4-19-4435/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.10.2019.a Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-19-4435 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär

Tõlk Mari Kirs

Ines Üprus

Kohtuasi

Vaidlustatud lahend

L.M (isikukood XXX, kodakondsus EV, elukoht xxx, : X)

223 lg 1 töökoht väärteoasi LS § ja § 236 lg 1

järgi

PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 31.07.2019.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,19,010077

Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja L.M kaebuse esitaja kaitsja

Olga Väina kohtuvälise menetleja, PPA Põhja prefektuuri, esindaja J.P.

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47, § 132 p 2, § 133 VTMS -135, kohus

otsustas:

Tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 31.07.2019.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,19,010077 karistuse osas ning teha selles osas uus otsus.

Karistada L.M 75 LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga trahviühiku ulatuses, s.o summas 300 eurot.

Karistada L.M 36 lg 1 alusel rahatrahviga 75 LS § 2 trahviühiku ulatuses, s.o summas 300 eurot.

2 KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada L.M tasuma mõistetud

rahatrahv osade kaupa 10 kuu jooksul k igakuiste maksetena ohtuotsuse jõustumisest arvates summas 60 eurot.

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr EE 89 1010 2200 3479 6011 SEB pangas, nr EE93 2200 2210 2377 8606 Swedbankis Luminor Bank. või nr EE 701 7000 1700 1577 198 Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 10220195081908.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja

vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult

kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades Riigikohtule kirjalikult kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korras on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 15.11.2019.a.

Kaebuse arutamisel kohus tegi kindlaks:

PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse väärteomenetleja A. L. koostas 10.07.2019.a 78338, mille kohaselt L.M juhtides 01.07.2019.a väärteoprotokolli AB 15

kella 18.56 ajal xxx juures, Volkswagen Transporter xxx, oma mootorsõidukit , reg. märgiga

käitumises ei kõigest, mis võib ohust hoidunud ada ning kahjustada teist vara ja tagurdas otsa tänavavalgustuse postile. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS-le X.

Juht lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata kuigi varalise kahju saaja ei

olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus L.M Liiklusseaduse (edaspidi LS) § nõudeid, pannes sellega toime 16 lg 1 väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 223 lg 1 järgi, s LS § 169 lg 4 p de 4, 5 ja § amuti rikkus ta - 169 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 236 lg 1 järgi.

PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi

vanemväärteomenetleja J.P. karistas L.M 31.07.2019 9,010077 .a väärteoasjas nr 2302,1

tehtud üldmenetluse otsusega ülalnimetatud õiguserikkumiste eest LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 300 eurot ja § 236 lg 1 alusel rahatrahviga 300 eurot.

Harju Maakohtule esitatud kaebuses taotleb kaebuse esitaja kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist täies ulatuses. Esitatud kaebuse kohaselt ei nähtu väärteoasjas kogutud materjalidest

põhjuslik seos tänavavalgustuse postile otsasõidu ja postilaterna katkimineku vahel. Menetlusaluse isiku mootorsõiduki vig sõiduki astuseks on vaid tagumise kaitseraua parempoolne

osa, millest on lahti murdunud värv. Sõiduki kaitseraud on tehtud plastikust ning plastikust tagaosaga otsasõit ei saanud kuidagi olla metallist posti postilaterna postist lahti tänavavalgustuse rebimise põhjuseks. Samuti märgib kaebuse esitaja, et Š väidab, et kõnealune

x elanik T. . tänavavalgustuse post ei töötanud alates 2018.a sügisest. Seega ei ole L.M otsasõit kuidagi seotud tänavavalgustuse posti vastu selle laterna tähendab, et L.M lahtirebimisega, mis omakorda ei ole tekitanud varalist kahju AS-le X. Eeltoodust lähtudes liiklusõnnetust ei toimunud, mis tähendab, et kaebuse esitajal ei tekkinud kohustust teavitada politseid ega koostada kirjalikku akti vastavalt LS § 169 lg 4 p 4, 5 ja lg 5. 11.07.2019.a on L.M pöördunud tänavavalgustuse posti omaniku AS- X poole postiga, kuid AS X i palvega täpsustada, mis juhtus tänavavalgustuse

3 ei ole esitanud mingisuguseid pretensioone seoses postiga. tänavavalgustuse Täiendavalt märkis kaebuse esitaja, et kohtuvälise menetleja otsuses, kus on arvestatud karistust kergendava asjaoluna tema kahetsust, siis ülekuulamise protokollis lause: „

“, ei tähenda, et kaebuse esitaja tunnistab oma süüd ja kahju tekitamist, vaid see oli hüpoteetiline vabandus, kuna kaebuse esitaja on väga viisakas inimene, et kui ta on tekitanud kahju, siis ta kahetseb ja palub vabandus, kuid tema kahju ei tekitanud. Ka

märgib L.M , et sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tõendatud, et kui keegi helistas politseisse ning teatas menetlusaluse isiku sõiduki registreerimismärgi, siis see tähendab, et sõiduk viibis peale avavalgustuse postile tän otsasõidujärgselt kohapeal, kuna menetlusalune isik vaatas üle tänavavalgustuse posti ja uuris, kas on tekitatud vigastused või mitte.

Toimunud kohtuistungil märkis kaitsja, et sündmuskoha vaatlusprotokoll on kuupäevaga

01.07.2019.a, aga antud kuupäeval L.M ei allkirjastanud antud protokolli, mistõttu tuleb kohtul kaaluda protokolli eemaldamist materjalide hulgast, kuna kaebuse esitaja pole seda samal

kuupäeval allkirjastanud ning järelikult on protokoll koostatud valesti. Kaitsja O. Väina tõi

kohtuistungil välja, et sündmuskoha vaatlusel tegi politsei postist pildi, kust on näha mingid elemendid, kuid politsei pole suutnud dokumentaalselt tõendada, et just need killud ja elemendid kuuluvad kaebaja sõiduautole, sest ekspertiisi pole läbi viidud. ti ei ole politsei tõendanud, Samu et postil olevad kahjustused olid põhjustatud kaebaja sõiduauto poolt. Kaebaja leiab, et kohtuväline menetleja ei suutnud tõendada, et just 01.07.2019.a. tekitas kaebaja oma sõiduautoga AS-ile X kahju. Samuti rõhutab kaitsja seda, et kaebaja mootorsõiduki vigastuseks on väärteomenetluses

kindlaks määratud üksnes sõiduki kaitseraua parempoolne kahjustus, mis seisneb värvi lahti

tulemises. Kaebaja ei nõustu kohtuvälise menetleja välja toodud väitega ja kaebajale määratud karistusmääraga, kuna kohtuväline menetleja ei ole tõendanud, et kaebaja on sihilikult seadust rikkunud ja oma teoga rikkunud liiklusseadust ja tekitanud varalist kahju AS-le X. Kaebaja taotleb otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetami vastavalt VTMS § 29 lg 1 p 1 st .

Kaebuse esitaja jäi kohtus oma kaebuse juurde ning andis kohtus ütlusi, et ta tagurdas millegi otsa, tundis, et auto ei liigu edasi.

Posti ta ei näinud. Seejärel sõitis ta natuke ettepoole, läks välja ja vaatas, et oli kaitserauaga vastu posti läinud. Mõlki ei olnud, lihtsalt see koht läks tumedamaks. Posti vaatas ka üle, see seisis sirgelt, mingeid probleeme sellega ei olnud. Lambi kohta ei oska ta

midag vaid i öelda, kuna sinna ta ei vaadanud, vaatas konkreetset löögikohta. Kaebuse esitaja kahtleb, et avarii tulemusel lambikuppel kukkus, kuna kiirus oli olematu, oli kerge otsasõit. Siis istus ta autosse, is ettepoole, minema sõit tegi tagasipöörde ja sõitis . Sündmuskohal võis ta olla umbes 5 minutit. Antud sündmus juhtus pärast seda, kui ta lõpetas kliendi juures töö ja hakkas koju tagasi sõitma. Sündmuse toimumise päeval ta kliendiga (T. ei rääkinud, Š.), kes elab xxx, kuid hiljem T. saadik ütles Š., et see lamp ei ole sügisest töötanud. Samuti pöördus ta kirjaga AS

X poole, kuid sealt talle ei vastatud ja pretensiooni ei esitatud. Kaebuse esitaja selgitas ka kohtuistungil, et juhul, kui kohus ei muuda otsust, siis ta soovib rahatrahvi ajatamist vähemalt aastaks.

Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja leiab, et

L.M on liiklusõnnetuse põhjustanud, ta on õnnetuskohast lahkunud. Menetlusalusele isikule on karistuseks määratud rahatrahv sanktsiooni alumises kolmandikus ja arvestades, et isik on varasemalt väärteokorras karistamata, on need põhjendatud määrad.

Kohtuotsuse põhjendused

4 Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud kirjalikke dokumente, ära kuulanud kaebuse esitanud

isiku selgitused, tunnistajate ütlused ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse kaitsja ja d, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele.

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

fakt

ilisi ja õiguslikke asjaolusid. Tulenevalt eelnevast, peab kohus lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

Käesoleval juhul inkrimineeritakse L.M-ile väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt LS § 223 lg- -s 1 gude toimepanemist. s 1 ja § 236 lg ettenähtud süüte

Puutuvalt L.M-ile inkrimineeritud LS § 223 lg 1 väärteokoosseisu, tuleb esmalt tuvastada seda, kas tegemist on liiklusõnnetusega. LS § 2 p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.

LS § 223 lg 1 sõnastuse järgi on karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju.

L.M ei ole vaidlustanud, et ta postile otsa sõitis, kuid vaidlusküsimus on selles, kas L.M on põhjustanud LS § 2 lg 32 kohaselt liiklusõnnetuse, millega on tekkinud varaline kahju X - AS le.

Kuigi kaitsja soovis jätta tõendite hulgast välja sündmuskoha vaatlusprotokolli, kuna kaebaja ei ole seda 01.07.2019 allkirjastanud, siis kohus peab vajalikuks märkida, et tegemist on lubatava tõendiga, kuna see koostati menetl ja poolt 01.07.2019 sündmuskohal, kuid kuna L.M oli e

selleks ajaks lahkunud liiklu nnetuse toimumise kohalt, siis ei saanud seda talle koheselt sõ tutvustada. Menetleja esindaja sõnul koostatakse sündmuskoha vaatlusprotokolli igal juhul ning

seda tehakse ka olukorras, kus liiklusõnnetuses osalejad on sündmuskohalt lahkunud. Kohtu

hinnangul ei muuda tõendit lubamatuks asjaolu, et seda tutvustati liiklusõnnetuse osapoolele hiljem, mi

tte sündmuskohal. Seega tugineb kohus otsuse tegemisel ka kõnealusele sündmuskoha

vaatlusprotokollile. Väärteotoimikus leiduvast vaatlusprotokollist, sellele lisatud fotode ja lt skeemist xxx nähtub, et sündmuskohaks on , kus sõidutee on kaetud asfaltkattega, mis on kuiv ja

kohati ebatasane, suurim lubatud sõidukiirus 40 km/h. Haapsalu mnt 13 hoone seisvast vaatlussuunas 16,4 m ja Haapsalu mnt vaatlussuunas parempoolsest servast 2,7 m kaugusel asub

tänavavalgustuspost, millel on otsasõidujäljed. Postilatern on postist lahti, juhtme otsas. Posti jalami juures on maas tükid ja detailid, mis võeti kaasa ja pakendati.

Tunnistaja V. H.

x, kuidas heledapoolne kaubik kohtus antud ütluste kohaselt nägi ta juulikuus tagurdas vastu posti, juht tuli autost välja, vaatas posti ning seejärel istus autosse ja sõitis minema.

Tema helistas politseisse. Enne auto tagurdamist oli lamp posti küljes, kuid pärast posti otsa

tagurdamist jäi lamp juhtme külge rippuma. Autol ta vigastusi ei vaadanud, kuna juht lahkus sündmuskohalt, aga arvab, et stange võis katki minna.

Tunnistaja T. Š. andis kohtus ütlusi, et juulikuus toimunud liiklusõnnetusest ei tea ta midagi, kuid L.M käis tema juures tööd tegemas. mbes poolteist kuud või kuu tagasi helistas L.M U talle ning rääkis, et kui ta tunnistaja juurest ära läks, siis juhtus õnnetus, et ta sõitis postile otsa ja valgustus enam ei tööta. Tunnistaja küsis, et kuidas nii saab olla, sest see valgusti ei ole varem juba mitu kuud töötanud, kevadest saadik see latern ei tööta ega tööta praegugi. Ta ei oska öelda, kas see lamp rippus või oli õigetpidi, aga fakt on see, et see ei töötanud mitu kuud enne seda, kui

Igor tuli. Seda ta ei tea, kas lambil on välised vigastused, valgustust lihtsalt ei ole. Tunnistaja ütluste kohaselt tähendab lamp ei tööta, et valgustus ei põle.

5

Sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde koostatud liiklusõnnetuse aktist ja fototabelist nähtuvalt on tuvastatud vigastus sündmuskohal asuval tänavavalgustuspostil, millel on kraapejäljed ja latern

ripub ning, mille omanik on AS X usele kuuluv, kuid L.M juhitud . Samuti OÜ Ink Teen sõiduautol Volkswagen Transporter (reg.nr xxx) on vigastused tagumisel pamperil. Juht lahkus sündmuskohalt. Sõiduautol Volkswagen Transporter (reg.nr xxx) olevad vigastused on fikseeritud 10.07.2019.a sõiduki vaatlusprotokollis koos fototabeliga, millest nähtub, et sõidukil on vigastused paremal pool tagaosal.

Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kohtule on esitatud usaldusväärsed ning kohut veenvad tõendid liiklusõnnetuse toimumise kohta, mis tähendab, et kaebaja põhjustas liiklusõnnetuse, mille käigus sõitis ta 01.07.2019.a kella 18.56 ajal sõiduautoga

Volkswagen Transporter (reg.nr xxx) otsa tänavavalgustuse postile ütlustes, , mis asub xxx. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja H. V. kuna need riimuvad väärteoasja materjalidega ning kohtu hinnangul ei ole ka usutav, et tunnistaja,

kes L.M isiklikult ei tunne, annaks sündmuse kohta teadlikult L.M süüstavaid

valeütlusi. istaja helistas liiklusõnnetuse toimumise kohalt viivitamatult Seda enam, et tunn

häirekeskuse numbrile ja teavitas juhtunust häirekeskust. Tunnistaja T. Š. toimunud

liiklusõnnetust pealt ei näinud, samuti ei tõenda ka tema ütlused tänavavalgustusposti täpset seisukorda enne liiklusõnnetust, kuna tema ütluste kohaselt tänavavalgustusposti mittetöötamine tähendab lihtsalt seda, et valgust ei olnud. Kaebuse esitaja L.M on kohtus tunnistanud, et ta sõitis postile otsa, kuid posti ta ei kahjustanud. Samas on L.M ka kohtus kinnitanud, et ta

lambi kohta ei oska midagi öelda, kuna sinna ta ei vaadanud, vaatas konkreetset löögikohta. Kohtule esitatud ning eelnevalt kirjeldatud väärteoasja materjalidega on leidnud tõendamist, et tänavavalgustuspostil on tuvastatud olulised vigastused, mis eeldavad ilmselgelt remonti. Kohtule on esitatud ka pakkumise maksumuse tabel, millest nähtub, et tänavavalgustusposti remonttööde maksumuseks on 337,85 eurot. -i X tekitatud varaline kahju Seega on tõendatud AS e , mistõttu on väärteoasjas kogutud tõenditega tuvastatud, et tegemist on liiklusõnnetusega LS § 2 p 32 mõttes.

LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi

poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamisega. Kohtuväline menetleja on toime pandud väärteos ette heitnud LS kaebuse esitajale § 16 lg 1 nõude eiramist, mille kohaselt liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

Antud juhul on tuvastamist leidnud, et kaebuse esitaja ei olnud liikluses piisavalt tähelepanelik ja hoolikas ning sõitis vastu tänavavalgustuse posti, millega tekitas varalist kahju X - AS le. Seega on tõendamist leidnud, et kaebaja rikkus LS § 16 lg 1 nõuet, s.o oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib kahjustada vara. Kohtu hinnangul tekitas L.M varalise kahju hooletusest, sest kuigi ta ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, siis tähelepaneliku ja kohusetundliku

suhtumise korral oleks ta

siiski pidanud seda ette nägema. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõ

endamist leidnud, et kaebaja rikkus LS § 16 lg 1 nõuet ja pani toime LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo.

Lisaks eelmärgitule süüdistatakse LS § 169 lg 4 p 4 nõuete rikkumises ja kaebajat , 5 ja lg 5 LS § 236 lg 1 ett

enähtud väärteo toimepanemises.

LS § 169 reguleerib juhi tegutsemist liiklusõnnetuse korral. Vastavalt LS § 169 lg 4 ei ole vaja

liiklusõnnetusest politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) inimesed

liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli; 2) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi

6

põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel; 3) hilisemat

identi tuses osalenud inimeste fitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnne andmed; 4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik; 5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud. Kui aga on tegu lahkarvamusega, kui varalise kahju saaja ei ole teada, kui varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või kui varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele (LS § 169 lg 5).

KarS § 169 sätestatud tingimuste täitmata jätmist saab juhile ette heita üksnes siis, kui ta oli teadlik,

et on osaleja liiklusõnnetuses. tõendamist L.M põhjustas Eelnevalt on leidnud , et

liiklusõnn , mille käigus etuse ta tekitas varal e kahju -le. is X AS

Väärteoasjas kogutud tõenditest nähtuvalt lahkus L.M

sündmuskohalt ning

väärteomenetluse ei ole kogutud tõendeid, et s kaebuse esitaja oleks sündmuskohal olles või vahetult pärast liiklusõnnetust pöördunud politseisse liiklusõnnetusest teatamiseks. LS § 169 lg 4

sätetega on üheselt mõistetavalt märgitud, millistel tingimustel ei pea politseile liiklusõnnetusest teatama,

-des 1- . Tunnistaja H. sh peavad LS § 169 lg 4 p 5 sätestatud tingimused esinema koos

Voolaine

ütluste kohaselt kaubik tagurdas vastu posti, juht tuli autost välja, vaatas posti ning

seejärel istus autosse ja sõitis minema. Tunnistaja ütlused haakuvad ka kaeb

aja selgitusetega, milles viimane ise kinnitab, et lahkus sündmuskohalt, kuna ta ei tuvastanud, tema teo tagajärjel

oleks tekkinud postile vigastused/kahju. Kuna L.M , , lahkus

kui sõiduauto juht liiklusõnnetuse järgselt sündmuskohalt, siis ei olnud võimalik täita ka LS § 169 lg 4 sätestatud

kohustusi, mis annaks õiguse jätta politseile liiklusõnnetusest teatamata. LS § 169 lg 5 teise

alternatiivi kohaselt aga tuleks politseile teatada siis, kui varalise kahju saaja ei ole teada. Kohus leiab, et kuna kaebuse esitajal ei olnud teada kahju saaja

, s.o kõnealuse tänavavalgustuse posti omanik, siis oleks ta pidanud teatama liiklusõnnetusest koheselt politseile. Kohus eeldab, et isik, kellele on antud mootorsõiduki juhtimisõigus ning kes osaleb liikluses, tunneb liiklusseadust, mille

§ 169 lg 5 kohustab juhti kohaselt õnnetusest teatama politseile, kui kahju saaja ei ole teada. Kaebaja käitumisest saab aga järeldada, et teda ei kahju tekitamine ega kahju saaja ei huvitanud. Kuna politseile võib liiklusõnnetusest teatamata jätta üksnes LS § 169 lg 4 sätestatud tingimustel

ja selleks tuleb koostada LS § 169 lg 4 p 5 märgitud dokument, mida antud juhul ei ole, siis tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et liiklusõnnetuses osalenud L.M käitumises esineb LS § 169 lg 4 p 4 ning lg 5 nõuete rikkumine. , 5

Peale liiklusõnnetuse põhjustamist tuli välja ja L.M oma autost korraks vaatas

sündmuskohta, seejärel lahkus sündmuskohalt ilma politseisse teatamata. Kohtu hinnangul on

selline tegu toimepandud kaebaja sai aru, et ta on vähemalt kaudse tahtlusega, põhjustanud liiklusõnnetuse, samuti pidi ta juhtimisõiguse saanud isikuna teadma, et sellisel juhul tuleb teatada politseisse, kuid ta lahkus sündmuskohalt Liiklusõnnetusest teatas politseisse hoopis sündmust . pealt näinud kõrvaline isik. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tõendamist leidnud, et rikkus LS § 169 lg 4 p 4 ja 5 ning lg 5 nõudeid ja pani L.M toime LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo.

Kaeb -st 1, mille kohaselt on ajale määratud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg

karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üld ja eripreventiivsetest eesmärkidest. -

LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtm LS § 236 lg 1 isega kuni kuue kuuni.

7 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

Kujunenud karistuspraktika kohaselt karistatakse isikut sanktsiooni keskmises määras, kui

puuduvad kergendavad ja raskendavad asjaolud ning isik ei ole varasemalt süütegusid toime

pannud. Antud juhul on mõlema väärteo eest L.M-ile mõistetud karistused oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra. Arvestatud on ka asjaoluga, et L.M on väärteokorras karistamata

isikuks. , mida Väärteootsusest nähtuvalt on kergendavaks asjaoluks märgitud kahetsus kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel arvestan , vaatamata sellele, et kaebaja oma süüd ud ei tunnista. Käesoleval juhul karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 järgi kaebaja käitumises

puuduvad. Arvestades kaebuse esitanud isiku isikut, ka

väärteo toimepanemise asjaolusid ja asjaolu, et kohtuväline kergendava asjaolu esinemist kahetsuse näol, siis menetleja on arvestanud

leiab kohus, et kohtuvälise menetleja mõistetud karistused on proportsionaalsed nii eri- kui üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt ning need vastavad teo raskusele ja süüdlase isikule. Kuivõrd kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus e suurus on seaduslik ja põhjendatud, siis t

kohus ei hakka muutma määratud karistuste suurust, kuid arvestades kaebaja materiaalset olukorda, tal on neli ülalpeetavat ning kohustusi pankade, liisingfirmade eest, on kohtu hinnangul

igati mõislik anda inimesele võimalus tasuda väärteo eest määratud rahatrahvid vabatahtlikult pikema aja jooksul. Seega on põhjendatud võimaldada tal trahvi tasumist ositi, s.o võrdsetes osades

10 kuu jooksul. Siinkohal L.M ei ole kehtivaid

peab kohus vajalikuks ka rõhutada, et

karistusi, seega on kaebaja puhul tegemist õiguskuuleka kodanikuga, mistõttu on põhjendatud KarS § 66 lg 2 kohaldamine.

Aulike Salo Kohtunik