1-10-1892/6

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13.veebruaril 2010.a., Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-10-1892 (10230102135) Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Kohtuistungi sekretär Elina Huobolainen Tõlk Valeri Helmar Kriminaalasi P.O süüdistuses KarS § 199 lg.2 p. 9-§ 25 lg.2 järgi. Prokuröri abi

Marina Kalistratova Süüdistatav

P.O elu- või asukoht ja aadress: xxx; isikukood või

sünniaeg: xxx; kodakondsus: määratlemata; haridus: keskharidus; emakeel: vene keel; töökoht või õppeasutus: ei tööta,

varem karistatud kriminaalkorras 11 korral, 1) 11.11.1976.a.

Tallinna Mererajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 195 lg 2

järgi; 2) 22.05.1979.a. Tallinna Mererajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 195 lg 2 järgi; 3) 08.04.1987.a. Tallinna Oktoobri

rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 195 lg 2 järgi; 4) 25.10.1993.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 15 lg 2 – 139 lg 2 p1,3 järgi, 5) 30.05.1997.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p1,4 järgi, 6) 02.09.2005.a Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 4 järgi; 7) 09.06.2006.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 4 järgi, 8) 11.03.2009.a. KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 3 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel

ärakandmisele 2 kuud vangistust; 9) 12.05.2009 Harju Maakohtu

poolt KarS § 25 lg 2-199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 3 kuud 10

päeva , vabanes 19.08.2009 pärast karistuse kandmist; 10 ) 31.08.2009 Harju Maakohtu poolt KarS § 25 lg 2-199 lg 2 p 9 järgi

§ 25 lg 2-199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 2 kuud , vabanes 11.02.2010 pärast karistuse kandmist

Kahtlustatavana kinnipidamine alates 11.02.2010.a. Kaitsja

Eva Rivis RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada P.O KarS § 199 lg.2 p. 9-§ 25 lg.2 järgi ja mõista karistuseks 9

(üheksa) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista P.O ´ile 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 68 lg.1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 11.02.2010.a. Tõkendina kohaldada P.O suhtes vahistamine. Vahistada P.O kohtusaalis.

Välja mõista P.O ´ilt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel ja KrMS § 256

krooni 50 senti riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Selgitusse märkida „P.O, 1-10-1892 sundraha.“

Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pank

märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777.

Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades

kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

Kohtuotsuse põhiosa

P.O süüdistatakse selles

, et tema, olles kriminaalkorras karistatud varguste ja

röövimise eest 8-l korral, viimased olid Harju Maakohtu otsused 31.08.2009 ja 12.12.2009 KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi, taas vastavalt oma ettekujutusele teost, vahetult alustas

süüteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil ja nimelt, kella 18.13 paiku viibides Tallinnas, Vesivärava 37 11.02.2010

asuvas kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, püüdis varastada ühte pakki grillvorsti maksumusega 51,90 krooni, ühte pudelit viina Viru Valge maksumusega 86,90 krooni, küünalt maksumusega 5,50 krooni, mille järel läbis kassa A-Selver AS-le kuuluva kauba eest üldmaksumusega 155.30 krooni maksmata, kuid kuritegu jäi tema poolt lõpule viimata, kuna peeti kinni turvatöötaja poolt. Seega P.O pani toime KarS § 25 lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo

so. võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud süstemaatiliselt varguseid.

3

P.O ´i süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja

kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. A-Selver AS avaldus millest nähtub, et 11.02.2010.a kella 18.13 paiku Tallinnas, Vesivärava 37 asuvas

A-Selverile AS kuuluvas kaupluses varastati 1 paki mahedaid grillvorste maksumusega

51.90, 1 pudel viina „Viru Valge“ maksumusega 86.90 krooni ning 3 antiikküünalt üldmaksumusega 5.50 krooni, kokku 155.30 krooni. Kaup on korras ja tagastatud kauplusele / tl 2 /; õigusvastase teo toimepanemise akt, millest nähtub, et 11.02.2010.a. kella 18.13 paiku

Tallinnas Vesivärava 37 asuvas A-Selverile AS kuuluvas kaupluses meesterahvas varastas

kaupa summas 155.30 krooni. Kaup on korras ja tagastatud kauplusele / tl 3 /; tunnistaja

NKütlused, et 11.02.2010.a. viibides 11.02.2010.a. kaupluses Torupilli Selver aadressil

Tallinn Vesivärava 37, töökohas valvekaamera taga. Tema märkas kuidas meesterahvas

valges mütsis, mustas jopes ja mustades pükstes võttis pudeli viina, sardellid ja küünlad.

