1-10-1247/4 · 1-10-1247/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-10-1247

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

18. veebruaril 2010.a., Tallinnas Kriminaalasja number

1-10-1247 (09230114019)

Kohtunik Julia Vernikova

Kohtuistungi sekretär

Raivo Seppo Kriminaalasi

A.N süüdistuses KarS § 169 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör Urmo Paal Süüdistatav

A.N

Isikukood: xxx, elukoht: xxx; EV kodanik, põhiharidus,

emakeel – eesti keel; OÜ S T , taksojuht; varem kriminaalkorras karistatud: - 08.08.2001 Rapla Maakohtu otsusega KrK §143 lg2 p1, 2 järgi tingimisi vabadusekaotusega 1 aasta 2 aastase katseajaga;

- Tallinna Linnakohtu otsusega KarS §424; §74 järgi 28.11.2003 tingimisi vangistusega 6 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud;

- Harju Maakohtu otsusega KarS §424 järgi rahalise 13.06.2006 karistusega 14700 krooni;

- Harju Maakohtu otsusega KarS §42 järgi 6-kuulise 30.01.2008

vangistusega, millest kantakse kohe ära 1 kuu vangistust ning 5 kuud vangistust jäeti tingimisi kohaldamata katseajaga 2 aastat;

Tõkendit kohaldatud ei ole. Kaitsja Eva Rivis RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 311, § 249, § 313, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1,

Tunnistada süüdi A.N KarS § 169 järgi ning mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

2 KarS § 74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 30.01.2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o. vangistuse 5 (viis) kuu võrra, mõistes liitkaristuseks 7 (seitse) kuud vangistust.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada A.N-ile mõistetud vangistus, 7 kuud 210 päeva üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, mõistes A.N-ile karistuseks 420 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 2 (kaks) aastat.

KarS §-de 69 lg 4; 75 lg-te 1, 2 alusel määrata, et üldkasuliku töö tegemise ajal on A.N kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - täitma ülalpidamiskohustust.

Välja mõista A.N-ilt riigituludesse menetluskulu: II astme kuriteos süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja määratud kaitsjale makstud tasu 960.- (üheksasada kuuskümmend) krooni.

Menetluskulud tuleb tasuda 9 kuu jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest,

Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või

Swedbangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „A.N, 1-10-1247, menetluskulud“.

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale (seoses kokkuleppemenetluse normide väidetava rikkumisega) on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast,

mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Tuvastatud asjaolud:

Kriminaalmenetluses nr 09230114019 on kohtueelse menetlusega kindlaks tehtud, et Harju

maakohtu 15.04.2008 otsusega kohustati A.N maksma alates 01.05.2007 igakuise elatisena alaealise poja RT(sündinud xxx) ülalpidamiseks 3000 krooni lapse ema MM´i kasuks kuni RT täisealiseks saamiseni, so XXX.

Kohtutäitur Elin Vilippus´e abi Silvia Kulagina andmetel on täitemenetluse aluseks Harju

Maakohtu 15.04.2008 otsus tsiviilasjas nr 2-07-10569 ja sissenõudja MM´i täitmisavaldus

elatusraha võlgnevuse summas 48000 krooni sissenõudmiseks (sissenõudja esitas

täitmisavalduse seisuga 15.09.2008). Seisuga 15.01.2010 on A.N-ilt laekunud 12.09.2009 1200 krooni, 26.09.2009 1200 krooni, 31.10.2009 1500 krooni ning 16.11.2009 1200

krooni, kokku 5100 krooni, millest 4215,66 krooni kanti MM´i arvele ning 884,34 krooni

arvestati täitekulu katteks. Seega on A.N jätnud alates selle väljamõistmisest

3

15.04.2008 elatise süstemaatiliselt maksmata ettenähtud ajal ja ulatuses, hoidudes sellega kuritahtlikult kõrvale elatusraha maksmisest oma noormale kui kaheksateistaastasele lapsele.

A.N, kuritahtliku kõrvalehoidumisega oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele A.N-ile kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani toime KarS §169 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlusosaliste seisukohad:

Juhindudes KrMS § 245 sätetest, on prokurör Urmo Paal, A.N ja tema kaitsja Eva Rivis käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör

kohtus A.N-i karistamist KarS § 169 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 2 (kahe)

kuulise vangistusega, mida suurendatakse Harju Maakohtu 30.01.2008 otsusega mõistetud

karistuse ärakandmata osa s.o. vangistuse 5 (viis) kuu võrra, mõistes liitkaristuseks 7 (seitse) kuud vangistust. Mõistetud vangistus asendatakse KarS § 69 lg 1 alusel 210 päeva üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, seega karistatakse A.N-i 420 tunni üldkasulikku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 2 (kaks)

aastat. Üldkasuliku töö tegemise ajal kohustub A.N järgima KarS § 75 lg-tes 1ja 2 sätestatud kontrollnõudeid, muuhulgas täitma ülalpidamiskohustust.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Kohtu seisukoht:

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava

selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav

on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav

väljendanud oma tõelist tahet. Süüdistatav on nõustunud ka kriminaalasjas esitatud tsiviilhagidega ning esitatud tsiviilhagid kuuluvad rahuldamisele.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub A.N temale KarS § 169 sätestatud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Kohtunik Julia Vernikova