1-06-14698/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

17. veebruaril 2010. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-06-14698 Kohtukoosseis Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Alar Häidberg Kriminaalasi Süüdimõistetu Jevgeni Sass’i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu Jevgeni Sass elukoht (vabanemisel): xxx; isikukood: 36903030224 Kaitsja Kokkuleppel advokaat Toomas Alp Tõlk Anna Jänes RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, kohtunik määras:

Jätta vabastamata Jevgeni Sass Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 21. novembri 2006. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise valve kohaldamisega.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 21. novembri 2006. a otsusega kriminaalasjas nr 1-06- 14698 tunnistati J. Sass süüdi karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. Kohus moodustas kohtuotsuste kogumis liitkaristuse Tallina

Linnakohtu 10.01.2005. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa liites ja mõistis ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 6 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvestatakse alates 19. maist 2006. a. Kinnipeetava karistusaeg lõppeb 18. mail 2012. a. J. Sass on varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral.

J. Sass esitas avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist elektroonilise valve all tingimisi enne tähtaja lõppemist.

Arvestades J. Sassi puudutavaid riskifaktoreid - suhted endise perega pingelised, puudub garanteeritud töökoht, varasem käitumine viitab kriminogeensele käitumismustrile, sõltuvusprobleemid – ei toata kriminaalhooldaja ennetähtaegset vabanemist.

Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu J. Sass avaldas, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda ja kinnitas, et ta soovib asuda õiguskuulekalt elama. Kaitsja toetas oma kaitsealuse soovi ja leidis, et on igati põhjendatud J. Sass ennetähtaegselt vabastada. Prokurör asus seisukohale, et puudub sisuline alus J. Sassi ennetähtaegseks vabastamiseks.

Kohtuniku seisukoht

J. Sass mõisteti viimase kohtuotsustega süüdi tahtliku I astme rahvatervise vastu suunatud kuriteo toimepanemises. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on J. Sass temale mõistetud karistusajast vähemalt poole ära kandnud. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega.

Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise järelevalve täitmise ja järelevalve korra“ § 4 lg-st 1 lähtuvalt on elektroonilise järelevalve kohaldamise eelduseks see, et süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldaja hinnangul J. Sassi tulevane elukoht aadressil xxx, Tallinn on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks, mis tähendab, et täidetud on ka elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused.

KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

J. Sass on kriminaalkorras karistatud korduvalt narkootikumidega seotud süütegude toimepanemise eest, kusjuures viimase kuriteo pani J. Sass toime katseajal. Nimetatud asjaolu näitab, et J. Sassile anti võimalus ennast parandada ja õiguskuulekat elu elada, kuid vaatamata sellele otsustas ta valida teise tee, mistõttu kohtu arvates on olemas suur risk, et J. Sass ei pruugi vabaduses olla suuteline õiguskuulekalt elama. Nimetatud ohtu suurendab ka see, et J. Sass pole suutnud vangituses järgida kehtestatud reegleid ja teda on olnud neljal korral alus distsiplinaarkorras karistada, seejuures viimase aasta jooksul kahel korral. Kohus on seisukohal, et eespool viidatud riske ei kaalu üles ka J. Sassi võimalus vabaduses tööle asuda. Kohus ei saa mööda vaadata ka kriminaalhooldusametniku poolt avaldatud asjaolust, et J. Sassi suhted endise elukaaslase A. S-iga on viimase sõnade kohaselt pingelised. Seda enam, et J. Sass asuks elama korterisse kus on 1 tuba, kus elab kolm inimest.

Kohus on seisukohal, et vangla toimikus kajastuvad terviseprobleemid ei takista J. Sassil karistust edasi kanda, sest vastavalt vangistusseadusele on kinnipeetavatele tagatud igakülgne arstiabi.

Tulenevalt eeltoodust ei pea kohus võimalikuks J. Sassi ennetähtaegselt vabastada ja seda isegi mitte elektroonilise valve kohaldamisega.

Rutt Teeveer Kohtunik