Müügisaalis peitis need kõik jope alla. Kell 18.12 läks meesterahvas kassasse, kus maksis ainult mahla eest. Kell 18.13 läks mees kassaliini taha, mispeale ta peeti kinni. Läbivaatuse käigus turvaruumis avastati mehe jope alt pudel viina „Viru Valge“, grillvorstid ja küünlad

kogusummas 155.30 krooni, mille kohta puudus tšekk. Kaup tagastati kauplusele /tl 4-7/;

kahtlustatava P.O ütlused, milles tunnistas ennast süüdi ja andis ütlusi, et 11.02.2010.a. kella 18.13 paiku sisenes kauplusesse Torupilli Selever. Kaupluses võttis riiulilt ühe pudeli viina, grillvorstid ja küünla ning pani need põue. Pärast seda läks kassast mööda,

jättes kauba eest maksmata. Kassas maksis ainult mahla eest. Kauplusest väljumisel pidas

teda kinni turvatöötaja ning kontrolli käigus avastati tema põuest varastatud kaupa

kogumaksumusega 155.30 krooni. Varastas enda jaoks kuna tahtis süüa / tl 12-13 /;

väljavõtted Karistusregistrist, millest nähtub, et P.O on varem karistatud

kriminaalkorras 11 korral ja väärteokorras 24 korral / tl 14-22/; 12.12.2009 Harju Maakohtu otsus, millega P.O on süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi

/ tl 23-24/ ; tõend isiku maksustatava tulu kohta, millest nähtub, et 2009.a. P.O

tuludeklaratsiooni ei esitanud / tl 25 /; 31.08.2009 Harju Maakohtu otsus, millega P.O on süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi / tl 32-34/ ning toimiku teised materjalid.

Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav P.O on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi

temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Karistust

kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud

puuduvad. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel

keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla

iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult

arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik

karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega

konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99- 06). P.O ´i on varem üheteistkümnel korral kriminaalkorras karistatud, milline

asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. P.O ´ile karistuse mõistmisel

tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning

lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada P.O ´i

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et P.O ´i ei ole võimalik

ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada reaalse vangistusega,

kuna P.O ei ole teinud eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi, vaid jätkas

kuriteo toimepanemist. Rahalise karistuse mõistmine on välistatud P.O suhtes ka

põhjusel, kuna P.O ei oma sissetulekut ( t lk.25) ning lisaks kuuluvad Mark

4

P.O-lt väljamõistmisele ka uued menetluskulud. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine P.O suhtes oleks vastuolus kohtupraktikaga. Lisaks märgib kohus, et

P.O ei ole ka isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada KarS § 69 sätteid ning

tema karistus asendada üldkasuliku tööga, kuna P.O ´i on eelnevalt karistatud

korduvalt reaalse vangistusega, kuid vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga on tegemist ultima ratio (viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks ning P.O

suhtes ei esine eeldusi üldkasuliku töö edukaks läbiviimiseks ning tema suhtes vangistuse

asendamine üldkasuliku tööga ei täidaks oma eesmärki eripreventiivses mõttes.

Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks

(vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt

Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi

vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest

individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise

alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo

toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Antud põhimõtetest lähtuvalt ei ole P.O suhtes otstarbekas ega võimalik kohaldada KarS § 74 sätteid s.t. ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist, kuna taotletav eripreventiivne

eesmärk puudub. Samuti oleks mõistetud vangistusest P.O tingimisi vabastamine vastuolus kohtupraktikaga, kuna tema poolt toimepandud tegu ei ole pandud toime juhuslikel

asjaoludel või esmakordselt. Samuti osundab kohus, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale kannab karistuse osaline täitmisele pööramine endas šokivangistuse ülesannet eesmärgiga anda süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vanglasse tõsine hoiatus

tema edasise käitumise suhtes, seega taotletakse šokivangistusega eripreventiivset eesmärki

(RKKK 3-1-1-21-05 p.5) Kohus leiab, et karistuse osalisel täitmisele pööramisel puudub

P.O suhtes šokivangistusega taotletav eripreventiivne eesmärk. Kaitsja leidis kohtuvaidlustes, et P.O karistus võiks olla kergem kui palus prokurör, arvestades

karistuse mõistmisel kahju puudumist ja et tegu jäi katsestaadiumi, süü ei ole suur. Kohus märgib, et varguse avastamine ja varastatud kauba kauplusele tagastamine ei sõltunud P.O tahtest, mistõttu ei ole asjakohane arvestada karistust kergendava asjaoluna kuriteoga

tekitatud kahju puudumist. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. P.O pani kuriteo toime temale väljakujunenud ja läbimõeldud käitumis- ja tegevusmallide kohasel ning tema näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud tegude õigusvastasust ning tema poolt

toimepandu ei olnud juhuslik. Kohus leiab, et P.O suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse, kuid mitte sanktsiooni alammääras, s.t.

lühiajalist vangistust, kuna teda on varasemalt karistatud samalaadsete süütegude

toimepanemise eest, s.h. lühiajaliste vangistustega, kuid lühiajaline vangistus ei ole täitnud eripreventiivset eesmärki. Samuti ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et P.O pani uue

kuriteo toime samal kuupäeval kui vabanes peale karistuse kandmist. Vangistusest

vabanemise järel samal päeval uue kuriteo toimepanemine kinnitab kohtu veendumust, et süüdistatav P.O on vabaduses viibides jätkuvalt ohuks õiguskorrale. P.O käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et P.O ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud lühiajaliste karistuste tähendusest. Eelnevad lühiajalised karistused ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Neil motiividel pole õigustatud ka P.O

ootus, et uue kuriteo toimepanemisega võib kaasneda varasemast leebem või samalaadne karistusõiguslik kohtlemine. Kuriteoga tekitatud kahju ei ole. P.O ´ilt kuulub välja

mõistmisele sundraha summas 3 262.50 krooni, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku

siis kogu menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest, s.o. kaitsjatasu riigi kanda.

Kohtunik