1-19-9089/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

15. november 2019, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-9089 (19284000449) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Kriminaalasi X.F süüdistuses KarS § 423¹ järgi kiirmenetluses järgides kokkuleppemenetluse sätteid Prokurör abiprokurör Triin Tumala Süüdistatav X.F

(isikukood: XXX; elukoht: xxxxx x-xx xxxx xxxxx-

xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ; karistatus Maakohtu : Pärnu 12.10.2015 otsusega KarS §

424 ja § 4231 järgi liitkaristusega 2 aastat vangistust, mida vähendatud KrMS § 238 lg 2 alusel ja mõistetud karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendatud 21.11.2014 otsusega mõistetud karistuse

11 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra ja mõistetud liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust (alates 30.11.2016.a.)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

1. Tunnistada X.F (KarS) süüdi karistusseadustiku § 423¹ järgi ja mõista talle karistuse

aasta vangistus ks 1 (üks) t.

KarS § 74 lg 2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest kuulub X.F-il kohesele ärakandmisele § 68 lg 1 alusel koheselt

2 (kaks) kuud vangistust. KarS ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise algust arvestada alates X.F kahtlustatavana kinnipidamisest 13.11.2019.a.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et ülejäänud karistus, s.o 10 (kümme) kuud vangistust si kohaldamata. M X.F-ile katseaeg 3 jääb tingimi äärata

(kolm) aastat )

ning mõistetud vangistust 10 (kümme kuud ei pöörata täitmisele, kui X.F

75 lg-s 1 ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § sätestatud käitumiskontrolli nõudei

d: 1) e xxxxx x-xx xxxxx xxxxx-xxxxxxxxx xxxx lab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxx ;

2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KrMS § 130 lg 41 alusel kohaldada X.F käesoleva kohtuotsuse täitmise tagamiseks suhtes tõkendina vahist Tõkend vahistamine tühistada käesoleva amist. kohtuotsuse jõustumisel.

2.

Menetluskulude hüvitamine: KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista X.F-ilt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 405 (nelisada viis) eurot eurot 80 , riigi õigusabi tasu 64 (kuuskümmend neli) senti riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 469 (nelisada kuuskümmend üheksa) tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 20 eurot 80 senti 19.a. detsembrikuust igakuise menetluskulu osa 39 (kolmkümmend üheksa) eurot 15 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa 25. tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel Tartu Ring - konnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel.

K naalhooldaja kriminaalhooldusäitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab krimi osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaal ametniku sellekohase ettekande alusel määrata hooldus täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele.

Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid sisalduvad kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfos), mis edastatakse süüdimõistetu postivõi e kättesaadavaks ka Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja -posti aadressile. Makseinfo tehakse kantseleist või toimiku süsteemi vahendusel (https://www.e e- -toimik.ee/).

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt on mootorsõiduki juhtimise X.F toime pannud kuriteona vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, süstemaatiliselt KarS § 423¹ järgi selles, et tema olles 12.10.2015.a. karistatud Pärnu Maakohtu poolt KarS § , mis seisnes 423¹ järgi sõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis taas

13.11.2019.a. kella 21.41 paiku - Viljandi maakonnas Põhja Sakala vallas Olustvere alevis Mõisa allee 5 juures sõiduautot Volvo V70 registreerimismärgiga XXX XXX. Oma tahtliku tegevusega rikkus X.F liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juhtida mootorsõidukit isik, kellel ei ole või puudub vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud kriminaalasja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 423¹ järgi ja mõista karistuseks KarS § 74 lg 2

1 aasta vangistust. alusel määrata, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 2 kuud vangistust. Koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise algust arvestada alates kahtlustatavana kinnipidamisest 13.11.2019.a, KarS § 68 lg 1 järgi. Ülejäänud vangistust jätta X.F

10 kuud suhtes tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, kui isik ei pane 3 aastase pikkuse katseaja

kestel toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1)

elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma krimi

naalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KrMS § 130 lg 41 alusel kohtuotsuse täitmise tagamiseks vahistada X.F kohtusaalis.

Põhjendused süüdimõistmises Kiirmenetluse kohaldamise alused on sätestatud KrMS §-s 2561, milles on sätestatud, et kui isik on teise astme kuriteos kahtlustatav, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ja mille kohta on kogutud kõik vajalikud tõendid, võib prokuratuur kohtult taotleda kriminaalasja lahendamist kiirmenetluses. Taotlus esitatakse 48 tunni jooksul alates isiku kuriteo toimepanemise järel kahtlustatavana ülekuulamisest või isiku kahtlustatavana kinnipidamisest. Kohus peab võimalikuks menetleda kriminaalasja kohtus kiirmenetluses järgides kokkuleppe menetluse sätteid Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § ohus võib . -s 239, mille kohaselt k süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel o - n tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikat siooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 4231 tase vangistusega. näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaas Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud KrMS § s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg - -le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulu i de hüv tamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.o 810 eurot. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määrusest nr 117 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 540 eurot kuus. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt s

179 lg-s 1 üüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Põhjendatud on määrata süüdimõistetul sundraha suuruseks 405 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdis tatava X.F kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 64,80 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdi -le 1 - mõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg s 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohk - em kui poole võrra (KrMS § 2565 lg 2). Seoses kiirmenetlusega tuleb süüdistataval vähendada sundraha poole võrra. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 469,80 eurot: sundraha 405 eurot

64,80 eurot riigi kasuks. ja riigi õigusabi tasu Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

Kohtu m ja eelvangistusaja arvestus uud põhjendused

KrMS § 130 lg 41 alusel tuleb s vahista üüdistatav da kohtuotsuse täitmise tagamiseks. KarS § 68 juures ühele eel lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kus vangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. X.F on kahtlustatavana kinni peetud 13.11.2019, seega tuleb KarS § 68 lg 1 koheselt ärakandmisele kuuluva alusel karistuse kandmise alguseks lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 13.11.2019. KrMS § 130 lg 41 kohaselt kohus võib vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine.

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik