3-19-2093/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-19-2093 Määruse kuupäev 13.11.2019 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi

Menetlustoiming

Andrus Liivandi esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Vangla kohustamiseks võimaldada täiendavate venekeelsete raadiokanalite kuulamine Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine Resolutsioon

1. Võtta haldusasja materjalide juurde väljavõte kinnipeetava vabakasutuskontost ajavahemiku 10.07.2019 – 09.11.2019 kohta.

2. Rahuldada Andrus Liivandi menetlusabi taotlus ja vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

3. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 3 peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 252 lg 7 ja § 204 lg 2).

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Vanglas kinnipeetav Andrus Liivandi esitas 10.11.2019 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, mille kohaselt on ta pöördunud vaidega Tartu Vangla poole 08.11.2019. Taotluse esitaja soovib, et kohus keelaks esialgse õiguskaitse korras Tartu Vanglal diskrimineerida ja piirata vaba levis saadavat informatsiooni vaidemenetluse ajal. Taotlusele on lisatud Tartu Vangla 01.11.2019. a vastus nr 2-3/2725-2.

2. Kohus palus 11.11.2019. a kohtunõudega Tartu Vanglal teatada, kas A. Liivandi on kohtueelselt esitanud vaide, mille menetlus on pooleli ja mille kestel saaks isik taotleda esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kohus kohustas vanglat edastama asjakohased menetlusdokumendid.

3. Tartu Vangla esitas 12.11.2019 vastuse kohtunõudele, milles teatas, et A. Liivandi on esitanud 08.11.2019 Tartu Vanglale vaide 01.11.2019. a vastuse nr 2-3/2725-2 peale. Vaidemenetlus on hetkel pooleli. Vangla kinnitas, et rohkem ei ole kinnipeetav esitanud pöördumisi vanglas kehtiva korra või isiklike raadiote keelu vaidlustamiseks. Tartu Vangla hinnangul ei esine A. Liivandil esialgse õiguskaitse vajadust. Televõi raadiokanalite lisamata jätmine ei saa isikule põhjustada pöördumatuid kahjulikke tagajärgi.

Kohtu seisukoht

4. Kohus lahendab esmalt riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse.

Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 104 lg 1 esimesele lausele tuleb riigilõivu esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda seaduse kohaselt. Riigilõivuseaduse §

60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot.

HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu kulude kandmisest. HKMS § 111 lg 1 sätestab, et menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

Kohus võtab HKMS § 62 lg 2 alusel haldusasja materjalide juurde väljavõtte A. Liivandi vanglasisesest vabakasutuskontost taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta (10.07.2019 – 09.11.2019), millest nähtub, et tema laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on ebapiisav, et riigilõivu summas 15 eurot esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda. Kohus leiab, et riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused on täidetud ega pea taotlust ilmselgelt perspektiivituks.

Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus A. Liivandi HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel, tuginedes HKMS § 112 lg 1 p-le 1, täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

5. Kohus lähtub esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel HKMS § 2 lg-st 4, mille kohaselt peab kohus tõlgendama menetlusosaliste avaldusi ja lähtuma nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohtule esitatud taotluses palub A. Liivandi keelata Tartu Vanglal tema diskrimineerimine ning piirata tal vaba levis saadavat informatsiooni vaidemenetluse ajal. A. Liivandi leiab, et vangla diskrimineerib alusetult vene keelt kõnelevaid isikuid, kelle hulka kuulub ka tema. A. Liivandi on taotlenud vanglalt ühe venekeelse raadiokanali või rahvusvahelise muusikakanali lisamist. Tartu Vangla on 01.11.2019. a vastuses leidnud, et peab hetkel Tartu Vanglas edastatavate raadiokanalite valikut piisavaks. Vaidega taotleb A. Liivandi ettekirjutuse tegemist ja tema 31.10.2019 avalduses taotletud toimingu sooritamist. Seega mõistab kohus, et A. Liivandi nõue on suunatud Tartu Vangla kohustamiseks lisada edastatavate raadiokanalite hulka veel üks venekeelne või rahvusvaheline raadiokanal. Seega on taotletud HKMS § 251 lg 1 p-s 3 sätestatud abinõud.

6. Tartu Vangla liigitas 01.11.2019. a vastuses A. Liivandi 31.10.2019. a pöördumise märgukirjaks, kuid 12.11.2019. a vastuses kohtunõudele kinnitatakse, et vaidemenetlus Tartu Vangla 01.11.2019. a vastuse peale on pooleli, mistõttu loeb kohus, et taotluse esitamise formaalsed eeldused täidetud (HKMS § 249 lg 2 ja 5).

7. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

8. Kohus leiab, et A. Liivandil puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Lisaks praegu Tartu Vangla poolt edastatavale venekeelsele raadiokanalile veel ühe muukeelse raadiokanali edastamata jätmine ei too kinnipeetavale kaasa pöördumatuid tagajärgi, mille ärahoidmiseks saaks esialgset õiguskaitset kohaldada. Esialgset õiguskaitset kohaldatakse üksnes siis, kui kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega võib osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohtu hinnangul on kaebajal võimalik oma õigusi kaitsta kohtumenetluses. Kohus selgitab, et vanglal on õigus piirata raadio või televiisori kasutamist. Kohtupraktikas on leitud, et õiguspärane on isiklike raadiote kambrisse lubamisest keeldumine, kuna kinnipeetavatel on võimalik kambrisse sisse ehitatud raadio kaudu kuulata nelja erinevat raadiokanalit (vt Tartu Ringkonnakohtu 19.12.2018. a otsus asjas nr 3-16-2697, Riigikohtu 19.10.2015. a otsus asjas nr 3-3-1-28-15). Kui kinnipeetav siiski leiab, et vangla on kohustatud riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 alusel täiendavaid raadiokanaleid edastama, kuid vangla keeldub toimingu sooritamisest ja keeldumine rikub tema õigusi, siis on õigus pöörduda kohtu poole pärast pooleli oleva vaidemenetluse läbimist.

9. Kuna esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub isikul vajadus, siis ei pea kohus kaaluma vastanduvaid huve. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus A. Liivandi esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

10. Esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).

/allkirjastatud digitaalselt/