3-19-2120/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht

14. november 2019, Tartu Haldusasja number 3-19-2120 Haldusasi Xi kaebus Tartu Vangla peale (ravi mittesaamine) Menetlusosalised

Menetlustoiming Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON Tagastada Xi kaebus.

Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT 1. Tartu Vanglas kinnipeetav isik X (edaspidi ka kaebaja) esitas 14. novembril 2019 Tartu Halduskohtule pöördumise, mida kohus tõlgendab, lähtudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 ls-st 2, kaebusena Tartu Vanglas ravi mittesaamise peale. 2. Kaebusena mõistetava pöördumise on kaebaja kirjutanud käsikirjaliselt Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja 25. oktoobri 2019. a vastusega nr 6-43/1550-2, 6-43/1664-2 samale paberile, kasutades dokumendil kirjapandust vaba ruumi. 3. Vangla meditsiiniosakonna juhataja vastusest ilmneb järgmine suhtlus. X on esitanud meditsiiniosakonnale kaebuse, et pole alustatud tema c-hepatiidi ravi, ning avalduse, et soovib kiralikku vastust, et teda ei ravita. Meditsiiniosakonna juhataja on vastuses selgitanud, et kroonilise c-hepatiidi ravi Tartu Vanglas on järjekorrapõhine ning X on järjekorras. Ravi on võimalik alustada, kui järjekord jõuab temani ja raviks pole vastunäidustusi. Seetõttu ei saa meditsiiniosakond esitada kirjalikku vastust, et nad kinnipeetavat ei ravi, kuna see ei vasta tõele. Veel selgitati vastuses, et ravijärjekorars liikumine sõltub suuresti eelarvelistest vahenditest. Samas on kinnipeetavale ka selgitatud, et ta käis viimati infektsionisti vastuvõtul 26. septembril 2019 ning arsti korraldusel tehakse uus fibroscan-uuring, kui aparaat on tagasi Tartu Vanglas. Kinnipeetavale on tutvustatud vastuses ka 11. oktoobril 2019 tehtud ultraheliuuringu tulemusi.

3-19-2120 2(3) 4. Kaebaja kirjutab oma kaebusena mõistetavas pöördumises: „Kui polnud aparaati vanglas, kuidas siis saadi teha uuringut ja see arst kes peale seda taoltust tegi mingit uuringut, võtab tavaliselt vangidelt vereproove. Palun võtta arvesse eeltoodud valet ja vastutustundetust“.

5. Halduskohtumenetluse seadustikus on sätestatud vormija sisunõuded, millele peavad kohtule esitatavad kaebused ja avaldused vastama (HKMS § 37-39 ning § 52). Kui kohus, leiab et kaebus on kõrvaldatavate puudustega, jätab ta kaebuse käiguta ja annab kaebajale puuduste kõrvaldamiseks ning kaebuse nõuetele vastavusse viimiseks tähtaja (HKMS § 120 lg 3). Praegusel juhul on kohus seisukohal, et kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ja peab võimalikuks ilmselgete vormiliste ja sisuliste puudustega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada, ilma seda puuduste kõrvaldamiseks käiguta jätmata. Viidatud säte näeb ette, et halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

6. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kohtupraktika on järjekindel selles, et tervishoiuteenuse osutamisest, sh tervishoiuteenuse vajaduse hindamisest tulenevad vaidlused tulenevad eraõiguslikust suhtest ning kuuluvad lahendamisele maakohtutes tsiviilkohtumenetluse korras. Näieks on seda seisukohta põhjalikult varasemat kohtupraktikat kokku võttes ja sellele viidates väljendanud Riigikohtu erikogu 19. novembri 2018. a määruses asjas nr 3-18-1757.

Vangistusseaduse (VangS) § 49 lõike 1 ja tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS) § 1 lõike 2¹ kohaselt korraldatakse tervishoidu vanglas TTKS alusel, arvestades VangS-st tulenevaid erisusi. VangS § 52 lõike 1 kohaselt osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt TTKS eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Vangla arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid (VangS § 52 lõige 2).

TTKS § 2 lõike 1 kohaselt on tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2003. a määruse nr 330 „"Vangistusseaduse alusel" osutatavate tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord § 3 lg 2 järgi otsustab tervishoiuteenuse vajalikkuse üle vangla või arestimaja volitatud tervishoiutöötaja, kusjuures tervishoiutöötaja valib tervishoiuteenuse ning selle osutamise aja, koha ja viisi, lähtudes isiku vajadustest ja raha otstarbeka kasutamise põhimõttest.

Riigikohtu erikogu on viidatud määruses asjas nr 3-18-1757 (p 13) leidnud, et ka vaidlus tervishoiuteenuse osutamise (ravi) järjekorra üle on olemuselt eraõiguslik vaidlus, mille lahendamine on maakohtu pädevuses.

7. Seega tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada.

8. Kohus selgitab kaebajale, et kui tal on jätkuvalt etteheiteid ravi saamise võimaluse osas Tartu Vanglale, tuleb tervishoiuteenuse osutamise üle toimuva vaidluse lahendamiseks pöörduda Tartu Maakohtusse. Maakohtusse pöördumisel ei pea kinnipeetaval olema eelnevalt läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt VangS § 11 lg-le 5.

3-19-2120 3(3)

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe kohtunik