4-09-26861/6 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Ärakiri 4-09-26861

1

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. veberuar 2010 a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-09-26861 Kohtukoosseis

Kohtunik Piia Jaaksoo

Väärteoasi

E.S kaebus E.S Politseiprefektuuri Rapla

politseijaoskonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel J.Peitre

03.11.2009 otsusele väärteoasjas nr 2700,09,005869, mille kohaselt karistati E.S Liiklusseaduse § 74 22 lg 2 järgi rahatrahviga 3900 krooni s.o 65 trahviühikut ja Liiklusseaduse § 7422 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks Menetlusosalised Kaebuse esitaja , isikukood xxx, elukoht E.S *, *, emakeel * keel, töökoht *

Kohtuväline menetleja E.S Prefektuuri Korrakaitsebüroo

Rapla politseijaoskond, asukoht Lossiplats 4 Haapsalu 90502, esindaja Jaanus Peitre RESOLUTSIOON

1. Tühistada osaliselt E.S Politseiprefektuuri Rapla Politseijaoskonna korrakaitsetalituse

juhtivkonstaabel J.Peitre 03.11.2009 otsus väärteoasjas nr 2700,09,005869 ja tühistada Reio E.S` Liiklusseaduse § 74 le 22 lg 4 alusel määratud lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks.

2. Väärteootsusega määratud rahatrahv tuleb tasuda väärteootsuses näidatud arvele, märkides ära

viitenumbri. Rahatrahv loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude kohtuotsuse peale

edasikaebamise tähtaja jooksul. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja

saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis lisada selgitusse, kelle eest nõue tasutakse. 3. Saata kohtuotsuse lõpposa E.S-ile ja kohtuvälisele menetlejale.

Ärakiri 4-09-26861

2 Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja,

kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest ning esitades

kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav

Kaevatav otsus E.S Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna korrakaitsetalituse

juhtivkonstaabel J.Peitre 03.11.2009 otsusega väärteoasjas nr 2700,09,005869 karistati E.S järgmise rikkumise eest – 10.10.2009.a kell 9.53 Rapla maakonnas, Vigala vallas Tallinn-Pärnu-Ikla tee 88 km, liikus Pärnu suunas, juhtis mootorsõidukit kiirusel 126 km/h +-6 alas, kus lubatud on 90

km/h, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 30 km/h. E.S pani sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 7422 lg 2 järgi. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendav asjaolu kahetsus. Väärteo eest on E.S-ile karistuseks määratud LS § 74 22 lg 2 alusel

rahatrahv 3900 krooni s.o 65 trahviühikut ja Liiklusseaduse § 74-22 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks.

Kaebus kaebus otsusele 24.11.2009 saabus Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajja E.S väärteoasjas nr 2700,09,005869, milles kaebuse esitaja taotleb lisakaristuse tühistamist. E.S selgitab, et sõitis sel päeval Pärnu libedasõidukoolitusele, oli hommikul magama jäänud, oli väga kiire. Kui poleks jõudnud õigeks ajaks, oleks autokoolile makstud raha niisama raisku läinud. Tunnistab, et tegi valesti, et ületas kiirust ja kahetseb seda väga. On nõus trahviga, kuid juhilubade

kaotamine muudaks elu väga keeruliseks. Käib tööl *, kuhu on kodust veidi üle 6 km. Lisaks ei

saaks ka tööalaseid sõite teha, mis käivad töökohustuste hulka. On peres ainuke, eks saaks viia nooremaid * kooli ja lasteaeda. * ei ole juhilube, * on *, kes on tööl korraga 2-3 kuud. Lisaks oleks raskendatud ka noorema * * kooliskäimine – viib teda igal pühapäeval * bussi peale ja reedel toob tagasi. Kahetseb oma tegu väga. Soovib kirjalikku menetlust.

Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohus saatis 11.12.2009 kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes oma 31.12.2009 saadetud vastuses võttis alljärgneva seisukoha: Otsuse koostamisel lähtuti sellest, et menetlusalune isik on varem toime pannud sarnaseid rikkumisi,

mille eest on samuti juhtimisõigus ära võetud ja määratud trahvid suuremalt osalt tasumata. Juhtimisõigus on seaduskuuleka inimese privileeg mitte igameheõigus ja isikult, kes ei suuda oma liiklemist teedel kohaldada seadusele ja eeskirjadele vastavaks, võetakse eelnimetatud õigus ära. Kaebus ei ole põhjendatud ja kohtuvälises menetluses tehtud otsus tuleb jätta jõusse. Kohtuistungist osa võtta ei soovi. KOHTU SEISUKOHT

Vastavalt V™S § 120 lg-le 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi V™S § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse

koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et asja saab lahendada kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

V™S § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoasja toimikus (edaspidi VTT) tl 1 väärteoprotokolli kohaselt on E.S poolt toime pandud

rikkumise kirjeldus alljärgnev – 10.10.2009 kell 09.53 Rapla maakonnas Vigala vallas Tallinn-

Ärakiri 4-09-26861

3

Pärnu-Ikla mnt 88. km, liikus Pärnu suunas, juhtis mootorsõidukit VW Golf variant kiirusel 126 km/h +/- 6 alas, kus lubatud on 90 km/h, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 30 km/h. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Väärteoprotokolli kohaselt rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (edaspidi LS) § 47 lg 1 ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 7422 lg 2 järgi. LS § 47 lg 1 sätestab, et s LS § uurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis. 7422 lg 2 näeb väärteona ette mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis. Kohus leiab, et E.S ütlustega ja kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga on E.S poolt talle süüks arvatud väärteo toimepanemine tõendamist leidnud.

Vastavalt kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile VTT tl 3 kasutas liiklusjärelvalve

kiirusemõõteseadet Stalker II MDR AS004122 (mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS-

09/00065), mida testiti 10.10.2009 kell 08.35 ning seade oli töökorras. Seadme töötemperatuur

vastas mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. Mõõtmise tehiolude kirjelduse kohaselt toimus mootorsõiduki kiiruse mõõtmine asulavälisel teel, hea nähtavusega valgel ajal, sademeteta ilmastikuga kuival kattega teel, kahesuunalisel kahe sõidurajaga teel. Mõõtja sõiduk

liikus ning mõõdeti samas suunas liikuva objekti kiirust liikuvast sõidukist. Menetlusaluse isiku

mootorsõiduk liikus pärisuunalisel sõidurajal ning liikus üksinda. Seadme lugem mootorsõiduki

kiiruse mõõtmisel oli 126 km/h, mõõdetaval teelõigul oli lubatud sõidukiirus 90 km/h. Kiiruse

mõõtmise laiendmääramatus on +/- 6 km/h, seega ületas E.S poolt juhitud mootorsõiduk mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 30 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit. Menetlusalune isik on protokolli allkirjastanud. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis 10.10.2009. a andnud väärteo VTT tl 2 on E.S kohta järgmiseid ütlusi: „10.10.2009 kella 09.53 ajal pidas teda kinni politsei Tallinn-Pärnu-Ikla mnt

88 km, mille põhjuseks oli kiiruseületamine. Tema juhitud sõiduki VW Golfreg nr 723 ANY

kiiruseks mõõtis politsei 126 km/h.Talle näidatud kiirusega on nõus, kuna kiirustas Pärnu linna libeda sõidu koolitusele. Kiirustas kuna jäi hommikul magama ja pidi kohal olema juba kell 9.00. Kahetseb oma tegu“. Eelkirjeldatud tõendid tõendavad kokkulangevalt väärteo toimepanemist E.S poolt. Kohus leiab, et E.S pani talle süüks arvatud väärteo toime kavatsetult.

Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 16 lg 1 järgi paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab

seda võimalikuks. E.S eesmärk sel päeval oli Pärnusse jõudmine ja selleks ta ei valinud

vahendeid – ta teadlikult ja tahtlikult ületas kiirust, sest pidas seda vajalikuks, et kiiremini Pärnu jõuda. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja

kohus leiab, et E.S on talle süüks arvatud LS § 74 22

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Hinnates eelpooltoodud tõendeid kogumis, on kohus seisukohal et väärteoasjas leiduvate tõenditega

on tõendamist leidnud, et E.S rikkus LS § 47 lg 1 ja pani sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 7422 lg 2 järgi.

Ärakiri 4-09-26861

4

Järgmiseks kontrollib kohus, kas kohtuvälise menetleja poolt on toimunud karistuse mõistmine vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 7422 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. LS § 7422 lg 4 sätestab, et kohtuväline menetleja võib kohaldada LS § 7422 lg 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. KarS § 47 lg 1 kohaselt on rahatrahvi miinimummäär 3 trahviühikut ning trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni.

E.S on kohtuvälise menetleja poolt karistatud toimepandud väärteo eest LS 74 22

lg 2 alusel rahatrahviga 65 trahviühikut s.o 3900 krooni ja LS § 7422 lg 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis E.S puhul on tuvastatud. Karistuse

mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest on E.S kahetsenud toimepandut, mis on karistust kergendav

asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 alusel ja see on märgitud ka kohtuvälise menetleja otsuses. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Vastavalt karistusregistri teatisele kohtutoimik tl 16-17 on E.S varem korduvalt väärtegude

toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega – trahvid tasutud. Alates 2007.aastast on E.S karistatud liiklusalaste väärtegude eest alljärgnevalt – kahel korral LS § 7435 lg 1 järgi, ühel korral LS § 7436 lg 1, § 7433 ja ühel korral § 7422 lg 1 järgi.

Kohus leiab, et määratud rahatrahv on põhjendatud - rahatrahv on määratud vastavalt karistuse

mõistmisele alustele. Määratud rahatrahv on sanktsiooni keskmisest määrast kõrgem – kiiruse ületamine toimus LS § 7422 lg-s 2 sätestatud keskmises määras, esineb karistust kergendav asjaolu, kuid tegu on toime pandud tahtlikult ja E.S on ka eelnevalt karistatud liiklusalaste väärtegude eest, kuid kiiruse ületamise eest ühel korral. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt kohaldatud lisakaristus – juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks, tuleb tühistada. Lisakaristuse tühistamise aluseks ei ole E.S poolt kaebuses toodud

asjaolud, vaid kohus leiab, et lisakaristuse mõistmisel on kohtuväline menetleja arvestanud asjaoludega, mis ei vasta tegelikkusele.

E.S on taotlenud lisakaristuse tühistamist tööalastel ja perekondlikel põhjustel. Nagu kohus

eelpool viitas, tuleb karistuse (ja ka lisakaristuse) mõistmisel lähtuda KarS § 56 lg 1 sätestatud alustest – seal ei ole karistuse mõistmise alusteks isiku perekondlik ja tööalane olukord. E.S on

kaebuses toonud rida kahjulikke tagajärgi, millised talle ja tema pereliikmetele saabuvad, kui talt

juhtimisõigus ära võetaks. E.S vajas kaebuses nimetatud tegude tegemiseks (tööle sõiduks, tööülesannete täitmiseks ja * transportimiseks) juhtimisõigust ka juba enne väärteo toimepanemist ja

ta oleks pidanud mõtlema oma õiguserikkumise tagajärgedele enne, kui asus tahtlikult kiirust ületama. Liikluseeskirjad on kehtestatud selleks, et tagada kõikide liiklejate turvaline liiklemine ja seal ei ole sätestatud erandeid, et isiklike huvide tõttu võiks teiste liiklejate turvalisuse ohtu seada.

Just eelkirjeldatu tõttu ei ole E.S poolt kaebuses toodud asjaolud lisakarsituse tühistamise põhjuseks.

Kohtuväline menetleja on lisakaristuse kohaldamist põhjendanud väärteootsuses asjaoluga, et menetlusalune isik on varasemalt toime pannud mitu sarnast väärtegu, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Seisukohas on lisatud, et sarnaste väärtegude

eest on samuti juhtimisõigus ära võetud ja määratud trahvid on suuremalt osalt tasumata.

Väärteotoimikusse oli kohtuvälise menetleja poolt lisatud õiend /tl 4-5/, kus on Rapla politseijaoskonna andmed E.S poolt toime pandud väärtegude kohta.

Ärakiri 4-09-26861

5

Karistusregistri seaduse § 2 lg 1 kohaselt on Karistusregister riigi põhiregister, kuhu kantakse andmed karistatud isiku ja tema karistuse kohta. Lõike 2 p 1 kohaselt on Karistusregistri eesmärk

usaldusväärse teabe andmine isiku karistusandmete kohta seadusega või seaduse alusel antud

õigusaktidega riigiasutustele pandud ülesannete täitmiseks. KarRS § 31

sätestab karistusregistri

andmete õigusliku tähenduse, mille lõike 1 kohaselt karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetest lähtutakse isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel.

Kohtuväline menetleja on aga otsuse tegemisel arvestanud mitte karistusregistri andmetega, vaid

politsei andmebaasist väljatrükitud andmetega, mis on kohtuvälise menetleja viinud eksiteele.

Tõsiselt tuleks kohtuvälise menetleja poolt kaaluda ametnike poolt politsei andmebaaside

kasutamist, sest olukorras, kus neid andmeid kasutatakse ja kus kohtuväline menetleja ei ole

suutnud talle teatavaks saanud andmeid õieti kasutada, on see kaasa toonud väärteootsust tehes

ebaõigete andmete kasutamise – raskendades isiku olukorda. Kohtuväline menetleja on kogu aeg olnud seisukohal, et E.S on toime pannud mitu sarnast väärtegu ja talt on ka eelnevalt olnud

juhtimisõigus ära võetud ja kuna eelnevad karistused ei ole suutnud E.S mõjutada, tulebki lisakaristusena juhtimisõigus ära võtta. Karistusregistri õiendist aga nähtub, et E.S on sarnase

väärteo s.o. kiiruse ületamise eest eelnevalt karistatud vaid ühel korral ja lisakaristusena juhtimisõigust talt ära ei ole võetud.

Tegelikult on ka politsei õiendist väga hästi aru saada, et 01.06.2009 otsusele, mille on teinud Haapsalu PJ E.S osas, on esitatud kaebus, seega ei olnud see jõustunud otsus. Tänaseks päevaks

on Pärnu Maakohtu 19.01.2010 kohtuotsusega väärteoasjas nr 4-09-10770 E.S PP Haapsalu PJ

01.06.2009 otsus väärteoasjas nr 2570,09,002413 tühistatud ja E.S suhtes väärteomenetlus lõpetatud V™S § 29 lg 1 p 1 alusel /t l 18/.

Samuti on arusaamatu, kuidas on kohtuväline menetleja jõudnud järeldusele, et E.S poolt on

määratud trahvid suuremas osas tasumata. Käesolevaks ajaks on E.S kõik varasemad trahvid

tasunud ja kohtuvälise menetleja poolt väärteootsuse tegemise ajal oli tasumata vaid osaliselt üks trahv.

Samuti ei ole kohus nõus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et juhtimisõigus on seaduskuuleka

inimese privileeg – juhtimisõigus ei ole privileeg, vaid juhtimisõigus antakse isikule, kes seda taotleb vastavalt õigusaktidele kehtestatud korrale ja juhtimisõigusest saab isikut karistusena ilma jätta samuti vastavalt õigusaktides kehtestatule.

Väärteootsuses on kohtuväline menetleja kirjutanud, et ka lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb E.S-ilt juhtimisõigus ära võtta. Kohus leiab, et õiguskorra kaitsmise huvisid on arvestatud juba rahatrahvi määramisel, mis on määratud keskmisest suuremas määras ja seetõttu õiguskorra kaitsmise huvid käesoleval juhul ei tingi lisakaristusena juhtumisõiguse äravõtmist.

Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on lisakaristuse kohaldamisel lähtunud asjaoludest, mis ei

vasta tegelikkusele ja seetõttu tuleb lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmine tühistada. Muus osas tuleb kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata.

Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et E.S Politseiprefektuuri Rapla

Politseijaoskonna 03.11.2009.a otsus väärteoasjas nr 2700,09,005869 tuleb tühistada osaliselt – tühistada tuleb lisakaristusena mõistetud juhtimisõiguse äravõtmine. Otsuse tegemisel juhindub kohus V™S §§ 120 lg 1, 132 p 2, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3, 199 lg 2, LS §-st 7422 lg 2 ja KarS §-st 56 lg 1.

/allkiri/ Piia Jaaksoo

Kohtunik

Ärakiri õige