Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-19-10050/13 AI generated

2-19-10050/13 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-19-10050/13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Viljandi linn, Toome tn 12 korteriühistu (avaldaja) esitas 3. juulil 2019 avalduse, milles palus tuvastada, et kinnisasjal katastrinumbriga 89714:002:1440 asuv soojussõlm kuulub 8723/22342 mõttelises osas avaldajale. Avaldaja palus Viljandi linn, Toome tn 14 korteriühistut (puudutatud isik) kohustada võimaldama avaldajal kuni 31. maini 2020 kasutada ja vallata soojussõlme, sealhulgas võimaldada soojusenergia ja sooja vee tarbimist. Ühtlasi palus avaldaja tuvastada, et ta kohustub tasuma soojussõlme valdamise ja kasutamise eest vastavalt enda kaasomandi osa suurusele. Avaldaja palus lõpetada alates 1. juunist 2020 avaldaja ja puudututatud isiku kaasomandi ja jätta soojussõlm puudutatud isiku ainuomandisse ning määrata avaldajale hüvitis 1700 eurot soojussõlme omandiõiguse kaotuse eest. Avalduse kohaselt asutati 1999. a korteriühistu Pilveke. Pärast KÜ Pilveke asutamist soetati Toome 12, Toome 14 ja Toome 16 korteriomandite teenindamiseks soojussõlm. Soojussõlm paigaldati Toome 14 hoonesse tingimusel, et soojussõlme kulud tasutakse vastavalt korteriomandite reaalosade suurustele. Toome 16 korteriomandid eraldusid ühistust ja neile hüvitati nende makstud osa soojussõlmes. KÜ Pilveke lõpetati 01.01.2018 KrtS § 68 alusel. KÜ Pilveke asemel asutas riik avaldaja ja puudutatud isiku. KÜ Pilveke määrati likvideerija. Lõppbilanss ning varajaotusplaan esitati 12.06.2018. Jaotuplaan ei sisaldanud soojussõlme.

Legislator headnote

AI generated

2-19-10050/13 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu. Soojussõlm on kinniasja oluline osa ja see ei saa olla eri isikute omandis (TsÜS § 53 lg 1). Soojussõlm on korteriomanike kaasomandis. Avaldaja ei saa olla soojussõlme omanik.

Keywords

AI generated
cessation of insurance benefits fraudulent insurance claim justified insurer position coupon tax cosmetics, toys satisfaction of claim
AI generated
2-20-6592/9
Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ants Mailend kohtujurist Ervin Makko Määruse tegemise aeg ja koht 04.09.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-6592 Tsiviilasi L Ki (K) avaldus Tallinn, J.
2-23-128372/6
Kohtla-Järve linn, Toome pst 20 korteriühistu esitas Viru Maakohtule avalduse A.
2-20-1635/21
Rahuldada Jõgeva vald, Torma alevik, Lasteaia tn 1 korteriühistu avaldus.
2-13-45097/42
Hageja O.N. esitas 26.09.2013 Viru Maakohtule hagi KÜ Olevi 30 vastu ja palus hagiavalduses tuvastada kostja juhatuse otsuse tühisus, millega nõutakse hagejalt soojusenergia eest tasu kogu elamispinna ulatuses. Hagi asjaolude kohaselt on hageja korteri asukohaga: xxx linnas omanik. Hageja kasutab eluruumide kütmiseks elektriradiaatoreid. Keskkütteradiaatorid on hageja korterist eemaldatud 21.10.2002. Õiguse keskkütte radiaatorite eemaldamiseks ja alternatiivküttele minekuks sai hageja kostja 2002 üldkoosoleku vastavast otsusest. Püstikud on plommitud. AS Virgas tegi 2002 arvestused soojuse tarbimise jääkväärtuse kohta ning nende arvestuste kohaselt on hageja korterisse püstikutest tuleva soojuse jääkpinnaks 8,1 %. Hageja on keskkütte eest tasunud vastavalt nendele arvestustele. 05.11.2012 kostja juhatuse koosoleku otsuse alusel nõutakse hagejalt keskkütte tarbimise eest kogu elamispinna ulatuses, sest hageja korteris puudub alternatiivküte. Hageja leiab, et juhatuse otsus on tühine TsÜS § 38 lg.2 alusel, sest: 1) keskkütte eemaldamine hageja korterist ja alternatiivküttele üleminek oli seaduslik; 2) juhatusel puudus pädevus vastava otsuse vastu võtmiseks.
2-24-143508/7
Lõpetada menetlus Kohtla-Järve linn, Olevi tn 20 korteriühistu avalduses M.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi Määruse tegemise koht ja aeg

15. november 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-19-10050 Tsiviilasi Viljandi linn, Toome tn 12 korteriühistu avaldus Viljandi linn, Toome tn 14 korteriühistu vastu kaasomandi tuvastamiseks, kaasomandi lõpetamiseks, kaasomandi kasutuse reguleerimiseks ning majandamiskulude jagamise tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 27. septembri 2019 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Viljandi linn, Toome tn 12 korteriühistu määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja: Viljandi linn, Toome tn 12 korteriühistu (avaldaja), rk 80506676; esindaja Ingrid Vinnal

Vastustaja: Viljandi linn, Toome tn 14 korteriühistu (puudutatud isik), rk 80503442; esindaja advokaat Aldo Vassar

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 27. septembri 2019 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud Viljandi linn, Toome tn 12 korteriühistu kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD JA MAAKOHTU MÄÄRUS

1. Viljandi linn, Toome tn 12 korteriühistu (avaldaja) esitas 3. juulil 2019 avalduse, milles palus tuvastada, et kinnisasjal katastrinumbriga 89714:002:1440 asuv soojussõlm kuulub 8723/22342 mõttelises osas avaldajale. Avaldaja palus Viljandi linn, Toome tn 14 korteriühistut (puudutatud isik) kohustada võimaldama avaldajal kuni 31. maini 2020 kasutada ja vallata soojussõlme, sealhulgas võimaldada soojusenergia ja sooja vee tarbimist. Ühtlasi palus avaldaja tuvastada, et ta kohustub tasuma soojussõlme valdamise ja kasutamise eest vastavalt enda kaasomandi osa suurusele. Avaldaja palus lõpetada alates 1. juunist 2020 avaldaja ja puudututatud isiku kaasomandi ja jätta soojussõlm puudutatud isiku ainuomandisse ning määrata avaldajale hüvitis 1700 eurot soojussõlme omandiõiguse kaotuse eest. Avalduse kohaselt asutati 1999. a korteriühistu Pilveke. Pärast KÜ Pilveke asutamist soetati Toome 12, Toome 14 ja Toome 16 korteriomandite teenindamiseks soojussõlm. Soojussõlm paigaldati Toome 14 hoonesse tingimusel, et soojussõlme kulud tasutakse vastavalt korteriomandite reaalosade suurustele. Toome 16 korteriomandid eraldusid ühistust ja neile hüvitati nende makstud osa soojussõlmes. KÜ Pilveke lõpetati 01.01.2018 KrtS § 68 alusel. KÜ Pilveke asemel asutas riik avaldaja ja puudutatud isiku. KÜ Pilveke määrati likvideerija. Lõppbilanss ning varajaotusplaan esitati 12.06.2018. Jaotuplaan ei sisaldanud soojussõlme.

2. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu. Soojussõlm on kinniasja oluline osa ja see ei saa olla eri isikute omandis (TsÜS § 53 lg 1). Soojussõlm on korteriomanike kaasomandis. Avaldaja ei saa olla soojussõlme omanik.

3. Tartu Maakohus jättis 27. septembri 2019 määrusega avalduse läbi vaatamata ja menetluskulud avaldaja kanda. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Avaldaja soovitud eesmärki ei ole võimalik saavutada, kuna kaasomandi lõpetamise nõuet ei saa esitada korteriühistu vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

5. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus avalduse õigesti TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Avaldaja kaasomand soojussõlmele ei ole õiguslikult võimalik, kuna tegu on kinnisasja olulise osaga (TsÜS § 54 lg 1), millel saab olla TsÜS § 53 lg 2 esimese lause järgi vaid sama omanik, mis kinnisasjal. Esitatud asjaolude kohaselt on kinnisasi jagatud korteriomanditeks, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde eriomand kuulub (KrtS § 1). Seega on kinnisasja kaasomanikud korteriomandite omanikud ning soojussõlme kaasomanik ei saa olla ei avaldaja ega puudutatud isik. Eeltoodu ei välista avaldaja lepingulisi või lepinguväliseid nõudeid puudutatud isiku vastu.

6. TsMS § 171 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks Viivi Tomson Andra Pärsimägi