4-19-5390/11 · 4-19-5390/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-19-5390

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 14. november 2019, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-19-5390 (2302,19,011968) Kohtunik Elina Elkind Väärteoasi

S.F kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve

-

keskuse 14. oktoobri 2019. a otsusele väärteoasjas nr 2302,19,011968, millega karistati S.F liiklusseaduse (LS) § 223 järgi lg 1 rahatrahviga 100 trahvi 400 eurot ühiku ulatuses, s.o Menetlusalune isik

S.F (isikukood XXX; elukoht: xxxx; e-mail: xxxx) Kohtuväline menetleja

PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp, esindaja Enel Kuiv

RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § § § -st 120, 132 p-st 2 ja -dest 133-134 maakohus otsustas:

1. Politsei- Tühistada ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse 14. oktoobri 2019. a otsus väärteoasjas nr 2302,19,011968, millega karistati S.F liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut ehk 400 eurot osaliselt, s.o rahatrahvi täitmise tähtaja osas.

2. Teha

tühistatud osas uus otsus, mille kohaselt rahatrahv tuleb KarS § 66 lg-te 2 ja

3 alusel tasuda ositi 6 kuu jooksul alates esimesed 5 kohtuotsuse jõustumisest,

kuud igakuiselt 66,67 eurot ja viimasel kuul 66,65 eurot kohtuvälise menetleja

otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära

kohustusliku viitenumbri 10220195112686.

3.

otsus muutmata. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja

4. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi rahatrahvi ositi tasumise tähtaegu,

saadetakse vastavalt VTMS § le 202 lahendi koopia kümne päeva jooksul - kohtutäiturile, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

4-19-5390

2

5. Rahuldada menetlusaluse isiku kaebus.

6. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule ja kohtu

välisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult

30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest.

VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei-

ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 14. oktoobri 2019. a otsusega karistati S.F LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 100

trahviühiku ulatuses, s.o Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis 400 eurot.

menetlusalune isik mootorsõidukit VÄÄNA 1. augustil 2019 kell 19:00 KIIA - -VITI tee 1.

kilomeetril ja uki kiirust vastavaks kaldudes vastassuunavööndisse ei kohandanud oma sõid liiklusoludele, et suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva

takistuse ees, mida juht pidi nägema ning sõitis otsa vastassuunast otseliikunud sõiduautole xxxx. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju K Rile ning varalise kahju ja tervisekahjustused

A Jle.

p 2 Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 50 lg 3 ja LS § 14 lg 1 nõudeid ning pani toime § 22 LS 3 lg- . s 1 sätestatud väärteo Menetlusaluse isiku kaebus 2. Menetlusalune isik taotles kaebuses rahatrahvi tasumist xxxx 6 kuu jooksul, kuna ta õpib 100%-

xxxx osalise koormusega. Soovib kirjalikku menetlust. lise õppekoormusega ja töötab Kohtuvälise menetleja vastus 3. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus Kohtuväline menetluses.

menetleja leiab, et rahatrahvi võib lubada tasuda osade kaupa, muus osas palub jätta otsus muutmata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 4. Vastavalt VTMS § 120 lg- le 1 ja 3 te võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada

kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse

suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

5. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid nad on nõus asja kohtule, et

läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotle kohtuistungi korraldamist tõendite nud

uurimiseks. Kohus kirjalikus leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus menetluses. 6. VTMS § 123 lg 2 k väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud ohaselt arutab maakohus kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

4-19-5390

3

7. Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta juhtis mootorsõidukit xxxx registreerimisnumbriga xxxx 1. augustil 2019 kell 19:00 KIIA - VÄÄNA- VITI tee 1. kilomeetril. K , ei kohandanud aldudes vastassuunavööndisse ta oma sõiduki kiirust vastavaks liiklusoludele, et suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning

teel oleva takistuse ees, mida juht pidi nägema ning sõitis otsa vastassuunast otseliikunud sõiduautole xxxx. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju K R

ile (sõiduki xxxx omanik) ning varalise kahju ja tervisekahjustused A Jle. menetlusalune isik Kirjeldatud käitumisega rikkus LS § 50 lg 3 p 2 ja LS § 14 lg 1 nõudeid ning pani toime § 22 s 1 sätestatud väärteo.

LS 3 - lg

8. Maakohus leiab, et k ga otsuse ohtuväline menetleja ei ole väärteoasja menetlemisel e koostamisel rikkunud väärteomenetluse õigust ja väärteotoimikus olevad tõendid on lubatavad.

LS § 223 lg 1 sõnastusest johtuvalt tuleb sedastada mootorsõiduki juhi poolt esiteks liiklusnõuete rikkumine ning teoga põhjuslikult seotud siis koosseisutunnusena varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamine. 9. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja selle juurde lisatud fotodelt (tl 1 ) nähtub, et -20 KIIA -

VÄÄNA-VITI tee 1. kilomeetril paikneb poolenisti kraavis katkise esiotsaga xxxx

registreerimisnumbriga xxxx ja vastassuunas p xxxx aikneb katkise esiosaga sõiduk

registreerimisnumbriga xxxx asfaltteel maas on . Sõidukite vahel on näha kraapejäljed ja erinevaid s le. õidukidetai

10. Menetlusaluse isiku S.F 26 ülekuulamise protokollist (tl ) nähtub, et ta tunnistab oma süüd ja kahetseb tehtut. Ta jääb tunnistaja ülekuulamise protokollis antud ütluste

juurde (tl 23) mi e , mille kohaselt paistis talle päike silma ja päikesesir tte tõmmates kaldus

vastassuuna Ta e vööndisse ja sõitis otsa vastutulevale sõidukile. i vähendanud sõidukiirust, kuna vastutulevat sõidukit ta üldse ei näinud. Eeltoodud tõenditega on kooskõlas ka tunnistaja

A J

ülekuulamise protokoll (tl 25), mille kohaselt sõitis vastutulev sõiduk keset teed ja siis viimasel hetkel kaldus tema sõidusuun kokkupõrge. da ning toimuski A J on esitanud ka oma sõiduki se, kus on selgelt näha, kuidas päikeseprillidega pardavideokaameraga tehtud salvesti

naisterahva juhitud sõiduk reg pärisuunavööndist istreerimisnumbriga xxxx liikus vastassuuna A J . vööndisse ja põrkas kokku sõiduki parempoolse esiküljega

11. LS § 14 lg 1 kohaselt on sõidukite liiklus parempoolne, menetlusal e isik sõitis aga un (põhjendamatult) vööndis. Seega rikkus vastassuuna S.F LS § 14 lg 1 sätestatud nõuet. Väärteootsuses on menetlusalusele isikule ette heidetud ka LS § 50 lg 3

p 2 rikkumist, mille kohaselt juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused

seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Sündmuskohal oli piirkiiruseks

50 km/h ja menetlusaluse isiku enda

ja ütluste kohaselt paistis talle päike nii silma, et ta ei näinud midagi

pidi sättima päikesesirmi uid kiirust ta ei vähendanud. lukorras, kus sõidukijuht , k O mingil põhjusel tõesti ei näe eesolevat teed ja tal on vaja seda olukorda parandada tuleb kiirust igaks ,

juhuks da . Seda menetlusalune isik aga ei vähenda või peatuda, kuni nähtavus jälle taastub teinud, vaid sõitis samal kiirusel edasi.

12. Sõiduki xxxx registreerimisnumbriga xxxx vaatlusprotokolli kohaselt (tl 21) on sõiduki parem külg esiosast kuni kõrvalistuja ukseni deformeerunud ja esiklaas on mõranenud. Sõiduki xxxx gistreerimisnumbriga xxxx re vaatlusprotokollist (tl 22) nähtub, et sõiduki parem esinurk,

4-19-5390

4

esiratas ja velg on purunenud. Seega on sõidukite vaatlusprotokollidega tõendatud, et mõlemal

sõidukil on tekkinud kahjustused, mis tähendab, et sõiduki

xxxx omaniku A J ja xxxx l l

omanikul K R on tekkinud varaline kahju. SA PERH teatises (tl 24) on fikseeritud A J il l tuvastatud tervisekahjustused, s.o rindkere põrutus paremal, parema käe sõrmede marrastused ja parema kopsu põrutus. Seega on tõendamist leidnud, et liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis teisel inimesel tervisekahjustus, samuti põhjustas menetlusaluse isiku tegevus kahele isikule varalist kahju.

13. toime pandud Menetlusaluse isiku ütlustega loeb kohus tõendatuks, et tegu on ettevaatamatusest. Kuigi S.F ei tajunud, et ta liigub vastasssuunavööndis, saanuks ta seda vältida, vajadusel eelnevalt päikesesirmi sättimiseks peatudes. Kohtu hinnangul on etteheidetav tegu toime pandud kergemeelsusest, sest isik sai a lootis ru oma käitumise ohtlikkusest, kuid

vältida sellega kaasnevaid ohtlikke tagajärgi. Sellest tulenevalt järeldab kohus, et

menetlusalune isik põhjustas talle omistatavaid tagajärgi hooletusest, sest tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ol

eks ta pidanud neid ette nägema. 14. Kohtu hinnangul puuduvad isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 50 lg 3 p 2 ja § 14 lg

1 -

nõudeid ning pani toime LS § 223 lg s 1 sätestatud väärteo s.o mootorsõidukijuhi poolt

liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju ja tervisekahjustused. Karistus 15. Karistuse m

õistmise alus on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 16. LS § 22 näeb võimalike põhi trahviühikut, aresti 3 lg 1 karistustena ette rahatrahvi kuni 300

või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Menetlusalusele isikule on karistus

mõistetud alla sanktsiooni keskmist määra. isiku süü suurust hinnates võtab Menetlusaluse

kohus arvesse teo toimepanemise asjaolusid, sh tervisekahjustuste ja väär põhjustatud sõidukitele tekitatud kahju tervisekahjustused ei olnud rasked, põhjustati ulatust. Kuigi A. J

sõidukitele olulist kahju. Arvestades, et tegu on toime pandud ettevaatamatusest, kergendava

asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsuse näol ja varasemate liiklusrikkumiste puudumist, siis leiab kohus, et karistus on proportsionaalne nii eri- kui üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt.

17. Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et isikule etteheidetav tegu on tõendatud ja kohtuvälise

menetleja määratud karistus on proportsionaal

ne süü suurusega ja põhjendatud nii üld

-

kui eripreventiivsete eesmärkidega. 18. Menetlusalune isik taotleb talle mõistetud karistuse ehk rahatrahvi täitmist ositi, põhjendades taotlust asjaoluga, et ta on õpilane ja käib tööl osalise koormusega. Kohus peab võimalikuks määrata karistuse täitmist ositi 6 kuu jooksul. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2 tühistab maakohus kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt, s.o rahatrahvi maksmise tähtaja osas ja rahuldab menetlusaluse isiku kaebuse, määrates, et rahatrahv tuleb KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel tasuda ositi 6

4-19-5390

5

kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, nii et esimesed 5 kuud igakuiselt 66,67 eurot ja viimasel kuul 66,65 eurot kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220195112686.

(allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik