Legislator Case Law & Legislation
2-18-12096/31 AI generated

2-18-12096/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-18-12096/31
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel otsustada asi üksnes apellatsioon- teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

Legislator headnote

AI generated

2-18-12096/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

Keywords

AI generated
civil engineering contract general contractor agreement construction cost overruns construction services construction defect construction contribution
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

15. november 2019, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-18-12096

Tsiviilasi

OÜ Luxlevel hagi Gerold Co2 OÜ vastu võlgnevuse

12 411,60 euro ja viivise 605,24 euro nõudes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 24. septembri 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Gerold Co2 OÜ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

13 016,84 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): OÜ Luxlevel (registrikood

11516439), lepinguline esindaja Valeria Titova

Kostja (apellant): Gerold Co2 OÜ (registrikood

11711098), lepinguline esindaja advokaat Sirle Kalma

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta kostja apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel otsustada asi üksnes apellatsioon-

kaebuse põhjal

3. Harju Maakohtu 24. septembri 2019 otsus tühistada ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

2 (6)

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. OÜ Luxlevel (hageja) esitas 13. augustil 2018 Harju Maakohtule hagi Gerold Co2 OÜ

(kostja) vastu põhivõla 12 411,60 eurot ja viivise 605,24 eurot saamiseks.

Hageja peamised väited olid järgmised:

-

alates 2017. aastast rentis kostja hagejalt ehitustehnikat, sh roomikekskavaatorit

(edaspidi: ekskavaator) Käokella elurajooni ehitamiseks. Käokella elamurajooni

ehitamine koosnes kahest etapist ja mõlemal rentis kostja hagejalt tehnikat;

-

hageja täitis kostja tellimused vastavalt tema soovidele, andis tellitud tehnika koos

juhiga kostja kasutusse ja esitas arved;

-

algul tasus kostja arveid regulaarselt, kuid jättis osaliselt tasumata viimased kolm arvet,

mis on seotud Käokella elurajooni ehitamisega 2017. aasta oktoobris, novembris ja

detsembris. Need olid arved nr 17512 summas 6517,80 eurot, nr 17559 summas

7237,20 eurot ja nr 17599 summas 2174,40 eurot (edaspidi koos: vaidlusalused arved).

Arvest nr 17512 on osaliselt tasutud 3517,80 eurot, mille tulemusel kokku jäi tasumata

12 411,60 eurot (= 6517,80 + 7237,20 + 2174,40 – 3517,80);

-

vaidlusalused arved koostati kostja töötajale AA (edaspidi: kostja töötaja)

allkirjastamiseks esitatud ja ka tema allkirjastatud tellimuslehtede/lepingute (edaspidi:

tellimuslehed) alusel, kus kajastati tellitud teenuse kirjeldus, osutamise kuupäev,

objekti nimetus, tunnihind jm olulised asjaolud. Kostja töötaja on kostja nimel

tellimuslehti allkirjastanud ka varem ja nende alusel esitatud arved kostja tasus. Lisaks

on töötamise registris kehtiv kanne kostja töötaja töötamise kohta kostja juures ajal,

mis katab ka vaidlusaluste arvete ajavahemiku;

-

Maksu- ja Tolliameti (edaspidi: MTA) andmetel deklareeris kostja vaidlusalused arved

käibedeklaratsioonide INF B osal ostuarvetena, mis tõendab nii arvete kättesaamist kui

ka aktsepteerimist;

-

viivist arvestas hageja iga arve kaupa selle koostamise aluseks olevale kuule järgneva

kuu 14. kuupäevast määraga 0,02% päevas – kokku nõudis hageja oma arvutuse alusel

hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga viivisena 605,24 euro maksmist.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja esitas mh järgmised vastuväited:

-

kostja ei tellinud hagejalt vaidlusalustel arvetel kajastatud teenuseid. Kuigi kostja on

hagejalt varasemalt teenuseid tellinud, siis ei sõlminud pooled lepingut, mille ese oleks

vaidlusalustel arvetel märgitud teenused;

-

tellimuslehtedelt ei nähtu, et need allkirjastas kostja töötaja. Allkirjad võivad olla

võltsitud, need on väga lihtsa kujutisega ega ole identsed sama töötaja varasemate

allkirjadega;

-

kostja ei ole oma töötajat volitanud hagejaga lepingut sõlmima;

-

käibedeklaratsioon ei tõenda hageja väiteid, eelkõige ei saa sellest järeldada teenuse

tellimist ja saamist. Arvete kajastamine käibedeklaratsioonil on kostja kohustus

olenemata sellest, kas arve üle on tekkinud vaidlus või mitte.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus rahuldas hagi 24. septembri 2019 otsusega (vaidlustatud otsus). Menetluskulud

jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja

otsustas määrata need rahaliselt kindlaks edaspidi.

