2-19-7440/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Otsuse tegemise aeg ja koht 12.11.2019. a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-7440 Tsiviilasi Evergreen Capital OÜ hagi Penofas OÜ ja J H`a vastu solidaarselt võlgnevuse 2986,79 euro, intressi 403,76 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 2550,59 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutva viivise nõudes Tsiviilasja hind 11 392,03 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Evergreen Capital OÜ (registrikood 12568964; Kännu tn 39, 13418 Tallinn; e-post: info.evergreencapital@gmail.com); Hageja lepinguline esindaja: advokaat Henrik Kirsimäe (Advokaadibüroo Legalia, Narva mnt 13, 10151 Tallinn; Tel 6272 560; Fax 6272 569; e-post: henrik@legalia.ee); Kostja I: Penofas OÜ (registrikood 14226995; Tiigi, Vastemõisa küla, Suure-Jaani vald, Viljandi maakond, 71015; Tel: xxxx); Kostja II: J H (isikukood xxxx; xxxx; Tel xxxx; epost: xxxx; xxxx) RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista kostjatelt Penofas OÜ-lt ja J H solidaarselt hageja Evergreen Capital OÜ kasuks põhivõlgnevus 2986,79 eurot, intress 403,76 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 2550,59 eurot. 3. Välja mõista kostjatelt Penofas OÜ-lt ja J H solidaarselt hageja Evergreen Capital OÜ kasuks viivis põhivõlgnevuselt (2986,79 eurolt) alates 04.05.2019.a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni määraga 0,5% päevas tasumata summalt.

2-19-7440 2

4. Kohtuotsuse resolutsiooni p-dest 2 ja 3 ning menetluskulude jaotusest tulenevad J H väljamõistetavad summad ei tohi ületada poolte poolt kokkulepitud käendaja maksimumsummat 10 000 eurot. 5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 5.1. Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. 5.2. Välja mõista kostjatelt Penofas OÜ-lt ja J H solidaarselt hageja Evergreen Capital OÜ kasuks menetluskuludena hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 600 eurot ning esindajakulud 576 euro (sh käibemaks), kokku 1176 eurot. 5.3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjatel hagejale solidaarselt tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 6. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele. 7. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule (Lubja 4, Tallinn 10115, menetlusposti aadress hmktallinn.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is filiaalis või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Kohtu selgitused 1. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.

2. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

2-19-7440 3

3. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

4. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3) ning tunnistab selle omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2). Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud 21.06.2019.a TsMS § 322 lg 1 alusel, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud.

5. Kohus peab vajalikuks selgitada järgmist. Hageja on palunud kostjatelt solidaarselt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise ja edasiulatuva viivise põhinõudelt kuni selle tasumiseni. Riigikohus on märkinud, et kui käenduslepingus on kokku lepitud käendaja vastutuse piirmääras, siis võlausaldaja ei saa nõuda käendajalt põhivõlgnikust sõltuva kohustuse täitmisega viivitamisest tulenevalt viivist, mis ületab kokkulepitud käendaja vastutuse piirmäära. Küll aga on võlausaldajal õigus nõuda käendajalt sõltumata kokkulepitud käendaja vastutuse piirmäärast viivist, mis tuleneb käendajast endast sõltuva kohustuse täitmisega viivitamisest (vt RKTKo nr 3-2-1-8-13, p 12). Antud juhul ei ole hageja esitanud hagiavalduses viivisega seonduvaid asjaolusid seoses kostjalt II nõutava viivisega ega konkreetset nõuet kostjalt II viivise väljamõistmiseks käendajast endast sõltuva kohustuse täitmisega viivitamisest. Seega ei tohi kohtuotsuse resolutsiooni p-dest 2 ja 3 ning menetluskulude jaotusest tulenevad J Halt väljamõistetavad summad ületada poolte poolt kokkulepitud käendaja maksimumsummat 10 000 eurot.

6. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 näeb ette, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt.

Kohus, tutvunud hageja menetluskuluga (riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulu 720 eurot koos käibemaksuga), leiab, et see kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja kvalifikatsiooni, seisukohtade põhjendatust, tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid.

Lepingulise esindaja poolt on õigusabi osutatud kokku 5 h ulatuses ja maksumusega 600 eurot, millele lisandub käibemaks 120 eurot (kokku 720 eurot). Kohus võtab siinkohal arvesse, et hagiavalduse sisuline osa on 4 lehte ning koosneb seadusesätete tsiteerimisest.

2-19-7440 4

Seega ei ole kohtu hinnangul hagiavalduse koostamisele, kliendiga suhtlemisele ning hagi edastamisele kulutatud aeg nelja tunni ulatuses põhjendatud. Mõistlikuks ajakuluks tuleb lugeda kolm tundi. Ülejäänud hageja esindajakulud on põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja vastab kohtupraktikale õigusabiteenuse tunnihind 120 eurot käibemaksuta. Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt TsMS § 162 lg 1 ning § 165 lg 3 koosmõju alusel menetluskuludena solidaarselt välja mõista riigilõiv 600 eurot ning esindajakulud 576 eurot (sh käibemaks).

7. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

8. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1

/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik