1-09-11748/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-09-11748

M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

KarS § 76 lg 3 alusel mitte vabastada E.U talle 23.10.2009.a Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS § 263 p 1,2 järgi KrMS § 238 lg 2, KarS § 64 lg 1, KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristuseks mõistetud 1 aasta 4 kuu 28 päeva vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Nikolai Kõiv kasuks 1164.- (asuk Tallinna 2, Viljani 71011)

krooni advokaat Nikolai Kõivu süüdimõistetu E.U kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

KrMS § 432 lg 3, KrMS § 180 lg 1, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista E.U-lt riigituludesse menetluskuluna 1164.- krooni määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):

- pangakontole nr 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874,

selgituseks märkida: „E.U, 1-09-11748, menetluskulu“, Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18.veebruar 2010.a Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-11748 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Tõlk Sirle Luist Anna Jänes 11.01.2010.a kohtusse saabunud Tartu Vangla 11.01.2010.a kiri

kohtule ühes kinnipeetava isikliku toimikuga

menetlusmaterjali edastamise kohta

süüdimõistetu E.U tingimisi enne tähtaja lõppemist (ilma elektroonilise valveta) vangistusest vabastamise otsustamiseks Prokurör Jüri Vissak Süüdimõistetu

E.U asukoht Tartu Vanglas, kannab karistust isikukood xxx

kriminaalkorras karistatud 4-l korral, valdavalt varavastaste kuritegude eest Kaitsja riigi õigusabi osutamise korras

Nikolai Kõiv

2 2 või

- pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874,

selgituseks märkida: „E.U, 1-09-11748, menetluskulu“. Kui menetluskulu ei ole tasutud määruse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse määrust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423, § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka määruse täitmisega kaasnevad kulud.

Määruse koopia edastada Tartu Vanglale, Kohtute Raamatupidamiskeskusele, prokurörile, kaitsjale ja allkirja vastu E.U-le.

EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus

Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

E.U on kriminaalkorras karistatud 4-l korral. Valdavalt on E.U karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest.

E.U on kriminaalkorras karistatud:

1. 07.05.2004.a Narva Linnakohtu kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi 3 kuu

vangistusega KarS § 74 alusel tingimisi 1 aasta 6 kuu katseajaga; 17.04.2006.a Harju Maakohtu määrusega pöörati karistus täitmisele, 3 kuu vangistuse kandmise alguseks 13.04.2006.a;

2. 11.03.2008.a Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4,5 järgi 1 aasta

vangistusega, KrMS § 238 lg 2 alusel 8 kuu vangistusega KarS § 74 alusel 3- aastase katseajaga;

3. 06.11.2008.a Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS § 25 lg 2 ja KarS § 199 lg 2

p 9 järgi 5 kuu vangistusega; KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks 1 aasta 28 päeva vangistust, karistuse kandmise alguseks 04.11.2008.a;

4. 23.10.2009.a Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS § 263 p 1,2 järgi 6 kuu

vangistusega, KrMS § 238 lg 2 alusel 4 kuu vangistusega; KarS § 64 lg 1, KarS

§ 65 lg 1 alusel liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud 28 päeva vangistust, karistuse kandmise alguseks 04.11.2008.a.

Kinnipeetava iseloomustusse märgitu kohaselt on E.U tähtaegse vangistusest

vabanemise ajaks 01.04.2010.a. Kohtuistungil 17.02.2010.a avaldas E.U soovi, vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtagselt.

E.U on talle mõistetud karistusest ära kandnud KarS § 76 lg 1 p-s 2 märgitud aja – vähemalt poole karistusajast.

KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi

ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

3 3

Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud 17.02.2010.a kohtuistungil ära E.U, prokuröri, kaitsja, on seisukohal, et E.U ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

E.U on jätkanud vangistuse kandmise ajal õigusrikkumiste toimepanemist. E.U-ni on distsiplinaarkorras karistatud:

• 19.05.2009.a noomitusega selle eest, et ei allunud vanglaametniku korraldusele, pakkida asjad ja kolida teise kambrisse,

• 29.07.2009.a noomitusega selle eest, et omas kambris esemeid, mis ei olnud kirjas varade nimekirjas;

• 18.11.2009.a 5 ööpäeva kartseriga selle eest, et ei allunud valvuri seaduslikule korraldusel, siseneda talle määratud kambrisse;

• 30.12.2009.a 3 ööpäeva kartseriga selle eest, et ei allunud vanglaametniku korduvatele seaduslikele korraldustele, koristada öökapilt sinna laiali laotatud käterätik.

30.10.2009.a paigutati E.U eraldatud lukustatud kambrisse kuni distsiplinaarmenetluse lõpuni vangla üldise julgeoleku tagamiseks, kuna oli piisavalt

alust arvata, et kinnipeetav E.U võib ka edaspidi eirata vanglaametnike seaduslikke korraldusi ja sellega ohustada vangla üldist julgeolekut.

Kuna E.U on jätkanud karistuse kandmise ajal õigusrikkumiste

toimepanemist ja valdavalt seonduvad need korrale allumatusega-vanglaametnike seaduslikele korraldustele allumatusega, siis pole kohtul alust arvata, et E.U

on asunud õiguskuulekale teele ja ta soovib ning on võimeline vabaduses järgima käitumiskontrolli rangeid nõudeid. Senised kahe esimese kohtuotsusega E.U suhtes

kohaldatud kriminaalhooldused ei ole tema suhtes tulemuslikud olnud, mõlemad

tingimuslikud karistused pöörati E.U suhtes täitmisele ja üheks põhjuseks oli ka asjaolu, et ta jätkas katseajal kuritegude toimepanemist. Kriminaalhooldaja arvamuses märgitu kohaselt rikkus E.U kriminaalhooldustoimikute andmetel regulaarselt katseaja kontrollnõudeid ja ei täitnud kohtu kohustust, tasuda kahju kannatanutele.

Karistusregistri teatiselt nähtuvalt on E.U paljukordselt väärteokorras karistatud

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 15-1 järgi,

sealhulgas ka arestidega. Varasemalt, 2006.a kandis E.U reaalset 3-kuulist vangistust.

Nii kinnipeetava iseloomustusest kui ka kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on E.U narkosõltlane, kes on viibinud oma ema initsiatiivil ka võõrutusravil, kuid ravi

ei olnud tulemuslik – ravist mõne aja möödudes hakkas uuesti narkootikume

tarvitama. E.U kohtule avaldatu kohaselt tarvitas ta fentanüüli ja seda nii sageli, kuidas sissetulekud võimaldasid.

Töökohta E.U ei ole, lähedased on teda valmis vangistusest vabanemise järgselt toetama.

Nii kriminaalhooldaja arvamuses märgitu kui ka kinnipeetava iseloomustuses märgitu

kohaselt on E.U-st lähtuv uue kuriteo toimepanemise risk väga kõrge, mistõttu pole põhjendatud E.U vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

4 4

Vaatamata asjaolule, et E.U on oma lähedaste toetus, ei ole kohtu hinnangul

eeltoodud asjaoludel kogumis põhjendatud E.U vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna kohtul pole alust arvata, et E.U oleks käesolevast

vangistusest teinud järelduse oma elu edasiselt seaduskuulekaks elamiseks. Kuna

E.U on vangistuse ajal jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist, distsiplinaarkaristused on kustumata, siis on kohtu hinnangul E.U isikust lähtuvad

uue kuriteo toimepanemise riskid jätkuvalt kõrged ja tema käitumise ohtlikkus

ennekõike teiste isikute varale ja julgeolekule ei ole kuhugi kadunud. Kuna

vangistuse ajal on E.U jätkuvalt raskusi vanglas kehtivast õiguskorrast

kinnipidamisega ja vangla sisekorra järgimisega, siis ei ole kohtu jaoks usutav ja veenev, et E.U on suuteline vabaduses katseajal järgima rangeid käitumiskontrolli ja kriminaalhoolduse reegleid ja neist kinni pidama. Teiste vabaduses elavate inimeste vara ja julgeoleku tagamiseks on põhjendatud, et

E.U kannab enda karistust vanglas lõpuni ära. E.U on ka tähtaegse vabanemise korral võimalus näidata, et on valmis oma elus tegema muudatusi ja ta rohkem kuritegusid toime ei pane. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et kuna 01.07.2009.a Tartu Maakohtu määrus E.U vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata jätmise kohta (menetleti ilma

elektroonilise valvega vabastamist)

tehti ja jõustus

(määrus jõustus 12.06.2009.a) enne

23.10.2009.a Harju Maakohtu süüdimõistvat kohtuotsust ning selle kohtuotsusega

muutus ka varasemalt, s.o eelmise kohtuotsuse järgi arvestatud karistuse kandmise lõpptähtaeg

(varasema kohtuotsuse järgi pidi tähtaegse vabanemise korral vabanema 01.12.2009)

tähtaegse vabanemise korral, siis tõlgendas kohus selle olukorra süüdimõistetu kasuks ja pidas põhjendatuks hakata arvestama uuesti viimasest kohtuotsusest alates

ennetähtaegselt vabastamise menetlemise tähtaegu n.ö algusest peale ja kohus ei pidanud ja ei pea põhjendatuks kohaldada vangistusseaduse § 76 lõikes 3 sätestatut. Heli Sillaots kohtunik