5-19-43/2 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

1

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

MÄÄRUS

Kohtuasja number 5-19-43 Määruse kuupäev 13. november 2019 Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Viive Ligi, Ivo Pilving, Paavo Randma ja Tambet Tampuu Kohtuasi X kaebus tunnistada perekonnaseaduse § 93 lõiked 1 ja 2 põhiseadusega vastuolus olevaks Menetluse alus X 8. septembri 2019. a kaebus Menetlusosalised X Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus läbi vaatamata. 2. Asendada avaldatavas määruses X nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohus rahuldas 11. mai 2018. a otsusega kohtuasjas nr 2-17-14465 X (kaebaja) vastu isaduse vaidlustamiseks esitatud hagi perekonnaseaduse (PKS) § 91 lõike 1, § 93 lõigete 1 ja 2 ning § 95 alusel. Kohus tuvastas, et laps, kelle suhtes kaebaja oli isaduse omaks võtnud ja kelle sünnitunnistusele kaebaja oli kantud isana, ei põlvne kaebajast. Maakohus ei nõustunud kaebajaga, et PKS § 91 lõige 1, § 93 lõige 1 ja § 95, mis annavad lapse emale õiguse esitada isaduse vaidlustamiseks hagi mehe vastu, kes on isaduse omaks võtnud, on vastuolus põhiseaduse (PS) §-dega 11, 13 ja 26, ning jättis kaebaja taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks rahuldamata.

2. 11. juunil 2018. a esitas X apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule, paludes tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi läbi vaatamata või jätta hagi rahuldamata.

3. Tartu Ringkonnakohus jättis 31. oktoobri 2018. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Viru Maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on põhjendatult jätnud algatamata põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse. PKS §-d 91, 93 ja 95 kaitsevad perekonnaelu puutumatust, piirates isikute ringi lapse identiteedi vaidlustamisel ning vältides sellega soovimatut sekkumist perekonnaellu. Lapse isaduse vaidlustamise õigus on ajaliselt piiratud, et tagada õiguskindlus ning õigusrahu. Kaebaja väited nimetatud sätete vastuolu kohta põhiseadusega ei ole põhjendatud.

4. Riigikohtu tsiviilkolleegium jättis 4. veebruari 2019. a määrusega nr 2-17-14465 kaebaja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.

5-19-43

2(3)

5. 11. septembril 2019. a esitas X Riigikohtule kaebuse, milles palub tunnistada PKS § 93 lõiked 1 ja 2 osaliselt põhiseadusega vastuolus olevateks.

KAEBUSE ESITAJA PÕHJENDUSED

6. Kaebuse esitaja leiab, et tal on PS §-dest 13, 14 ja 15 ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lõikest 1 ja artiklist 13 tulenev õigus esitada Riigikohtule individuaalne põhiseaduslik kaebus, kuna tal ei ole ühtegi teist tõhusat võimalust oma põhiõiguste kaitseks.

7. Kaebaja on lapse isa, kuna võttis isaduse omaks (PKS § 84 lõike 1 punkt 3). Lapse ema teadis enne lapse sündi ja kaebuse esitaja isana sünnitunnistusele märkimisel, et kaebuse esitaja ei ole lapse bioloogiline isa. PKS § 93 lõiked 1 ja 2, mis annavad lapse emale õiguse sellises olukorras isadust vaidlustada, rikuvad kaebaja õigust perekonnaelu puutumatusele (on vastuolus PS §-dega 11, 13, 26 ja 27).

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. PS § 15 lõike 1 teise lause järgi on igaühel oma kohtuasja läbivaatamisel õigus nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse või muu õigusakti põhiseaduse vastaseks tunnistamist. Sellest põhiõigusest tulenevalt on isikul tema kohtuasja lahendavale kohtule võimalik esitada taotlus õigustloova akti või selle sätte põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks. Kohus jätab põhiseadusega vastuolus oleva seaduse või muu õigusakti kohaldamata (PS § 152 lõige 1) ja pöördub Riigikohtu poole, kelle pädevuses on tunnistada põhiseaduse vastane seadus või muu õigusakt kehtetuks (PS § 152 lõige 2, põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 15 lõige 1).

9. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus ei näe ette võimalust, et isik saaks Riigikohtule esitada kaebuse õigustloova akti või selle sätte põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks. Siiski on Riigikohus leidnud, et õiguste lünkadeta kohtuliku kaitse tagamiseks saab isik erandjuhul pöörduda oma põhiõiguste kaitseks otse Riigikohtu poole. Riigikohus on pädev kaebust läbi vaatama juhul, kui kaebuse esitaja käsutuses ei ole ega ole olnud ühtegi tõhusat võimalust taotleda kohtult kaitset põhiõiguste rikkumise eest (alates Riigikohtu üldkogu 17. märtsi 2003. a otsusest kohtuasjas nr 3-1-3-10-02, punkt 17; Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 23. jaanuari 2014. a määrus kohtuasjas nr 3-4-1-43-13, punkt 9 ning viimati Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 27. jaanuari 2017. a määrus kohtuasjas nr 3-4-1-14-16, punkt 22).

10. Kolleegium leiab, et kaebus ei ole lubatav, kuna kaebajal oli tõhus võimalus oma õiguste kaitsmiseks tsiviilkohtumenetluses.

11. Kaebaja taotles perekonnaseaduse sätete (sealhulgas PKS § 93 lõike 1) põhiseaduse vastaseks tunnistamist ja kohaldamata jätmist nii tsiviilasja nr 2-17-14465 menetlemisel maakohtus kui ka ringkonnakohtus. Viru Maakohus ja Tartu Ringkonnakohus jätsid kaebaja taotluse rahuldamata, selgitades põhjuseid, miks kohtute hinnangul perekonnaseaduse sätted ei ole põhiseadusega vastuolus ning pole alust põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamiseks.

12. Kolleegium on oma varasemates otsustes (viimati Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 27. jaanuari 2017. a määrus kohtuasjas nr 3-4-1-14-16, punkt 25) märkinud, et PS § 152 lõikest 1 tulenev kohustus jätta põhiseadusega vastuolus olev õigusakt või selle säte kohaldamata on kõigil kohtuastmetel. Ainuüksi asjaolu, et menetlusosaline ei nõustu tema suhtes tehtud ja jõustunud kohtulahendiga, ei anna alust väita, et tema põhiõigusi on rikutud ja et sellise rikkumise kõrvaldamiseks puudub tõhus viis kohtulikule kaitsele (alates Riigikohtu põhiseaduslikkuse

5-19-43

3(3) järelevalve kolleegiumi 9. mai 2006. a määrusest kohtuasjas nr 3-4-1-4-06, punkt 12; Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 19. aprilli 2016. a määrus kohtuasjas nr 3-4-1-34-15, punkt 28).

13. Eeltoodust lähtudes ja PSJKS § 11 lõikele 2 tuginedes jätab kolleegium X kaebuse läbi vaatamata.

Villu Kõve, Viive Ligi, Ivo Pilving, Paavo Randma, Tambet Tampuu