3 (6)

Maakohus põhjendas otsust järgmiselt:

-

vastavalt hageja esitatud tellimuslehtedele oli poolte vahel sõlmitud kolm lepingut

võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 tähenduses;

-

hageja andis kostja kasutusse ehitustehnika, mis tähendab, et pooled sõlmisid

rendilepingud VÕS § 339 tähenduses ja kostjal on kohustus tasuda renti;

-

varasemate tellimuslehtede ja vaidlusaluste arvete esitamisel aluseks võetud

tellimuslehtede võrdlusest nähtub, et kostja esindajaks on märgitud kostja töötaja, kelle

allkirjad on identsed;

-

kostja töötaja oli tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 116 lg 2 järgi volitatud kostjat

esindama;

-

tellimuslehtedel kajastati piisavalt täpselt lepingutingimused ja vaidlusalustest arvetest

nähtub, et hageja põhinõue on põhjendatud;

-

hageja nõuab viivist kooskõlas tellimuslehtedel märgitud tasumise tähtajaga ja

seaduses sätestatud määras, mistõttu ka viivise nõue on põhjendatud.

APELLATSIOONKAEBUS

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega

jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.

Apellatsioonkaebuses tugineb kostja jätkuvalt oma kesksele väitele, et pooled ei ole lepinguid

sõlminud ja selle asjaolu tuvastas maakohus ekslikult. Maakohus jaotas tõendamiskoormise

valesti, sest hageja pidanuks tõendama kostja töötaja väidetavate allkirjade ehtsust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus

kuulub tühistamisele menetlusõiguse normi olulisel määral rikkumise tõttu, mida ei saa

kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata läbivaatamiseks esimese astme kohtule

TsMS § 656 lg 1 p 2 ja § 657 lg 1 p 3 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist

mõistlikult kõrvaldada. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, sest ringkonnakohus ei tee

kostja soovitud otsustust hagi rahuldamata jätmise kohta.

6. Maakohtu otsuse tühistamise ja asja uueks arutamiseks saatmise tingivad eelkõige

järgmised rikkumised:

-

lepingu sõlmimise asjaolude ebapiisav käsitlemine;

-

hageja nõude aluseks olevate asjaolude ebapiisav tuvastamine;

-

lepingu ebapiisav õiguslik kvalifitseerimine;

-

allkirja võltsituse osas tõendamiskoormise vale jaotamine.

Need rikkumised on olulised TsMS § 656 lg 1 p 1 mõttes. Mitte igasugused rikkumised

eelmenetluses ei osutu menetlusõiguse normi niivõrd oluliseks rikkumiseks, et see toob kaasa

kohtulahendi tühistamise. Kuna ainuüksi eelmenetluse nõuete rikkumine ei ole menetlusõiguse

normi oluliseks rikkumiseks TsMS § 656 lg 1 mõttes, siis saavad maakohtule ette heidetavad

rikkumised olla aluseks kohtuotsuse tühistamisele vaid juhul, kui rikkumine võis mõjutada asja

lahendamise tulemust ja seda ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 2, vt

ka Riigikohtu 29. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 20 teine lõik). Praegusel juhul

on võimalik, et menetluslikud rikkumised mõjutasid asja lahendamise tulemust ja

ringkonnakohtu hinnangul pole võimalik neid mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses.

4 (6)

7. Maakohus rikkus vaidlustatud otsuses TsMS § 436 lg-st 1 ja § 442 lg-st 8 tulenevat

kohtulahendi põhjendamise kohustust, mis on oluline rikkumine TsMS § 656 lg 1 p 5

tähenduses.

7.1. Poolte vahel on vaidlus lepingu sõlmimise üle. Kostja nõustus, et ta on küll varem hagejalt

ehitustehnikat kasutusse võtnud, aga vaidlusalusel arvetel kajastatud teenuste tellimist kostja

eitas. Maakohus märkis asjakohaselt, et VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse

esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste

vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

Vaidlustatud otsusest ei nähtu aga, et maakohus oleks tuvastanud poolte tahteavaldused, milles

avaldub lepingu sõlmimise tahe.

7.2. Hageja väidab, et lepingu tingimused kajastuvad tellimuslehtedel. Samas ei toonud hageja

esile, millal ja millistel konkreetsetel tingimustel lepingud sõlmiti, samuti kes ja kuidas tegi

lepingu sõlmimiseks vajaliku tahteavalduse hageja nimel. Sellises olukorras pidanuks

maakohus asjaolusid pooltega arutama ja tegema hagejale ettepaneku hagi aluseks olevad

asjaolud selgelt ja ammendavalt esile tuua. Kohus ei saa asjaolusid tuletada tõenditest (vt nt

Riigikohtu 5. aprilli 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-17, p 20 teine lõik ja seal viidatud

varasem lahend).

