1-06-11881/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht 17. veebruar 2010. a, Tartus Kriminaalasja number 1-06-11881 Kohtukoosseis Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Alar Häidberg Kriminaalasi Süüdimõistetu S.J tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu S.J isikukood: xxx viibimiskoht: Tartu Vangla sooviks asuda elama xxx Kaitsja Riigi poolt määratud korras advokaat Aivar Hint RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, kohtunik määras:

1. Mitte vabastada S.J 20. september 2006. a otsusega mõistetud kandmisest

tingimisi enne tähtaega.

2. Välja mõista S.J-ilt menetluskuluna riigituludesse 300.- (kolmsada) krooni

kohtus riigi poolt määratud advokaadi poolt osutatud õigusabi eest.

Käesoleva määrusega väljamõistetud summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-

is SEB Pank nr 10220034800017 või AS-is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele

märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „ isiku nimi, kriminaalasja nr 1-06-11881,

menetluskulud”. Kohtukulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest

arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

2 Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10

päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 20. september 2006. a otsusega kriminaalasjas nr 1-06-11881 tunnistati S.J süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 199 lg 2 p 4 ja § 200 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja

mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele

üksikkaristustest raskeima suurendamise teel Tartu Maakohtu 1. detsembri 2005. a otsusega mõistetud 1 aasta 5 kuu 20 päeva pikkune vangistus ning mõisteti S.J-ile liitkaristuseks 5

aastat vangistust. Karistusaja alguseks loeti 2. august 2005. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 2. augustil 2005. a ja lõpeb 1. augustil 2010. a.

S.J on varem kriminaalkorras karistatud:

1. 16. veebruaril 2001. a Tartu Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1, 2 ja § 188 alusel

vangistusega 1 aasta 11 kuud 29 päeva;

2. 1. detsembril 2005. a Tartu Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 2, 3 alusel vangistusega 1

aasta 5 kuud 20 päeva.

S.J esitas avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist enne tähtaja lõppemist. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu S.J avaldas, et ta soovib asuda vabaduses tööle ja on motiveeritud elama õiguskuulekalt. Kaitsja palus S.J ennetähtaegselt vabastada. Prokurör leidis et puudub alus S.J ennetähtaegseks vabastamiseks.

Kohtuniku seisukoht

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises

süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui

süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.

Käesolevaks ajaks on S.J temale mõistetud karistusajast ära kandnud rohkem kaks kolmandikku. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Süüdimõistetu on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja kannab käesoleval ajal karistust varavastase süüteo eest. S.J omab seaduslikku alust asuda elama aadressil xxx. Tegemist on kahetoalise korteriga.

Korteris elavad korteri omanik H. V., tema elukaaslane Ü. P. ja kolm alaealist last. Pere

sissetuleku moodustab Ü. P. töötasu ja lasteraha, mis kokku on umbes 9 000 krooni kuus. Toiduainetega aitab peret Raplamaal elav H. V. vend.

S.J ei ole töökohta. Kuna varasem töökogemus ja haridus puudub, ei ole S.J tööjõuturul konkurentsivõimeline. Samas H. V. sõnul mustlaste kogukond oma kaaslasi hätta ei

jätta. Ametliku töökoha puudumine on siiski kohtu arvates takistuseks isiku ennetähtaegsel

vabanemisel, sest S.J on toime pannud just varavastaseid kuritegusid ja sissetuleku puudumine suurendab oluliselt riski, et ta võib vabaduses asuda taas kuritegelikule teele.

3 Kohus leiab, et peamiseks takistuseks ennetähtaegse vabastamise kohaldamiseks on aga asjaolu,

et S.J on olnud alus vangistuses 19-l korral distsiplinaarkorras karistada, kusjuures kehtivaid karistusi on käesoleval ajal kuus. Nimetatud asjaolu näitab ilmekalt, et S.J on

raskusi kehtestatud reeglitest kinnipidamisega ja probleemid ei ole juhuslikku laadi, vaid tegemist on süstemaatilise distsipliinirikkujaga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et S.J ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ja S.J tuleb mõistetud karistus lõpuni kanda.

Rutt Teeveer Kohtunik