtsid ladustatud kauba

koguseid kõikides laopidaja valduses olevates kütusemahutites. Mõõtmistulemuste kohaselt oli

mahuti 101 tühi ja mahutis 103 oli ladustatud kauba koguseks 1432,421 t.

2. AS Maardu Terminal esitas 21.02.2017 MTA-le ajutise ladustamise koha ja tollilao

laoarvestuse, mille järgi pidanuks mahutis 101 olema 91,780 t liiduvälise tollistaatusega kaupa

nimetusega Gasoil (KN kood 2710 19 47) ning mahutis 103 liiduvälise tollistaatusega kaupa

nimetusega „kütteõli RMD-80“ (KN kood 2710 19 62) 1318,939 t. 23.02.2017 esitatud

korrigeeritud laoarvestuse järgi pidanuks mahutis 101 olema 84,126 t Gasoili ja mahutis 103

1412,340 t kütteõli RMD-80. Korrigeeritud laoarvestuse kohaselt oli mahuti 101 puudujääk

84,126 t ja mahuti 103 ülejääk 20,081 t.

3. Vaatluse käigus selgunud asjaolud on kajastatud MTA 21.04.2017 kontrollaktis nr 12.2-

3/039533-7, millega kohustati laopidajat muu hulgas põhjendama mahutis 101 tuvastatud kauba

puudujääki ja mahutis 103 tuvastatud kauba ülejääki.

4. MTA koostas 13.02.2018 kontrollakti nr 12.2-3/040579-4, milles jõudis järeldusele, et AS-

le Maardu Terminal kuuluvast mahutist 101 on puudu 61,248 tonni kütust, mille asukoht ei ole

tuvastatav ning mis tuleb lugeda tollijärelevalve alt väljaviiduks. Selle alusel leidis MTA, et AS

Maardu Terminal peab täiendavalt tasuma kütuseaktsiisi 35 378,16 eurot ja käibemaksu

30 789,12 eurot.

5. Maksu- ja Tolliamet määras 18.04.2018 maksuotsusega nr 12.2-3/040579-5 täiendavalt

tasumisele 66 167,29 eurot, sealhulgas kütuseaktsiisi 35 378,16 eurot ja käibemaksu 30 789,12

eurot.

1)

EKUK selgituste kohaselt võis mahutis 101 olla 21.02.2017 mõõtmise ajal kuni 34 365 l

kütust juhul, kui küljeluuk ei olnud avatud. 20.02.2017 tollideklaratsiooni järgi väljastati

mahutist 101 punkerlaevale VIIMSI 157,654 t kütust. Arvestades, et mõõtmiste järgi oli

mahutis 101 enne kütuse väljastamist 180,532 t kütust, siis pidi mahutisse jääma 22,878 t kütust,

nagu on märgitud ka Inspectorate Estonia AS mõõtmisaktil. Järelikult oli vaatluse toimumise

päeval mahutis 101 kütust allpool mõõteplaati 22,878 t.

2)

Juba 03.02.2017 inventuuri tulemusel selgus, et laoarvestus ei kajastanud tegelikku

kütuse kogust mahutis 101. Laoarvestuse järgi pidi mahutis 101 olema 92,903 t kütust, kuid

mahumõõtmise aruande järgi oli seal vaid 14,142 t kütust, s.o 03.02.2017 seisuga oli puudujääk

78,761 t. AS Maardu Terminal ei teavitanud tolliasutust inventuuriga tuvastatud erinevustest

ega teinud midagi, et viia laoarvestus vastavusse tegeliku kaubakogusega.

AS Maardu Terminal selgituste kohaselt pumbati Gasoili jääk lekkivast mahutist 105 ümber

mahutisse 103, kus hoiustati tumedat produkti nimetusega „ULSF“. Gasoili hoiti ka mahutis

101, kuid ajal, mil tekkis vajadus kütus mahutist 105 ümber paigutada, ei olnud füüsiliselt

võimalik seda mahutisse 101 pumbata. Laoarvestuses aga kajastati mahutist 105 ümber

pumbatud Gasoil väidetavalt mahuti 101 jäägina. AS Maardu Terminal ei ole selgitanud, mis

kuupäeval toimus kütuse ümberpumpamine mahutist 105 mahutisse 103 ning mis kuupäeval ja

millise kandega võeti mahutist 105 pärinev Gasoili jääk arvele mahuti 101 laoarvestuses.

Laoarvestuse põhjal ei ole jälgitav, milline kogus viidi välja mahutist 101 ja milline mahutist

3-18-1336

3(11)

105. Maksumenetluses ei õnnestunud tuvastada kütuse liikumist mahutist 105 mahutisse 103.

Kui kütus oleks pumbatud mahutist 105 mahutisse 103, oleks AS Maardu Terminal pidanud

maksuhaldurit teavitama Gasoili puudujäägi ja kütteõli RMD-80 ülejäägi tekkimisest. Teise

kütusega segunemise tulemusel ei saanud Gasoil muutumatul kujul säilida, s.t ladustamisele

suunatud kaupa Gasoil enam ei ole. Seetõttu ei aktsepteeri MTA maksukohustuslase väidet, et

21.02.2017 vaatluse käigus tuvastatud mahutist 101 puuduolev kütus paikneb mahutis 103,

mille ülejääk on 20,081 t.

3)

Viimane kütuse väljastamine enne vaatlust toimus 20.02.2017. Mahutist 101 väljaviidud

kütuse kogus oli mõõtmisakti järgi 157,654 t. Punkerlaev VIIMSI võttis vastu sama koguse

kütust. Inspectorate Estonia AS koostatud mõõtmisakti järgi oli torustik enne ja pärast kütuse

väljastamist tühi. Seega ei vasta tõele AS Maardu Terminal väide, et puuduolev kütus asub

torustikus.

4)

Euroopa Kohtu otsuse C-75/13 kohaselt tuleb tollijärelevalve alt väljaviimisena käsitada

mis tahes tegu või tegevusetust, mille tulemusel takistatakse pädevat tolliasutust kas või

hetkeliselt juurde pääsemast tollijärelevalve all olevale kaubale. Tollijärelevalve alt

väljaviimise realiseerumiseks piisab sellest, et kauba võimalik kontrollimine on objektiivselt

välistatud, sõltumata sellest, kas pädev asutus tegelikult kaupa kontrollib või mitte.

AS Maardu Terminal on rikkunud kohustust pidada laoarvestust sellisel viisil, et laoarvestusest

nähtub ajutise ladustamise kohas ja tollilaos ladustatud kauba tegelik kogus. AS Maardu

Terminal ei ole tõendanud mahutist 101 puuduoleva 61,248 t kütuse paiknemist mõnes muus

mahutis või torustikus ega põhjendanud kütuse kadumist muul moel, mistõttu loeb MTA

kõnealuse kütuse tollijärelevalve alt väljaviiduks. Seega on AS-l Maardu Terminal tekkinud

21.02.2017 tollivõlg, mis tingib kütuseaktsiisi ja impordi käibemaksu juurdemääramise.

6. MTA muutis 18.04.2018 maksuotsust 27.06.2019 otsusega nr 12.2-3/040579-6, mille

kohaselt on tasumisele kuuluv maksusumma 47 196,49 eurot, sh kütuseaktsiis 35 378,16 eurot

ja käibemaks 11 818,33 eurot. Maksuotsuse muutmise põhjuseks on asjaolu, et maksude

arvutamisel kasutatud valemis esines viga, mille tõttu arvutati käibemaks valesti.

7. AS Maardu Terminal esitas maksuotsuse peale vaide, mille MTA jättis 08.06.2018

vaideotsusega nr 6-1/4098-2 rahuldamata.

Pärast 20.02.2017 toimunud kütuse väljastamist mahutist 101 ei olnud kütuse nivoo tasa

mõõteplaadiga, mille alla oleks mahuti kalibreerimise tunnistuse kohaselt mahtunud 34 365 l

(kauba erikaalu arvestades 29,667 t), vaid mõõteplaadist madalamal, ning seetõttu määras

Inspectorate Estonia OÜ inspektor mahutis oleva kütuse koguse mõõtmisega, tuvastades kütuse

koguseks 22,878 t. AS Maardu Terminal on kauba tolliarvestusse kandnud tegelike

mõõtmistulemuste põhjal. Asjaolu, et juba 03.02.2017 inventuuri ajal ilmnes mahuti 101

mõõtmistulemuste ja laoarvestuse vahel erinevus, kinnitab MTA seisukohta, et kütus ei ole mitte

teises mahutis või torudes, vaid on tekkinud kütuse puudujääk.

AS Maardu Terminal ei ole tõendanud väiteid Gasoili ümberpumpamisest mahutist 105

mahutisse 103 ja selle kajastamisest laoarvestuses mahutis 101 paikneva kütusena. AS Maardu

Terminal oleks kütuse ümberpumpamise pidanud kajastama oma laoarvestuses, kuid ei teinud

seda. Mahutis 101 puudujäägi tekkimise põhjused ei ole kontrollitavad. Puuduolevast kütusest

erineva kütuse ülejäägi tuvastamine teises mahutis ei välista automaatselt, et Gasoili puudujääki

ei esine. Ülejääk võib olla selgitatav asjaoluga, et laopidaja on tahtlikult tekitanud Gasoilist

odavama kütuse ülejäägi, et ta saaks puudujäägi avastamise korral väita, et Gasoili ei ole

tollijärelevalve alt välja viidud, vaid see on segunenud teise kütusega.

3-18-1336

4(11)

Inspectorate Estonia AS mõõtmisaktide alusel on teada torustikus olnud kütuse kogus. Kuna

enne mahutist 101 kütuse väljastamist oli torustik tühi ning kütuse kogus mahutis vähenes sama

koguse võrra, mille võttis vastu punkerlaev, siis ei saanud torustikku kütust jääda. Pole mõeldav,

et AS Maardu Terminal laseks siibrite mittesulgumise tõttu kütustel kontrollimatult torustikku

valguda. Kui see aset leiaks, siis oleks see AS-le Maardu Terminal teada ning ta võtaks selle

lahendamiseks midagi ette.

8. AS Maardu Terminal esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 18.04.2018

maksuotsuse tühistamiseks.

1)

Maksuhalduri tuvastatud asjaolud ja kogutud tõendid ning maksuotsuses esitatud

järeldused sisaldavad olulisi vastuolusid. Maksuhaldur ei korraldanud terminalisüsteemi

objektiivset vaatlust, tuvastamaks kaebaja väidetud asjaolude esinemist, ega analüüsinud kütuse

ülejäägi keemilist koostist. MTA on puudulikult kohaldanud uurimispõhimõtet. Maksuhaldur

ei selgitanud ammendavalt välja kõiki maksu määramise vastu rääkivaid asjaolusid ega

analüüsinud neid. Maksuhaldur ei vastanud kaebaja 19.03.2018 eriarvamuse väidetele.

Maksuotsus on puudulikult põhjendatud. Aktsiisikauba maksukohustus on seotud

maksuobjektiga, mitte laoarvestuse dokumentatsiooniga.

2)

Inspectorate Estonia AS mõõtmistulemused ei võimalda väita, et 0 mõõdu juures oli

mahutis 101 üksnes 22,878 t kütust. Arvestades, et mahutis 101 tuvastati puudujääk, mahuti

101 kauba liikumise osas on ebaselgus ning puudus tekkis millalgi detsembris või hiljemalt

03.02.2017, siis ei saa MTA tugineda mõõtmistulemustele. Kui ebaselgus oli mahuti 101

laoarvestuses ja mõõtetulemustes olemas juba varasemalt, siis tuleb taatlustunnistuse ja Gasoili

erikaalu põhjal järeldada, et allpool mõõteplaati võis kütust olla 29,667 t. MTA seisukoht ei

arvesta võimaliku mõõtmisveaga. Kaebajale jääb selgusetuks, kuidas sai kütuse nivoo olla

mõõteplaadist niivõrd palju madalamal, et võis tekkida 6,789 t vahe kütuse koguses.

3)

Mahutis 103 paiknenud kütust puudutavas osas on MTA seisukohad vastuolulised. MTA

tuvastas, et selles mahutis oli 20,081 t suurune kütuse ülejääk. Puuduoleva kütuse paiknemise

mahutis 103 saaks välistada vaid juhul, kui MTA oleks analüüsinud mahutis 103 paiknenud

kütuse koostist ning välistanud sellega kahe erineva kütuse segunemise mahutis 103. Kütuste

segunemise tulemusel lakkab olemasolev kaup olemast. See aga ei anna alust maksu

määramiseks, kuna kaup ei ole jõudnud majanduskäibesse. MTA ei ole millegagi põhjendanud

mahuti 103 ülejääki. Sellises olukorras oleks tulnud eeldada kaebaja väidete õigsust. Ülejääki

ei saa maksustamisel kõrvele jätta. MTA ei ole analüüsinud mõõteplaadi alla jääva kütuse

kogust mahutites 103 ja 105. Nn surnud jääke arvestades lakkab puudujääk sisuliselt

eksisteerimast.

4)

MTA väidab alusetult, et torustikus ei saanud üldse kütust olla. Inspectorate Estonia AS

inspektor ei kontrollinud torustikus paikneva kütuse hulka. Inspectorate Estonia AS mõõdab

mahutis paikneva ja laevale jõudnud kütuse kogust, kuid pole välistatud, et teatud tingimustel

(nt siibri ebakorrapärase sulgemise tõttu) võib mõõtmise järel kütust mahutist torustikku

valguda. EKUK mõõtis vaid mahutites paiknevat kütust, jättes kontrollimata, kas mahuti siibrid

olid korralikult suletud ning torustik on tühi. Seda, et torustikus kütust tegelikkuses polnud,

peab tõendama MTA.

5)

MTA on teinud maksuotsuses viidatud kohtupraktikast ebaõiged järeldused. Tuginedes

Euroopa Kohtu otsusele asjas C-154/16 on maksuhaldur jätnud arvestamata nimetatud otsuse

p-des 48 ja 49 toodud seisukohad. Otsuse p-s 48 on märgitud, et ühenduse tolliseadustiku art

203 lg 1 kohaldamine on põhjendatud siis, kui kauba kaotsimineku tõttu tekib oht, et see satub

tolliformaalsusi läbimata liidu majanduskäibesse. Otsuse p-s 49 selgitatakse, et viidatud sätte

kohaldamine ei ole põhjendatud juhul, kui kauba kaotsiminek on tingitud selle täielikust

hävimisest või pöördumatust kahjustumisest. Kaup, mida enam ei ole või mida kellelgi pole

3-18-1336

5(11)

enam võimalik kasutada, ei saa juba ainuüksi selle asjaolu tõttu sattuda liidu majanduskäibesse.

Praegusel juhul pole tõendatud kauba jõudmine majanduskäibesse.

9. Maksu- ja Tolliamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1)

Kaebaja ladustab kolmanda riigi kaupa, millelt on maksud maksmata ja mis kuulub

tollijärelevalve alla. Laopidajal on kohustus pidada laoarvestust selliselt, et selle alusel on

tuvastatav kauba asukoht igal ajahetkel. Laoarvestuse järgi peaks kolmandast riigist toodud

kütus Gasoil olema mahutis 101. Vaatluse tulemusel tuvastati 61,248 t suurune Gasoili

puudujääk. Juba ainuüksi see fakt näitab, et kaebaja ei ole täitnud kohustust pidada laoarvestust

selliselt, et selle järgi oleks tuvastatav kauba tegelik asukoht. Kauba tegeliku liikumise kohta

kannete tegemata jätmine raskendab tollijärelevalvet. MTA tegi maksumenetluses kõik, et

tuvastada puuduoleva kütuse tegelik asukoht, kuid selle kohta puuduvad tõsikindlad tõendid.

2)

Kuni 30.06.2017 kehtinud tolliseaduse (TS) § 13 lg 2 järgi lasub kauba puudujäägi

mitteesinemise tõendamise kohustus kaebajal. Kaebaja teooria puudujäägi selgitamiseks ei ole

kontrollitav. Vaatamata maksuhalduri järelepärimistele ei esitanud kaebaja maksumenetluses

dokumente, millest nähtuks kütuse ümberpumpamine mahutist 105 mahutisse 101. Samuti ei

informeerinud kaebaja maksuhaldurit sellest, millisel kuupäeval ja millise kandega võeti

mahutis 105 paiknenud kütuse jääk arvele mahuti 101 laoarvestuses. Maksumenetluses ei olnud

võimalik usaldusväärselt tuvastada kütuse liikumist mahutist 105 mahutisse 103. Mahuti

mõõtmisakti alusel on küll näha, et mahutisse 105 jäi Gasoili jääk, aga kuhu see enne mahuti

remonti pumbati, ei ole esitatud dokumentide põhjal tuvastatav. Isegi kui see pumbati mahutisse

103, oleks kaebaja pidanud viima oma laoarvestuse vastavusse tegeliku olukorraga. Kaebaja

väiteid Gasoili ümberpumpamisest mahutist 105 mahutisse 103 ja selle kajastamisest

laoarvestuses mahuti 101 jäägina ei kinnita ükski dokumentaalne tõend.

3)

Kaebaja selgituste kohaselt läks enne puudujäägi tuvastamist viimane partii kaupa laeva.

Kompressor asus mahuti juures. Sellisel juhul oleks pidanud olema võimalik torustik laeva

suunal tühjaks pumbata. Kaebaja pole tõendanud, et pärast kütuse pumpamise lõpetamist ei

sulgunud siiber täielikult. Maksuotsuses on selgitatud, kuidas on mõõtja tuvastanud, et torustik

on tühi. Kaebaja on tolliterminali- ja laopidajana kohustatud pidama laoarvestust korrektselt.

Olukord, kus mahutis 101 tuvastatud puudujäägi tekkimise põhjused ei ole kontrollitavad, on

tekkinud kaebaja aruandekohustuse rikkumise tõttu. Seega peab kaebaja tõendama kauba

olemasolu. Kaebaja ei ole oma tõendamiskoormust täitnud ega maksuhalduri järeldust ümber

lükanud. Maksuhaldur ei ole rikkunud uurimispõhimõtet.

4)

21.02.2017 vaatluse ajal kinnitas kaebaja esindaja, et kõik kaubad, mis kuuluvad

mõõtmisele ja proovide võtmisele, on vaatlusel osalevatele ametnikele esitatud. Enne

kontrollitoimingute tegemist ei teavitanud kaebaja maksuhaldurit, et mingi osa kütusest võib

olla torustikus, on toimunud leke või on kaup pumbatud teise mahutisse. Vahetult enne vaatlust

toimunud mahuti 101 mõõtmiste kohta koostatud aktis nr 17000360 on märge, et torustik on

tühi. Sellises olukorras puudus maksuhalduril vajadus torustikku kontrollida. Kaebaja teavitas

maksuhaldurit alles pärast mahumõõtmise tulemuste teadasaamist, et osa mahutis 101

puuduolevast kütusest oli torustikus. Maksuhaldur kontrollis kogu kaebaja mahutiparki. Kõik

mahutid on ühendatud torustikega ning kõigi puhul peetakse laoarvestust ühtemoodi. Kaebaja

seletus torustikus oleva kütuse kohta on eluliselt ebausutav juba seetõttu, et nende mahutite

puhul, kus tuvastati puudujääk, oli kütus väidetavalt torustikus, kuid nendes, kus puudujääki ei

tuvastatud, kütust torustikus ei olnud.

5)

Vaatluse ajal puudus maksuhalduril teave mahuti 105 erakorralise remondi kohta.

Maksuhalduril puudub teave täpsetest põhjustest, miks remont toimus ja milline oli lekke

suurus. Kaebaja ei teavitanud maksuhaldurit, et osa kaupa hävis väidetava lekke tõttu.

3-18-1336

6(11)

21.02.2017 vaatluse protokollis ei ole mainitud mahuti 105 ümber lekkest tingitud visuaalseid

jälgi. Puuduvad andmed selle kohta, millal ja kus on tehtud kaebaja esitatud foto. Samuti ei

nähtu fotolt, et mahutist oleks lekkinud tonnide kaupa kütust.

10. Tallinna Halduskohus jättis 07.11.2018 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda.

1)

Liidu tolliseadustiku (LTS; määrus (EL) nr 952/2013) art 147 lg 3 ja art 242 lg 1 kohaselt

vastutab loa omanik ajutisel ladustamisel oleva ja tolliprotseduurile suunatud kauba eest, et

seda ei viidaks tollijärelevalve alt välja. Samuti vastutab loa omanik ajutisel ladustamisel oleva

ja tolliladustamisprotseduuriga hõlmatud kauba ladustamisest tulenevate kohustuste täitmise

eest. Loa omanikul on kohustus pidada asjakohast arvestust tolli poolt heaks kiidetud kujul.

Arvestuse pidamine hõlmab teavet ja üksikasju, mis võimaldavad tollil kontrollida ajutise

ladustamise kohtade toimimist ja tolliladustamisprotseduuri, pidades eelkõige silmas ladustatud

kauba identifitseerimist, tollistaatust ja liikumist (LTS § 148 lg 4, art 214 lg 1).

Rahandusministri 29.03.2015 määruse nr 4 (kehtis kuni 30.06.2017) „Nõuded tollilaole,

tolliterminalile ja hoiukohale, tolliterminali ja hoiukoha pidamise loa väljastamise, loa

kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise ning kauba hoidmise korra“ (RM määrus nr 4)

§ 13 lg 5 sätestab, et kõik tollilattu ja tolliterminali toimetatud kütuseaktsiisiga maksustatavad

pakendamata vedelikud tuleb mõõta üle tolliterminali või tollilao statsionaarses mahutis kauba

vastuvõtmisel. Määruse § 14 kohaselt peab tollilao, tolliterminali ja hoiukoha pidaja pidama

laoarvestust ning laoarvestuses peab igal ajal kajastuma ladustatava kauba tegelik laoseis.

Euroopa Kohtu otsuse kohtuasjas C-75/13 kohaselt piisab tollijärelevalve alt välja viimise

realiseerumiseks sellest, et objektiivselt võttes on välistatud kauba võimalik kontrollimine,

sõltumata sellest, kas pädev asutus tegelikult kaupa kontrollib või mitte.

2)

Kaebaja pidi tagama viidatud normidest tulenevate kohustuste täitmise selliselt, et oleks

võimalik tuvastada kauba kogus ja asukoht. Kaebaja ei ole tõendanud puuduoleva kütuse

olemasolu ega selgitanud kütuse kadumist, mistõttu on MTA põhjendatult lugenud selle

tollijärelevalve alt välja viiduks.

3)

See, et taatlustunnistuse järgi võib allapoole mõõteplaati mahutisse jääda kuni 34 365 l

kütust, ei tähenda, et pärast kütuse väljapumpamist jääb mahutisse alati nimetatud kogus kütust.

Inspectorate Estonia AS koostatud 20.02.2017 mõõtmisakti nr 1700360 järgi oli enne kütuse

väljastamist mahutis kütust 180,532 t (622 mm) ning mahutist väljastati 157,654 t kütust.

Kaebaja esitatud tollideklaratsioonil on deklareeritud kauba koguseks on 157,654 t. Sama

koguse kütust võttis vastu AS Marine Bunker punkerlaev VIIMSI. Mõõtmisakti kohaselt on

mahuti pärast kütuse väljastamist 0 mm juures tühi ning mahutisse jäänud kütuse koguseks on

märgitud 22,878 t. Maksuhaldur on seega õigesti leidnud, et allpool mõõteplaati oli mahutis

101 kütust 22,878 t.

4)

Isegi juhul kui eeldada, et kaebaja väited Gasoili ümberpumpamise kohta mahutist 105

mahutisse 103 vastavad tõele, esineb sellegipoolest kauba puudujääk, sest Gasoili ja RMD-80

segunemise tulemusena ei olnud kaebajal võimalik MTA-le esitada puuduolevas koguses

Gasoili. Kuna Gasoil ja RMD-80 on erinevad kütused, ei saa mahuti 101 puudujääki

automaatselt katta mahuti 103 ülejäägiga. Maksuhaldur on kaebaja väiteid analüüsinud ning

kontrollinud nende vastavust tuvastatud asjaoludele. MTA ei pidanud kaebaja väidete

hindamiseks tegema kaebaja kogu laoarvestuse võrdlust, vaid selleks piisas mahutite 101, 103

ja 105 mõõtmisaktide ning laoarvestuse kontrollimisest. Maksuhalduril ei olnud kohustust

analüüsida mahutis 103 asuva kütuse koostist. Selline analüüs poleks ka kuidagi tõendanud

seda, et mahutis 103 paiknes muu kütusega segunenult Gasoil, mis pärines mahutist 105 ja mille

kaebaja oli arvele võtnud mahuti 101 jäägina. Kaebajal oli TS § 13 lg-te 1 ja 2 kohaselt kohustus

tõendada, et mahutis 101 olema pidanud kütust ei ole tollijärelevalve alt välja viidud. Kaebaja

3-18-1336

7(11)

ei ole selgitanud, millisel kuupäeval toimus kütuse ümberpumpamine mahutist 105 mahutisse

103 ja millal võeti see kütus arvele mahuti 101 laoarvestuses. Kuna polnud võimalik tuvastada

kütuse liikumist mahutist 105 mahutisse 103, jättis maksuhaldur õigesti arvestamata kaebaja

väite puuduoleva kütuse mahutis 103 paiknemise kohta. Kaebaja pole ka kohtumenetluses

tõendanud, et mahuti 101 puudujääk asus mahutis 103.

5)

Vaatlusprotokolli kohaselt kinnitas kaebaja esindaja, et kõik kaubad, mis kuuluvad

mõõtmisele ja millest võetakse proove, on vaatlusel osalevatele ametnikele esitatud. Kaebaja

esindaja ei juhtinud MTA tähelepanu sellele, et osa kütusest võib olla torustikus, võis olla

toimunud kütuse leke ja kontrollida tuleks ka siibreid. Sellises olukorras puudus MTA-l vajadus

torustike kontrollimiseks. Kui torustikku võinuks jääda olulisel määral kütust, oleks kaebaja

esindaja sellele kindlasti maksuhalduri tähelepanu juhtinud. Kaebaja on oma 04.10.2017 ja

29.09.2017 kirjades selgitanud, et pole võimalik tagada torustiku täielikku tühjenemist ega välja

selgitada torustikku jäänud produkti kogust. Seega on põhjendamatu kaebaja etteheide, et

maksuhaldur jättis torustiku kontrollimata. Inspectorate Estonia AS selgituste järgi määratakse

pärast laeva lastimist, kui palju kaupa oli pardal ja kui palju läks mahutist välja ning nende

koguste põhjal saab määrata, kui palju kaupa on jäänud torustikku. 20.02.2017 mõõtmisakti

järgi on mahutist 101 välja viidud ja punkerlaeval VIIMSI vastu võetud kütuse kogused samad,

mistõttu ei saanud mõõtmise hetkel torustikku kütust jääda. Ka mõõtmisaktil on märge, et

torustik on tühi. Ebaõige on kaebaja väide, et torustiku nullpunkti märkimine toimub

kokkuleppe alusel terminali, kliendi ja labori vahel. Maksustamisel ei saa lähtuda hüpoteetilisest

võimalusest, et siibri ebakorrapärase sulgemise tõttu võis kütust torustikku valguda.

6)

Paljasõnaline on kaebaja väide, et osa kütusest võis hävineda mahuti 105 lekke tulemusel.

Kui lekke tagajärjel oleks maha voolanud tonnide viisi kütust, oleks kaebaja pidanud teavitama

keskkonnaohust ning võtma tarvitusele abinõud lekke tagajärgede likvideerimiseks.

7)

Maksuhaldur ei rikkunud maksumenetluses menetlusnorme ning on maksuotsust

nõuetekohaselt põhjendanud. Õige ei ole kaebaja etteheide, et maksuhaldur pole tema väidetega

arvestanud. Maksuhaldur on aktsepteerinud korrigeeritud laoarvestust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

11. AS Maardu Terminal palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha

asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada.

1)

Halduskohus on otsuse põhjendused tervikuna rajanud maksuotsuse põhjendustele ega

ole kaebaja selgitusi ja tõendeid sisuliselt arvestanud. Kaebaja on maksuhalduri väited

vaidlustanud, mistõttu ei saanud kohus asjaolude tuvastamisel tugineda vaid kontrollaktis ja

maksuotsuses esitatud põhjendustele.

2)

MTA on ebaõigesti leidnud, et mahutis 101 sai allpool mõõteplaati olla vaid 22,878 t

kütust. Kuivõrd ebaselgus mahuti 101 laoarvestuses esines juba varasemalt, tuleb

taatlustunnistuses märgitud objektiivsest parameetrist lähtudes lugeda, et mõõteplaadi all oli

29,667 t kütust. MTA ei ole 6,789 t suurust vahet millegagi põhjendanud.

3)

Lekke tulemusel valgus osa kütust mahutist 105 välja. Kaebaja ei ole väitnud, et mahutist

lekkis välja tonnide kaupa kütust. Kütus pumbati teise mahutisse ning leke likvideeriti. Lekke

jäljed olid nähtavad veel ka 2018. aasta septembris. Ülejäänud kütuse kadu on selgitatav

terminalisüsteemi eripäradega.

4)

Maksumenetluses tuvastati 20,081 t kütuse ülejääk mahutis 103, kuid maksuhaldur jättis

selle maksu määramisel põhjendamatult arvestamata. Ülejäägi, millele maksuhaldur selgitust

3-18-1336

8(11)

pole leidnud, olemasolul ei saanud maksuhaldur kõrvale jätta kaebaja väidet, et osa mahuti 101

puudujäägist asus mahutis 103. Mahuti 103 ülejääk on kaalukas tõend, mis kinnitab, et 20,081 t

kütust ei viidud tollijärelevalve alt välja.

5)

Halduskohus tuvastas ebaõigesti, et kui mahutist pumbati punkerlaevale 157,654 t kütust,

siis sama kogus mõõdeti ka laeval. Laeval mõõdetud kütuse kogus oli tegelikult 157,106 t.

Mõõtmisaktile tehtud märge, et torustik on tühi, ei saanud juba selle arvestusliku erinevuse tõttu

olla õige. Torustikku saab tühjendada suruõhuga, kuid pole võimalik tuvastada, milline kogus

kütust torustikku jääb. Kokkuleppel terminali, kliendi ja labori vahel näidatakse mõõteaktidel

kütuse koguse määramatuse tõttu produkti koguseks torustikus 0 kg. 20.02.2017 laeva lossimise

dokumentide järgi pumbati mahutist välja 157,654 t kütust, kuid laeval on mõõdetud kütuse

koguseks 157,106 t. Korduvaid punkerdamisi arvestades tekib selliselt arvestatav kütusekadu.

6)

Käibemaksudirektiivi (2006/112/EÜ) kohaselt ei saa ajutisele ladustamisele paigutatud

kaupa pidada impordituks. Kuna maksuhalduri väidetud tollijärelevalve alt väljaviimine toimus

ajutisel ladustamisel ning pole tõendatud, et kaup jõudis liidu majandusringlusse, ei ole

käibemaksu määramise eeldused täidetud. Maksuhaldur pole arvestanud Euroopa Kohtu

asjakohase praktikaga (01.07.2017 otsus kohtuasjas nr C-571/15; kohtujuristi M. C. Sanchez-

Bordona 27.02.2019 ettepanek kohtuasjas nr C-26/18). Vaadeldav kaup ei ole aktsiisidirektiivi

(2008/118/EÜ) art 2 p b tähenduses imporditud.

7)

MTA on praeguses asjas väitnud, et vaidlustatud maksuotsus on seaduslik ja põhjendatud,

kuid samas on 27.06.2019 otsusega maksusummat vähendanud 18 970,80 euro võrra. Seega ei

saa eeldada MTA väidete ja maksuotsuses toodud õiguslike aluste õigsust.

12. Maksu- ja Tolliamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata

ja halduskohtu otsus muutmata.

1)

Kaebaja järeldab halduskohtu otsuse põhjendustest, et puudub vaidlus selles, et

maksuotsusega tuvastatud puuduolev kaup oli kaebaja tollilaos ajutisel ladustamisel.

Halduskohtu otsusest ei saa teha sellist järeldust.

2)

Kaebajal lasub kohustus pidada arvestust kauba koguse ja selle liikumise üle selliselt, et

oleks võimalik tuvastada kauba kogus ja asukoht. MTA tuvastas maksumenetluses, et

vaidlusalust kaupa kaebaja valduses enam ei eksisteerinud. Kaebaja ei ole võimaldanud oma

väiteid kontrollida.

3)

Vaidlusalune kaup tuleb lugeda ühenduse majandusringlusse jõudnuks ning see toob

kaasa kaebaja maksukohustuse suurenemise. Kaebaja märgib õigesti, et toimunud ei ole kauba

importi aktsiisidirektiivi tähenduses, kuid sellest ei sõltu praegusel juhul maksukohustuse

tekkimine. Kaebaja maksukohustus on tekkinud põhjusel, et vaidlusalune kaup on viidud

tollijärelevalve alt välja ning selle staatust pole võimalik tõsikindlalt tuvastada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või

tühistamiseks puudub alus. HKMS § 201 lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, et nõustub

halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu

põhjendusi üle korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus

järgmist.

3-18-1336

9(11)

14. Asjaolu, et vaidlustatud maksuotsuses on käibemaksu summa valesti arvutatud, mille tõttu

on maksuhaldur otsust hiljem korrigeerinud, ei anna alust seada kahtluse alla kõiki maksuotsuse

faktilisi ja õiguslikke põhjendusi. Maksuhaldur on esitanud tõenditele tuginevad veenvad

seisukohad, samas kui kaebaja väited rajanevad peamiselt oletustel. Niisamuti nagu maksuotsus

ei saa põhineda vaid oletustel, ei saa ka piisavalt ja nõuetekohaselt põhjendatud maksuotsuse

tühistamise aluseks olla üksnes paljasõnalised väited.

15. Puudub vaidlus, et 21.02.2017 vaatluse ajal tehtud mõõtmise järgi ei tuvastatud kütuse

nivood kõrgemal kui 0 mm. Mahuti nr 101 taatlustunnistuse (MTA vastuse lisa 31) järgi on

mittemõõdetav maht 34 365 l (kõrgus 305 mm), mis Gasoili erikaalu arvestades on ca 29,667 t.

Tegemist on maksimaalse kogusega, millest ei saa järeldada, et kui kütuse koguseks

mõõdetakse 0 mm, on mahutis alati 34 365 l kütust. Inspectorate Estonia AS 06.12.2017

selgituste (MTA vastuse lisa 31) kohaselt oli kütuse nivoo pärast pumpamist madalam kui

mõõteplaat ning inspektor arvestas kütuse mahu interpolatsiooni meetodiga, saades tulemuseks

26 500 l. Enne kütuse väljastamist oli mahutis 180,532 t kütust ning punkerlaev VIIMSI võttis

vastu 157,654 t kütust. Sellest tulenevalt on mõõtmisaktil nr 17000360 mahutisse jäänud kütuse

koguseks märgitud 22,878 t. Mõõtmisaktil märgitud kogusest on lähtunud ka maksuhaldur.

Kaebaja pole esitanud tõendeid ega veenvaid põhjendusi selle kohta, miks ei saa

usaldusväärseks pidada Inspectorate Estonia AS mõõtmisi ning miks tuleks mahutis olnud

kütuse koguseks lugeda 29,667 t.

16. Maksuhaldur tuvastas, et mahutis 103, milles hoiustati vaatluse ajal kütteõli RMD-80, on

20,081 t suurune kütuse ülejääk. Maksumenetluses kogutud tõendite põhjal on tuvastatud, et

mahutis 105 hoiustati varasemalt Gasoili, 25.01.2017 toimus mahuti remondijärgne audit ning

03.02.2017 väljastati mahutile uus taatlustunnistus, mille kohaselt on muutunud mahuti

baaskõrgus. Kaebaja väitel avastas ta detsembris 2016 mahutis 105 lekke ning pumpas sealt

kütuse mahutisse 103. Mahutis 105 paiknenud kütus kajastati väidetavalt mahuti 101

laoarvestuses, kuna mõlemas mahutis hoiustati Gasoili.

RM määruse nr 4 § 14 lg 1 järgi peab laoarvestus andma ülevaate ladustatud kauba

arvelevõtmisest, kauba paiknemisest, kaubaga tehtud toimingutest ja kauba arvelt

mahakandmisest. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 kohaselt peab laoarvestuses igal ajal kajastuma

ladustatava kauba tegelik laoseis ning laoarvestusse tehtavad muudatused peavad olema

jälgitavad. Kui tollil on kahtlusi kauba tollijärelevalve alt ebaseadusliku väljaviimise suhtes,

lasub võlgnikul kohustus tõendada, et kaup ei ole ebaseaduslikult tollijärelevalve alt välja

viidud. Kui võlgnik ei suuda seda tõendada, loetakse kaup tollijärelevalve alt ebaseaduslikult

väljaviiduks (TS § 13 lg 2).

Kaebaja pole esitanud tõendeid kütuse ümberpumpamise kohta mahutist 105 mahutisse 103

ning ka vaatluse toimumise ajal ei maininud kaebaja esindaja maksuhaldurile leket,

ümberpumpamist ega mahuti 105 kütuse kajastamist mahuti 101 laoarvestuses. Samuti pole

kaebaja usutavalt põhjendanud, miks kajastati mahutist 105 ümber pumbatud kütus mahuti 101

laoarvestuses, kui see kunagi sellesse mahutisse ei jõudnud. Kui mahutist 105 ümberpumbatud

Gasoil hävines mahutis 103 paiknenud kütteõliga segunemise tulemusel, nagu kaebaja väidab,

siis puudus igasugune mõte selle kajastamisel mahuti 101 laoarvestuses. Asjaolust, et mahutis

103 tuvastati kütuse ülejääk, ei saa automaatselt järeldada, et osa mahuti 101 puudujäägist asus

mahutis 103. Puuduvad tõendid, mille põhjal saaks seostada mahuti 103 ülejäägi mahuti 101

puudujäägiga, arvestades, et mahutites olid erinevad kütused. Maksumenetluses selgus, et juba

03.02.2017 inventuuri tegemise ajal oli mahutis 101 puudujääk 78,761 t. Väidet kütuste

segunemisest on keeruline (sõltuvalt segunenud kütuste kogustest ja omadustest) kontrollida

ning sellist kohustust maksuhalduril ka polnud. Seega ei pidanud maksuhaldur lugema Gasoili

puudujääki 20,081 t ulatuses kaetuks mahuti 103 ülejäägiga. Maksuotsuses (p 3.4) on

3-18-1336

10(11)

selgitatud, et ka juhul kui oleks tuvastatav kütuse ümberpumpamine mahutist 105 mahutisse

103, tooks ka see tegevus kaasa tollivõla tekkimise vastavalt LTS art 79 lg 1 p-le a, kuna kaebaja

ei ole taganud kõnealuse kauba säilimist muutumatul kujul.

17. Seoses kaebaja väitega, et siibri mittetäieliku sulgumise tulemusel võis mahutist pärast

viimast kütuse mõõtmist valguda kütust torustikku, märgib ringkonnakohus järgmist.

21.02.2017 vaatlusprotokolli p-s 2 on loetletud AS Maardu Terminal mahutipargi

tööpõhimõtted. Nende kohaselt puhastatakse magistraalid pärast iga pumpamist suruõhuga (p

2.3) ning kaupa ei hoiustata kunagi torustikus (p 3.4). Laopidaja esindaja selgituste järgi

puuduvad mahutitel mahuandurid ja mõõteradarid ning reaalajas pole võimalik kaubakoguse

andmeid jälgida. Mahuti täituvust hinnatakse kauba saatedokumentide järgi (p 3.7). Nõlva tn

13 asuva terminali juhi AS 09.03.2017 suuliste seletuste (MTA vastuse lisa 20) kohaselt

mõõdetakse pärast kauba väljastamist kütuse kogus nii mahutis kui ka laeval ning koostatakse

mõõteprotokollid. Laoarvestusse kantakse mahutis mõõdetud kogus. Kui kauba pumpamine on

lõppenud, mõõdab labor uuesti laeva ja mahuteid ning arvestab torustikku jääva koguse.

Kaebaja seaduslik esindaja Toomas Randaru märkis 29.09.2017 kirjas (MTA vastuse lisa 25),

et mõõta on võimalik vaid mahutis asuvat kütust; torustikus asuva kütuse kogust pole võimalik

määrata. Kaebaja 13.06.2017 kirja järgi (MTA vastuse lisa 24) kantakse arvestuslik torustikku

jääv kogus selle mahuti koguse hulka, mida viimasena kasutati. Inspectorate Estonia AS

06.12.2017 vastuse (MTA vastuse lisa 31) kohaselt saab laeval mõõdetud kütuse ja mahutist

väljunud kütuse koguste võrdlemisel selgitada välja torustikku jäänud kütuse koguse, mida

raportites ka alati kajastatakse. Eelnevast järeldub, et reeglina tehakse pärast kauba väljastamist

kindlaks ka torustikku jäänud kütuse kogus ning see selgitatakse välja arvutuslikult mahutist

välja pumbatud ja laeval mõõdetud kütuse koguseid võrreldes.

Viimane kütuse väljastamine mahutist 101 enne 21.02.2017 vaatlust toimus 20.02.2017.

Inspectorate Estonia AS mõõtis kütuse kogust mahutis ja torustikus enne ja pärast kütuse

väljastamist ning mõõtmisakti nr 17000360 (tl 68-68p) järgi oli torustik mõlemal juhul tühi.

Mõõtmisraportil on laadimisjärgselt kütuse koguseks märgitud 157,106 t (metric tonnes vac),

s.o vahe väljutatud kütusega on 0,548 t. Ringkonnakohus märgib, et isegi kui selline kogus

kütust jäi torustikku, siis see ei saa mõjutada praeguse asja lahendust. Maksuhaldur on

põhjendatult lähtunud kaebaja deklareeritud kogusest, milleks on 157,654 t. Mahutipargi

tööpõhimõtete p 2.2 järgi avatakse ja suletakse mahutite siibrid käsitsi. Seega juhul, kui siiber

mingil põhjusel täielikult ei sulgu, peaks see kaebaja töötajatele eelduslikult kohe teada olema.

Vaatluse toimumise ajal kaebaja esindaja sellisele võimalusele ametnike tähelepanu ei juhtinud,

mistõttu ei olnud neil põhjust siibreid ja torustikku kontrollida. Isegi kui torustikus oleks mingil

määral kütust paiknenud, ei oleks selle kogust olnud vaatluse käigus võimalik välja selgitada.

Mõõtmisraporti põhjal aga on väga ebatõenäoline, et torustikus oli märkimisväärne kogus

kütust. Maksumenetluses kogutud tõendite pinnalt on maksuhaldur põhjendatult järeldanud, et

kütuse puudujääk pole selgitatav kütuse paiknemisega torustikus.

18. Maksuotsusega on määratud käibemaks lähtudes asjaolust, et kaup on viidud tollijärelevalve

alt välja ning kaebajal on tekkinud tollivõlg (KMS § 3 lg 6 p 1, § 6 lg 1 p 3 ja § 11 lg 6). Kauba

saab lugeda tollijärelevalve alt välja viiduks, kui kaup puudub ladustamiskohalt ehk

objektiivselt võttes on välistatud selle kontrollimine (Euroopa Kohtu 12.06.2014 otsus

kohtuasjas C-75/13, p-d 31 ja 32). Tollivõlale võib lisanduda ka käibemaksunõue, kui

õigusvastase tegevuse põhjal, mille tõttu tollivõlg tekkis, on võimalik eeldada, et kaup on

sisenenud liidu majandusringlusse ja see on saanud tarbimise esemeks (Euroopa Kohtu

01.06.2017 otsus kohtuasjas C-571/15, p 54). Kaebaja leiab, et käibemaksu määramise eeldused

pole täidetud, kuna kauba väidetav tollijärelevalve alt väljaviimine toimus kauba ajutisel

ladustamisel ning puuduvad tõendid selle kohta, et kaup jõudis majandusringlusse. Kaebaja

3-18-1336

11(11)

väitel on osa puuduolevast kaubast hävinenud, mistõttu ei saanud see jõuda majanduskäibesse.

Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga. Praegusel juhul ei saa lugeda tuvastatuks, et tegemist

oleks Euroopa Kohtu kohtuasjas C-154/16 tehtud lahendi p-des 48 ja 49 kirjeldatud olukorraga,

s.o kaup on täielikult hävinenud ja seda ei saa enam keegi kasutada.

Maksumenetluses kogutud tõenditest ei nähtu, et mahutist 105 oleks lekkinud arvestatav kogus

kütust. AS Maardu Terminal 14.08.2017 kirjas (MTA vastuse lisa 27) mainitakse detsembris

2016 tekkinud kahtlust, et mahutist 105 võib kütus lekkida. Kaebaja ei dokumenteerinud

lekkinud kütuse kogust, kuid kirjast, milles viidatakse üksnes lekke kahtlusele, võib järeldada,

et leke ei saanud olla märkimisväärne. Ka kaebaja esitatud foto (tl 66) ei kinnita vastupidist,

kuna selle põhjal pole võimalik tuvastada, kas ja millises koguses lekkis 2016. aasta lõpus

mahutist 105 kütust. Kui leke oli sedavõrd suur, et selle tagajärjed olid veel ka 2018. aasta

septembris nähtavad, nagu väidab kaebaja, siis jääb arusaamatuks, miks ei juhtinud kaebaja

esindaja vaatluse ajal ametnike tähelepanu hiljuti toimunud lekkele, mis pidi vaatluse ajal olema

kergesti tuvastatav.

Kaebaja väide, et Gasoil segunes teise kütusega ning lakkas oma algsel kujul olemast, pole

tagantjärele kontrollitav. Laoarvestuses kütuste segunemine ei kajastu. Kuna pole võimalik

tuvastada, mis sai puuduolevast Gasoilist, ei saa ka välistada selle jõudmist liidu

majandusringlusse. Sellises olukorras on maksuhaldur õigesti leidnud, et kõnealune kütus tuleb

lugeda tollijärelevalve alt väljaviiduks LTS art 79 lg 1 p a tähenduses.

19. Õige ei ole kaebaja seisukoht, et kütuseaktsiisi määramine on põhjendamatu, sest

vaidlusalune kaup ei ole aktsiisidirektiivi art 2 p b tähenduses imporditud. Alkoholi-, tubaka-,

kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 22 lg 1 p 2 järgi on võlgnikul tolliseadustiku

mõistes kohustus maksta aktsiisi. ATKEAS § 24 lg 7 kohaselt tekib võlgnikul maksukohustus

aktsiisikauba impordil ja muudel juhtudel, millega kaasneb tollivõla tekkimine tolliseadustiku

mõistes. Maksuhaldur on praegusel juhul tuginenud nimetatud sätte viimasele alternatiivile:

kuna kaebajal tekkis tollivõlg, pidi ta maksma kütuseaktsiisi puuduolevalt kütuselt.

20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja pole ringkonnakohtule

menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud (HKMS § 109 lg 1), jäävad poolte

apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)