7.3. Eelmises alapunktis kirjeldatud rikkumise tõttu jäi vaidlustatud otsuses ka sisuliselt

tuvastamata, milles pooled kokku leppisid ja millised kohustused neile lepingutest tekkisid. See

omakorda võis tuua kaasa lepingute puuduliku õigusliku kvalifikatsiooni. Poolte väidetele

õigusliku hinnangu andmisel ja õigussuhte kvalifitseerimisel peab kohus mh hindama, mis liiki

lepingu VÕS-i tähenduses on pooled konkreetse juhtumi asjaoludel sõlminud (Riigikohtu

3. juuni 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-15, p 11). Käesoleval juhul leidis maakohus, et

sõlmiti rendileping, aga ei tuvastanud, mis oleks VÕS § 339 tähenduses vili, mida kostja

rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saaks. Vähemalt osaliselt viitavad

hageja esile toodud asjaolud üürilepingu ja/või teenuse osutamise lepingu sõlmimisele, mille

sisu oli hagejale kuuluva ehitustehnika ja selle juhi kostjale üürile andmisega samal ajal osutada

kostjale ka teatavat teenust.

7.4. Vaidlustatud otsuse p-s 17 lähtus maakohus arvetest kui nõude alusdokumentidest.

Selline käsitlus ei ole põhjendatud. Vähemalt üldjuhul ei tulene arvetest pooltele tsiviilõigusi ja

–kohustusi. Selleks, et arvel näidatud tingimused muutuksid poolte kokkuleppe osaks, peaks

olema arvel selgelt näidatud, et soovitakse kokku leppida seni kokkuleppimata tingimustes

(Riigikohtu 17. detsembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-144-09, p 11 teine lõik). Järelikult ei

saa pelgalt arvete põhjal tuvastada poolte kokkuleppe sisu ega kostja kohustusi.

8. Maakohus jaotas ebaõigesti tõendamiskoormise kostja töötaja allkirjade ehtsuse osas ega

esitanud pooltele sellekohaseid selgitusi.

8.1. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on menetluses esitanud tõenditena mh

tellimuslehed. Kostja on kogu menetluse kestel väitnud, et neid ei allkirjastanud kostja töötaja.

8.2. Kui isik väidab, et tema nimel on dokumendile alla kirjutanud keegi teine kui dokumendis

või sellele tugineva poole väites märgitud isik, siis on tegemist dokumendi ehtsuse

vaidlustamisega TsMS § 277 mõttes. Sellisel juhul piisab dokumendi ehtsuse vaidlustamise

põhistamiseks TsMS § 277 lg 1 mõttes isiku samast väitest, sest isiku allkirja ehtsuse hindamine

vajab eriteadmisi. Ringkonnakohtu hinnangul põhistas kostja oma vastuväidet piisavalt. Kui

hageja tugineb tellimuslehtedele kui kehtivale lepingudokumentidele, peab hageja seda kostja

vastuväite esitamisel ka tõendama. Üldjuhul pole kohtul endal vajalikke eriteadmisi dokumendi

ehtsuse kontrollimiseks ja seda tuleb pooltele selgitada (Riigikohtu 14. septembri 2016 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-63-16, p 10, samuti seal viidatud 23. septembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-79-15, p 10).

5 (6)

9. Eeltoodust tulenevalt rikkus maakohus mh TsMS § 392 lg 1 p-des 3 ja 4 sätestatud

kohustust selgitada eelmenetluses välja menetlusosaliste väited ja nende põhjendamiseks

esitatud tõendid. Selline rikkumine toob üldjuhul kaasa asja uuesti lahendamiseks saatmise (vt

Riigikohtu 14. juuni 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-16, p 13, samuti 23. septembri 2015

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-84-15, p 12 teine lõik, ja 11. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

87-14, p 42).

10. Lisaks rikkus maakohus korduvalt menetlusõigust ja eksitas pooli menetluse korraldamisel.

Siiski ei tarvitsenud need rikkumised tuua kaasa ebaõiget kohtulahendit ega ole seetõttu

vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks.

10.1. Maakohtu kohtunik vahetus menetluse ajal, millest pooli selgelt ei teavitatud ja toimikust

ei nähtu ka selle põhjus. Nii kohtute seaduse § 37 lg-st 3 kui ka TsMS § 20 lg-st 1 tulenevalt

võib kohtukoosseis asja arutamisel vahetuda. Kui toimikust ei ole aga näha, mis põhjusel on

kohtukoosseis vahetunud ja nii pole see poolte ega kõrgema astme kohtu jaoks kontrollitav, siis

on tegemist menetlusõiguse normi olulise rikkumisega (vt nt Riigikohtu 25. mai 2015 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-57-15, p 16 teine lõik ja seal viidatud varasem praktika). Ringkonnakohus

möönab, et kohtuniku asendamine on vähemalt ringkonnakohtu jaoks kontrollitav, sest asja

algselt lahendanud kohtuniku teenistussuhe on praegu peatatud.

10.2. Hageja esitas 6. novembril 2018 arvamuse ja taotlused. Mh taotles hageja arvamusele

lisatud dokumentaalsete tõendite vastuvõtmist ja MTA-le päringute tegemist. Maakohus andis

8. jaanuari 2019 e-kirjaga kostjale tähtaja tõendite kogumise taotlusele vastamiseks ja rahuldas

9. jaanuari 2019 määrusega hageja 6. novembri 2018 taotlused dokumentaalsete tõendite

esitamisel. Seega ei andnud kohus kostjale võimalust vaielda vastu hageja 6. novembril 2018

esitatud dokumentaalsetele tõenditele, millega rikkus TsMS § 199 lg 1 p 6 ja § 348 lg 3.

10.3. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks maakohtu otsustus rahuldada hageja taotlus

MTA-lt kostja töötaja kohta andmete saamiseks. Kostja ei vaielnud vastu hageja väitele töötaja

kostja juures töötamise kohta, vaid sedastas üksnes, et sellest ei saaks järeldada tema

esindusõigust ega ka kostja nimel tahteavalduse tegemist. TsMS § 238 lg 1 p 1 mõtte kohaselt

poleks vaja koguda tõendeid asjaolu kohta, mille üle pooled ei vaidle.

10.4. Maakohus rikkus TsMS § 176 lg-d 2, 7 ja 8, kuna ei andnud enne kirjalikus menetluses

otsuse tegemist pooltele tähtaegu menetluskulude nimekirjade ja neile vastuväidete esitamiseks

ega toimetanud menetluskulude nimekirju pooltele vastastikku kätte. Selles osas käitus

maakohus ka vastuoluliselt, sest 6. mai 2019 kirjalikku menetlust määrates märkis kohus

resolutsiooni p-s 4, et annab enne kohtuotsuse tegemist menetluskulude nimekirjadega

seonduvad tähtajad, aga jättis selle 9. augusti 2019 määruses siiski tegemata.

10.5. Lisaks ei järginud maakohus TsMS § 452 lg-s 4 sätestatud ajapiire kirjalikus menetluses

seisukohtade esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni.

11. Kuna maakohus on rikkunud mh selgitamiskohustust, tuleb asi saata maakohtule menetluse

jätkamiseks alates eelmenetluse staadiumist (Riigikohtu 12. oktoobri 2016 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-92-16, p 17 neljas lõik). Kui eelmenetluse ülesanded on täitmata, siis on põhjendatud

vähemalt üldjuhul asja saatmine uuesti lahendamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumis (vt

nt Riigikohtu 2. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 15 esimene lõik).

12. Kuigi ringkonnakohus tegi maakohtule mitmeid menetluslikke etteheiteid, siis ei tarvitse

see veel tähendada, et asi on lõpptulemuses lahendatud sisuliselt tervikuna valesti. Kui hageja

järgib oma asjaolude esiletoomise ja tõendamise koormist võivad pooled olla olukorras, kus

kohus saab teha menetluslikult korrektse lahendi, aga selleni jõudmine on eeldatavasti

aeganõudev ja kulukas. Isegi kui tõendamist ei leia, et tellimuslehed allkirjastas kostaja töötaja,

siis saab hageja kaaluda, kas tõendada vaidlusaluse ehitustehnika faktiline kostja kasutusse

andmine ja muud asjaolud, mis võivad anda alust kostjalt vähemalt osalist tasu nõuda.

6 (6)

Eelmises lõigus märgitud kaalutlustel teeb ringkonnakohus pooltele ettepaneku kaaluda

vaidluse lahendamist kokkuleppel. Kostja seniste avalduste põhjal ei saa välistada, et pooled on

kokkulepet ka arutanud. Kui pooled saavutavad kokkuleppe enne käesoleva otsuse

edasikaebamist või jõustumist, siis saab kompromissi kinnitada ringkonnakohus. Sel juhul

tühistab ringkonnakohus nii käesoleva kui ka maakohtu otsuse ja asendab need poolte

kokkuleppega. Kostjal on kirjeldatud juhul õigus esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamisel

tasutud riigilõivust poole tagastamiseks.

13. TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel

läbivaatamisel.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm