3-19-1173/9 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Madis Ernits ja Tanel Saar Määruse tegemise aeg ja koht 15. november 2019, Tartu Haldusasja number 3-19-1173 Haldusasi Martin Villemsi kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses äravõetud kirjadega Menetluse alus ringkonnakohtus Martin Villemsi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Martin Villems RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Martin Villemsi määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 15. oktoobri 2019. a määruse resolutsiooni punkt 2. 2. Rahuldada Martin Villemsi menetlusabi taotlus ja vabastada kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus ei ole edasikaevatav halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 kohaselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Martin Villems esitas 24. juunil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks kuna paari eelnenud nädala jooksul on kahel korral temale vanglasse saabunud erakirjad võetud vanglateenistuse poolt täiendavasse kontrolli. Kirjadest ei leitud keelatud esemeid ja need tagastati M. Villemsile mitme päeva möödudes, kuid selline tegevus on sõnumisaladuse rikkumine. Koos kaebusega esitas M. Villems taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. 2. Tartu Halduskohus jättis 15. oktoobri 2019. a määrusega rahuldamata M. Villemsi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel (resolutsiooni punkt 2), jättis kaebuse käiguta ja andis tähtaja riigilõivu tasumiseks (resolutsiooni punkt 3). Halduskohus tugines otsust tehes M. Villemsi isikuarve väljavõttele perioodi 24. veebruar 2019 kuni 23. juuni 2019 kohta ja leidis, et selle perioodi kohta on kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek piisav, et tasuda halduskohtule kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Kaebaja sissetulek oli vaadeldaval perioodil 365,88 eurot, millest mahaarvamisele kuuluvad kinnipidamised nõueteja vabanemisfondi summas 165,88 eurot ja muud vältimatud kulutused summas 27 eurot kuus. Kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on 46 eurot, s. o ((365,88-165,88-(4x27))/4)x2. Halduskohus leidis, et menetlusabi andmise majanduslikud eeldused ei ole täidetud. 3. M. Villems esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 15. oktoobri 2019. a määrusele, milles palub halduskohtu määruse resolutsiooni punkti 2 tühistamist. Määruskaebuses M. Villems selgitab, et kohus on eksiteele viidud vabakasutuskonto väljavõtte kandest 2184066, millega

2 tegelikult kanti varasemalt nõuetefondi laekunud summa üle kaebaja eraisiku pankrotist tasumata jäänud võlanõuete katteks. Konto väljavõttest on näha, et sellest summast pole tehtud vangistusseaduse (VangS) § 44 lg-s 2 ettenähtud kinnipidamisi, mistõttu ei ole tegemist sissetulekuga. Eeltoodu tõttu tuleb summa 115,88 eurot kaebaja sissetulekutest maha arvutada, misjärel on ka täidetud nõuded riigilõivust vabastamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada. Halduskohus jõudis ebaõigele järeldusele, et kaebaja osas ei ole menetlusabi andmise majanduslikud eeldused täidetud. 5. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus lähtus küll õigesti halduskohtumenetluses kehtivatest menetlusosalisele menetlusabi andmise reeglitest, kuid võttis kaebaja sissetulekuna arvesse summa, mis ei olnud sissetulek ning arvutuste tagajärjel jõudis seetõttu ebaõigele järeldusele, et kaebuse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv 15 eurot ei ületa kaebaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut. 6. Kaebaja toob määruskaebuses välja, et halduskohtu tehtud arvutuste parandamiseks tuleks tema sissetulekutest maha arvata 115,88 eurot, kuna see summa ei ole sissetulek, vaid varasemalt nõuetefondi laekunud summa, mis kanti üle kaebaja eraisiku pankrotist tasumata jäänud võlanõuete katteks. Ringkonnakohus nõustub kaebaja selgitusega. Määruskaebusele lisatud K- Raha väljavõttest nähtub samuti, et 14. mai 2019 sissetuleku reale märgitud summa 115,88 eurot selgituseks on märgitud deponeeritud summa väljamakse, raha edasi kandmine võlausaldajate nõuetele. Nimetatud 115,88 euro piires on koheselt tehtud kanded viie täiteasja nõuete täitmiseks. Õige on ka kaebaja märkus, et nimetatud 115,88 euro suurusest summast ei ole tehtud mahaarvamisi nõueteega vabanemisfondi, mis viitab samuti asjaolule, et seda summat ei saa käsitleda laekumisena. Samas kui teistest kaebaja vabakasutuskontole laekunud sissetulekutest on tehtud esmalt mahaarvamised vahekontole ja vabanemisfondi. 7. Tartu Vangla on haldusasjas nr 3-19-1761 praegusele sarnases olukorras kohtule selgitanud, et vahekonto on nõuete fondi asemel pankroti erimenetluse ajal kasutusel olev deponeerimise vahekonto, kuhu kandub 50% igast isikule laekuvast sissemaksest. Nõuete tasumiseks deponeeritud summa väljamakset vabakasutuskontole kasutatakse ainult pankrotimenetluses olevate kinnipeetavate puhul. Tavapärane nõuete tasumine nõuete fondist ei kajastu vabakasutuskonto väljavõttes. Selliste väljamaksete selgituses on alati sees lause „deponeeritud summa väljamakse“. 8. Eeltoodu alusel ei ole menetlusabi taotluse lahendamisel õige arvata summa 115,88 eurot kaebaja sissetulekute hulka. Tegemist on kaebaja sissetulekutest vastavalt seadusele kinni peetud ja vahekontole kantud summaga, mis on pankrotimenetluse raames kantud vabakasutuskontole, et sellest teha makseid täiteasjade nõuete tasumiseks. Seega on halduskohus isikuarve väljavõtte alusel ebaõigesti arvutanud M. Villemsi kahekordseks keskmiseks ühe kuu sissetulekuks 46 eurot. HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu, s.o 24. veebruar 2019 kuni 23. juuni 2019 laekumiste ja mahaarvamiste alusel arvestatud kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on arvutuse ((250-175-(4x27))/4x2 järgi negatiivne. 9. Kaebaja eesmärgiks on kaebuse esitamisega kaitsta talle saadetud kirjade sõnumisaladust. Põhiseaduse § 43 järgi on igaühel õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Erandeid võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras. Riigikohus on selgitanud1, et isiku õigust sõnumisaladusele ei riivata kinnipeetavale saadetud kirjade avamisel ja kontrollimisel VangS § 29 lg-s 1 sätestatud korras, s.o kinnipeetava juuresolekul. Käesolevas asjas heidab kaebaja vanglale ette sõnumisaladusega kaitstud kirjade

1 Vt RKPjK 25. juuni 2009. a otsus asjas nr 3-4-1-3-09 (p 16).

3 kaebaja juuresolekul avamise järgselt nende hoiule võtmist, kirjade kontrollimiseks. Sellega aga ei ole tagatud sõnumisaladuse hoidmine. Eeltoodut arvestades ja pidades silmas PS §-s 43 ls-s 2 sätestatud põhiõiguse reservatsiooni piiravat tingimust koostoimes VangS ja vangla sisekorra eeskirja regulatsiooniga ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleval ajal alust pidada kaebaja nõuet perspektiivituks. Seetõttu ringkonnakohus rahuldab menetlusabi taotluse ja vabastab kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel. 10. Eeltoodud põhjendustel rahuldab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse, tühistab Tartu Halduskohtu 15. oktoobri 2019. a määruse resolutsiooni punkti 2 ning rahuldab menetlusabi taotluse.

(allkirjastatud digitaalselt)