Legislator Case Law & Legislation
1-19-6223/12 AI generated

1-19-6223/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 1-19-6223/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 4 ja 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel Madis juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega.

Legislator headnote

AI generated

1-19-6223/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega.

Keywords

AI generated
judicial investigation placement for detoxification treatment provisional measures in divorce medical file allegations of abuse rights of access
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-19-6223

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Harju Maakohus

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

13. novembril 2019.a Tallinna kohtumajas, Tallinnas

Kriminaalasja number

1-19-6223 (18230100500)

Kohtukoosseis

Kohtunik Katre Poljakova

Sekretär

Triin Pilberg

Ringkonnaprokurör

Grete Vahtra

Kriminaalasi

Madis Joosep süüdistus KarS § 212 lg 1 järgi

kokkuleppemenetluses;

Süüdistatav

Madis Joosep, isikukood: 36203316511, Eesti Vabariigi

kodanik, emakeel eesti keel, keskharidusega, elukoht:

xxxx, varasemalt kriminaalkorras karistatud, tõkendit

kohaldatud ei ole;

Varasem karistatus

 09.09.2014.a Tartu Maakohtu poolt karistatud

KarS § 424 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega,

mis jäeti KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi täitmisele

pööramata, katseajaga 2 aastat. Harju Maakohtu

18.08.2015.a

määrusega

pöörati

mõistetud

karistus KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele;

Kaitsja

Vandeadvokaat Kersti Põld

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-dest § 173 lg 1 - 4 ja § 175 lg 1 p. p

3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 3; § 248 lg 1 p 5; § 249;

§ 311; § 313; KarS § § 73 lg 1 ja lg 3 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Madis Joosep KarS § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritud

kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda vangistusega 6 (kuus) kuud.

2. Juhindudes KarS § 73 lg 1, 3 jätta Madis Joosepile mõistetud

ärakandmata karistus 6 (kuus) kuud vangistust täielikult tingimisi

täitmisele pööramata, kui ta ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse

katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

3. Madis Joosep katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast

s.o 13.11.2019.a.

4. KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 4 ja 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel Madis

Joosepilt välja mõista riigituludesse menetluskuluna:

 sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 810.-

(kaheksasada kümme) eurot;

 kaitsjatasu kohtueelsel – ja kohtulikul uurimisel osutatud õigusabi teenuse

eest kogusummas 417,60.- (nelisada seitseteist eurot ja kuuskümmend

senti) eurot;

 ekspertiisitasu teostatud DNA ekspertiisi eest (ekspertiisiakt nr 17E-

GE1255) summas 142,50.- (ükssada nelikümmend kaks eurot ja

viiskümmend senti) eurot;

5. Juhindudes KrMS § 180 lg 3 DNA ekspertiisi tegemisega seotud kulu

summas 684.- (kuussada kaheksakümmend neli) eurot jätta riigi kanda.

6. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et välja mõistetud menetluskulud ja

sundraha Madis Joosepil tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates käesoleva

kohtuotsuse

jõustumisest

kuni

kohustusse

täitmiseni. Makseinfo

menetluskulude tasumiseks edastatakse Madis Joosepile posti teel

aadressile: xxxx. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb

kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Edasikaebe kord ja tähtaeg

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni

juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale

apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise

soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates

kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib

otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule

kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on

võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada

ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni

süüdistatavale

kohtuotsuse

koopia

kätteandmisele

järgnevast

päevast

alates

viieteistkümne päeva jooksul.

Süüdistus ja kokkuleppe sisu

Madis Joosep on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema

tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult R T, pani toime kindlustuskelmuse, s.o KarS § 212 lg 1

kirjeldatud kuriteo alljärgnevatel asjaoludel: R T, olles 19.10.2016.a sõlminud Salva

Kindlustuse AS-iga kodukindlustuse lepingu (poliisi nr 65524958, kindlustusperioodiga

17.11.2016.a – 16.11.2017.a), mille tingimuste kohaselt oli kindlustatud esemeks elamu

aadressil xxxx koos koduse varaga, esitas kindlustusandjale Salva Kindlustuse AS-ile

09.11.2017.a e-posti teel teate selle kohta, et 08.11.2017.a murti sisse tema eramusse aadressil

xxxx, kust varastati lauaarvuti, kolm sülearvutit ja mobiiltelefon. 11.11.2017.a esitas R T

kindlustusandjale Salva Kindlustuse AS e-kirja, milles kirjeldas varastatud vara: lauaarvuti

iMAC (s/n xxxx), ACER sülearvuti, sülearvuti Lenova ThinkPad (s/n xxxx), sülearvuti HP (s/n

xxxx), mobiiltelefon Samsung SIII Garnet Red. 16.11.2017.a esitas R T e-posti teel

kindlustusandjale allkirjastatud kahjuavalduse kindlustusjuhtumi toimumise kohta, selgitades,

et 08.11.2017.a murti sisse tema majja aadressil xxxx ja varastati lauaarvuti, 3 sülearvutit ja

mobiiltelefon ning kahjustati terassiust, uksepiita ja seina serva. Kahjuavalduse kohaselt oli

esemete vargusega tekkinud kahjuks 1500 eurot ning kahjujuhtumi tagajärjel tekkinud

kahjustuste kuluks 180 eurot, s.o tekkinud kahju suuruseks 1680 eurot. Lisaks edastas R T

kindlustusandjale fotod eelnimetatud eramu terrassiuksest sellel olevate, Madis Joosepi poolt

instseneeritud murdmisjälgedega. Tegelikkuses ei toimunud 08.11.2017.a vargust eramust

aadressil xxxx, vaid R T lavastas koos Madis Joosepiga vastavalt eelnevale kokkuleppele

kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil nimetatud varguse. Nimelt leppisid R T

ja Madis Joosep kokku, et Madis Joosep tungib ukse muukimise teel 08.11.2017.a sisse R T

kuuluvasse eramusse ning võtab eramust kaasa kolm sülearvutit ja mobiiltelefoni. Lauaarvuti

võttis eelnevalt R T ise kaasa.

Sellise tegevusega lõi Madis Joosep koos R T ühiselt ja kooskõlastatult kindlustushüvitise

saamise eesmärgil kindlustusandjas Salva Kindlustuse AS ebaõige ettekujutuse sellest, et

toimunud on kindlustusjuhtum vastavalt kodukindlustuslepingu poliisi lahutamatuks lisadeks

olevate kindlustuse üldtingimustele ja kodukindlustuse tingimustele ning R T on õigustatud

saama kahjuhüvitist kindlustusjuhtumi eest taotletud määras. Nimelt sätestavad sõlmitud

kodukindlustuslepingu

lahutamatuteks

lisadeks

olevad

kindlustusandja

kindlustuse

üldtingimused ning kodukindlustuse tingimused, et kahju hüvitamise eesmärgiks on

kompenseerida tekkinud kahju ja taastada kindlustusjuhtumi toimumisele eelnenud olukord

(Salva Kindlustuse AS Üldtingimused KÜ-13 p-d 1.11, 1.16; Salva Kindlustuse AS

Kodukindlustuse tingimused KKT-14.04 p 14.1). Esitatud kahjuavalduse ja lisatud kahju

tõendavate dokumentide alusel ning teadmata, et tegelikkuses kahjujuhtumit toimunud ei ole,

maksis Salva Kindlustuse AS 18.11.2017.a R T välja kahjuhüvitise summas 1480 eurot. Oma

sellise tegevusega tekitasid R T ning Madis Joosep ühiselt ja kooskõlastatult R T alusetu

kindlustushüvitise väljamaksmise näol Salva Kindlustuse AS-le varalist kahju summas 1480

eurot.

Seega pani Madis Joosep toime kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse

loomise kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil, see on KarS § 212 lg 1

järgi kvalifitseeritava kuriteo.

04. novembril 2019.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Grete Vahtra,

süüdistatav Madis Joosep ja tema kaitsja vandeadvokaat Kersti Põld käesolevas kriminaalasjas

alljärgneva kokkuleppe ja nimelt, et ringkonnaprokurör Grete Vahtra nõuab kohtus Madis

Joosepi süüdi tunnistamist KarS § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja

tema karistamist märgitud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 6 kuud, milline KarS § 73

lg 1, 3 alusel jäetakse täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui viimane ei pane 1 aasta ja 6

kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

Kohtule kinnitamiseks esitatud kokkuleppest nähtub, et süüdistatavale on selgitatud, et

süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb tal kohustus tasuda riigi tuludesse sundraha II astme

kuriteo toimepanemise eest summas 810.- eurot ning menetluskuluna kaitsjatasu temale

kohtueelses – ning kohtumenetluses osutatud riigi õigusabi teenuse osutamise eest

orienteeruvalt 379,20.- eurot (tegelik õigusabi teenusega seotud kuluks osutus 417,60.- eurot)

ning DNA ekspertiisi teostamisega seotud kulu summas 142,50.- eurot.

Samuti on kokku lepitud selles, et juhindudes KrMS § 180 lg 3 tuleb Madis Joosepil temalt

välja mõistetud menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul ning seda alates kohtotsuse

jõustumisest. Kokku on lepitud selles, et DNA ekspertiisi teostamisega seotud osad kulud ja

nimelt 684.- eurot jäetakse riigi kanda.

Kohtule esitatud kokkuleppest nähtub, et Madis Joosep on kinnitanud, et tema on nõus

süüdistuses

esitatud

kuriteo

kvalifikatsiooniga,

kriminaalmenetluse

kulude

osalise

hüvitamisega riigi tuludesse, samuti on menetlusosalised on kokkuleppele jõudnud prokuröri

poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 13.11.2019.a toimunud kohtuistungil Madis Joosep

tunnistas end süüdi temale KarS § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ning

nõustus sõlmitud kokkuleppega, selgitades, et kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahe.

Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Grete Vahtra jäi sõlmitud kokkuleppe juurde,

süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Kersti Põld jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes

kohtult kokkuleppe kinnitamist.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused

sõlmitud kokkuleppe kohta ning ringkonnaprokuröri ja kaitsja arvamused sõlmitud

kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde,

asub seisukohale, et süüdistatav on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud

ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud

kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Kohus leiab, et Madis Joosep tuleb süüdi tunnistada KarS § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritud

kuriteo toimepanemise eest ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele, arvestades KarS §

§ 73 lg 1, 3 sätestatut. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo

toimepanemise eest summas 810.- eurot ning menetluskuluna ja nimelt temale kohtueelsel –

ning kohtulikuluurimisel õigusteenuse osutamisega kaasnenud kaitsjatasu kogusummas

417,60.- eurot ning DNA ekspertiisi teostamisega seotud kulu summas 142,50.- eurot

riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võimaldada Madis Joosepil väljamõistetud

menetluskulud sh sundraha tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Samuti peab kohus aktsepteeritavaks käesolevas kriminaalasjas läbi viidud DNA

ekspertiisikulude osaliselt riigi kanda jätmist ning seda 684.- euro ulatuses.

Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/