4-19-3351/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13.11.2019.a. Tallinn

as Väärteoasja number 4-19-3351 Kohtukoosseis kohtunik

Kristina Väliste Kohtuasi

H.O

(H.O, isikukood: XXX) väärteokaebus nr 4-19-3351 Vaidlustatud lahend

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi 22.05.2019.a. otsus väärteoasjas nr 2317,19,004002

Asja läbivaatamise kuupäev 13.11.2019.a, kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada H.O kaebus Politseija Piirivalveameti

Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 22.05.2019.a. otsusele väärteoasjas nr täies ulatuses 2317,19,004002 .

2. - ja Piirivalveameti Tühistada kohtuvälise menetleja Politsei Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 22.05.2019.a. otsus väärteoasjas nr , määratud ja põhikaristuse täitmise 2317,19,004002 osaliselt lisakaristuse tähtaja osas.

3. Teha uus otsus, millega

jätta lisakaristus H.O suhtes kohaldamata.

4.

, 00 KarS § 66 lg 2, 3 alusel määrata et põhikaristusena kohaldatud rahatrahv summas 6 eurot kuulub kandmisele ositi 6 (kuue) kuu jooksul, tasudes iga kuu 15. kuupäevaks alates 15.12.2019.a kuni 15.05.2010.a ) eurot. vähemalt 100 (ükssada

Rahatrahv tuleb tasuda Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi .a. otsuses märgitud 22.05.2019 makserekvisiitide järgi.

Väärteoasi nr 4-19-3351

2

5.

Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja

vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kuulutamisest ning esitades kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 13.11.2019.a.

Asjaolud ja menetluse käik

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Lääne-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik S. S. koostas 03.05.2019.a. väärteoprotokolli AB 1571218 H.O-le selle eest, et tema, 03.05.2019.a. kella 00.14 ajal xxx vahel, liikudes Pikaliiva tn suunas, juhtis

mootorsõidukit R6L registreerimismärgiga , isikuna, kelle ühes Yamaha YZF- xxx liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,70 mg/l (tõendusliku alkomeetri näit 0, . Nimetatud tegevusega rikkus H.O 3 75 ± 0,05 mg/l) LS § 69 lg nõuet, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 224 lg 2 järgi.

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi van 22.05.2019.a.

H.O-le emväärteomenetleja Kairi Palitsa otsusega määrati

2317,19,004002 150 väärteoasjas nr põhikaristusena rahatrahv trahviühiku ulatuses, s.o summas 600 eurot ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks.

Harju Maakohtule esitatud

kaebuses palub kaebuse esitaja kohtuvälise menetleja otsus tühistada lisakaristuse kohaldamise osas ning jätta lisakaristus tema suhtes kohaldamata. Kaebuse kohaselt

tunnistab ta rikkumist ja avaldab kahetsust, kuid rõhutab, et kohtuväline menetleja ei ole

arvestanud asjaoluga, et ta vajab juhtimisõigust esmatähtsateks toiminguteks ja tal puuduvad varasemad karistused liiklusalaste rikkumiste eest. Kaebuse esitaja selgitab, et ta elab töökohast kaugel ja ühistranspordiga sinna liikumine on väga keerukas ja aeganõudev. Samuti sõltub tema juhtimisõigus elukaaslase tööle saamine lähisugulased est ning temast eraldi elavad vajavad tema abi. Juhtimisõigust vajab ta ka tööülesannete täitmisel. Kaebuse esitaja kinnitab, et rahatrahv on piisav meede tema mõjutamiseks, olemaks edaspidi seaduskuulekas ja liikluses teistega arvestav ning lisakaristuse kohaldamine ei oleks seega tema isikut ja rikkumise esmakordsust arvestades vajalik. Kaebuse esitaja ei ole soovinud asja lahendamist istungimenetluses.

Kohtuväline menetleja on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning oma kirjalikus seisukohas leiab, et vaidlustatud otsuses määratud karistus on täielikult põhjendatud ja palutakse jätta täielikult rahuldamata. Esmalt osundab menetleja sellele, et vastavas määras alkoholipiirmäära ületamisel sõi uki juhtimine on üks raskematest d liiklusrikkumistest ja vaid 0,05 mg/l suurema tulemuse puhul oleks tegemist kuriteoga. See võimaldab öelda, et alkoholipiirimäära ületamine LS § 224 lg 2 mõttes maksimaalse määra lähedaselt tingib selle, et isiku süü on väga suur st rangema karistuse kohaldamise. , maksimaalne ja see tingib sanktsiooni keskmisest määra Ka ollakse seisukohal, et see, et isik vajab juhtimisõigust igapäevatoiminguteks oli isikule varem teada ja see ei ole aluseks lisakaristuse kohaldamata jätmiseks. Isik, peaks juhtimisõiguse vajadust arvestades käituma ise seda säilitav

al viisil ja juh iguse puudumisest tingitud ebamugavused timisõ

ei kaalu üles võimalikku ohtu isiku enda ning teiste liiklejatele elule, tervisele ja varale. Juhi äärmiselt üleolevat suhtumist liiklusohutusse ja liikluskorraldusse näitab see, et taoline rikkumine pandi toime asulasisesel teel. Seega, kuna on tuvastatud alkoholi piirmäära oluline ületamine ning

3 hoolimatu suhtumine oma teosse, on lisakaristuse kohaldamise põhjendatud just eripreventiivsetel

kaalutulustel. Samuti märgitakse, et teadmine, et ohtlikud juhid võetakse vastutusele ja neid karistatakse täie rangusega, võib üldpreventiivselt suurendada ka ühiskonna turvatunnet.

Kohtu järeldused:

Kohus, viinud läbi tõendite kohtuliku uurimise, hinnanud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid ja analüüsinud neid kogumis, samuti analüüsinud poolte kirjalikke , jõudis järeldusele, seisukohti

et isiku süü on väärteo toimepanemises täielikult tõendamist leidnud. Kohus on seisukohal, et antud juhul on kohtuvälise menetleja poolt kogutud kirjalike tõenditega, mida kohus uuris, kinnitust leidnud väärteoprotokollis kajastatud väärteo toimepanemine H.O poolt.

Kohtuasjas ei ole vaidlust selles, et H.O juhtis 03.05.2019 kella 00.14 ajal

xxx Yamaha YZF- xxx alkoholi mootorsõidukit R6L riikliku registreerimismärgiga piirmäära ületades ehk isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,70 mg/l (tõendusliku alkomeetri näit 0,75 ± 0,05 nähtuvad üheselt mg/l). Need asjaolud asjas uuritud kirjalikest tõenditest: menetlusaluse isiku sõiduki kinnitusest alkoholi tarvitanuna mootor juhtimise kohta ( 1); vastulausest, milles isik tunnistab rikkumist ( 10) ning väärteoprotokollis tl lk tõendusliku alkomeetri väljatrükis märgitud andmetest juhile lubatud alkoholi piirmäära ületamise tuvastamise kohta (lk 3) ka nii . Antud sõiduki juhtimine 03.05.2019.a H.O poolt nähtub sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (tl 6), kui sõiduki hoiukohta teisaldamise aktist (lk 7).

Keskse tõendusliku tähendusega on praeguses asjas tõendusliku alkomeetri väljatrükk, mille

kohaselt oli joobeseisundi tuvastamisele allutatud isikuks H.O , kasutati tõenduslikku

alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 nr ARDM-0066, selle lugemiks oli 0,75 mg/l kohta, laiendmääramatuseks 0,05 mg/l ning lõplikuks mõõtetulemuseks oli 0,70 mg/l (lk 3). Mõõtmine on teostatud taadeldud seadmega (lk 5 H.O on oma allkirjaga kinnitanud, et ) ning nähtub, et on tutvunud nii mõõtetulem tõendusliku alkomeetriga joobeseisun usega (lk 3), kui di tuvastamise korraga, sh sellega, et tal on õigus sellest keelduda, mille järel toimub alkoholijoobe tuvastamine

vereproovi uuringuga (lk 4). Samuti puudub igasugune

alus kahelda ka mõõtmist teostanud politseiametniku, patrullpolitseiniku S. S. pädevuses. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et antud tõendusliku alkomeetri väljatrüki näol on tegu väärteomenetluses lubatava tõendiga ning see kajastab objektiivselt H.O tuvastatud alkoholi tarvitamise . mõõtetulemust

Kohus ei tuvastanud rikkumisi väärteoasja menetlemisel. Nii on väärteoprotokollis märgitud

menetlusaluse isiku ütlused, kajastatud on konkreetse rikkumise asjaolud (lk 1) ning neist

andmetest lähtuvalt on hilisemalt koostatud ka väärteootsus ( ). Antud juhul nähtub

lk 17

väärteoprotokollist, et sellesse on kantud ka tegelikkusele vastavad, tõendusliku alkomeetriga

isiku kontrollimisel saadud tulemus, väärteoprotokolliga on menetlusalune isik tutvunud, ta on möönnud, et . Oma õigustest oli alkoholi tarvitanud, kuid ei hinnanud selle kogust adekvaatselt

väärteomenetluses (tlk 1pö) oli isik teadlik , seejuures on ta neid ka kasutanud, esitades

väärteoprotokollile vastulause (tl 10) ja hilisemalt esitanud kohtule ka kaebuse, milles samuti möönab rikkumist. Eelneva põhjal asub k § 22 järgi kvalifitseeritava ohus seisukohale, et H.O poolt LS 4 lg 2 väärte väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti o toimepanemine on kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. VTMS § st 29 tulenevaid väärtoemenetlust välistavaid asjaolusid

- kohus ei tuvastanud. Samuti ei nähtu väärteoasja materjalidest süüd ning õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul pidanuks H.O tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral

4

ette nägema, et olles tarvitanud alkoholi, võib tal esineda seisund, kus ta ületab mootorsõiduki juhile lubatud alkoholi piirmäära ning ta pidanuks oma seisundit enne juhtima asumist kontrollima. Kaebuse esitaja rikkus seega hoolsuskohustust. Eeltoodud tel leiab kohus, et H.O on põhjus etteheidetava väärteo toime pannud vähemalt

ettevaatamatusest hooletuse vormis. Liiklusseaduse § väärteootsuses õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi. Karistamisel on 69 lg 3 rikkumine on

lähtutud KarS § 56 säte Karistust kergendava asjaoluna on õigesti märgitud isiku kahetsus, test. raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Samuti on kohtuväline menetleja märkinud, et arvestab

vastulauses toodud selgitustega, kuid lähtub samal ajal ka teo raskusest. ohus nõustu K b, et

käesoleval juhul on karistusmääradest nähtuvalt tegemist ühe raskeima võimaliku liiklusalase väärteoga – LS § näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni trahviühikut, aresti või

224 lg 2 300

sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni; ning LS 224 lg 3 p 1 lisakaristusena ka juhtimisõiguse äravõtmise kolmest üheksa õ kuuni. Kohus viitab, et igusteooria

ja senise kohtupraktika kohaselt

, tuleb lähtuda keskmistest karistusmääradest seejärel tuleb tuvastada süü suurust mõjutavad asjaolud ning selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära

tuleb korrigeerida eri- -1-1-77-11, p 11). ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (RKKKo 3

Praegusel juhul on

väärteootsuses ettenähtud põhikaristuse karistusmäär määratud sanktsiooni

keskmises mää trahviühiku ulatuses. Kohus peab põhikaristust sellises määras ras, 150

põhjendatuks, sest see lähtub isiku süüst ja seda ka vaatamata asjaolule, et isik on oma tegu kahetsenud.

Kõnesolevas teos viitab isiku süü suurusele ainuüksi see, et tuvastatud alkoholimäär (0,70 mg/l) sellele tasemele, millest alates tulnuks rikkumisega seoses alustada on väga lähedane kriminaalmenetlust (0,75 mg/l), nagu on õigesti viidanud ka kohtuväline menetleja ( 14pö, 17 tl ). Seega on kvalifi tegemist

LS § 224 lg 2 järgi tseeritava teo mõttes keskmisest suurema süüga.

Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et rahatrahv kuulub tasumisele ositi, esitamata seejuures mingit sisulist põhjendust. Kohus leiab, et olukorras, kus kohtuvälisele menetlejale olid teada vastulauses avaldatu pinnalt asjaolud isiku perekonna üldise kohta, võib majandusliku seisu

seda näha ka menetleja poolt vastava otsustuse tegemise motiivina. Kohtu hinnangul ei tohiks kaebevõimaluse kasutamine isiku olukorda halvendada. Arvestades praeguse menetluse kestust ja

seda, et väärteootsuses on viimase osamakse tähtajaks märgitud 18.11.2019.a, on põhjendatud

rahatrahvi tasumise tähtaega pikendada. Kohus leiab, et põhjendatud on lähtuda kohtuvälise

menetleja otsustuse motiividest ja ajatada rahatra . hvi maksmine 6 kuu peale võrdsetes osades Võttes arvesse käesoleva otsuse jõustumise tähtaega ning KarS § 66 lg 3 piirangut, tuleb määrata,

et esimese osamakse peab isik tasuma 15.12.2019 ja viimase osamakse 15.05.2020.a.

Samuti, k idas vajalikuks eripreventiivsust suurendavalt ohtuväline menetleja p väärteootsuses kohaldada ka lisakaristust kolmeks kuuks . Kohus mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol

leiab, et lisakaristuse kohaldamine H.O suhtes ei ole hetkel aga vajalik. Kohus arvestab seejuures asjaolu, et oma seniste seisukohtade pinnalt näib H.O igati mõistnud oma rikkumise tõsidust, mida kinnitab ka see, et käesoleva otsuse tegemise seisuga ehk 6 kuu jooksul ei ole isik ühtegi uut süütegu toime pannud (karistusregistri väljatrü Samuti on oluline märkida, et kk, tl 21).

karistusregistri väljatrüki pinnalt puudub isikul igasugune karistatus ja seda ka kaevatava väärteotuse tegemise ajal . Seega on põhjust arvata, et (tl 21, lk 16) . Seejuures on ka

kohtupraktika sedastanud, et (nt RKKKo 3-1-1-18-17, p 13). Kõik eelpool kohtu poolt tuvastatu ei anna mingit alust väita, et isik oleks harjumuspärane liiklusalaste rikkumiste toimepanija või et temast lähtuks oht ühiskonnale

ka Selliste asjaolude puu puudub ka sisuline juhul, kui teda liiklusest ei kõrvaldata. dumise tõttu vajadus lisakaristuse kohaldamiseks.

Kõike eelnevat arvestades peab kohus põhjendatuks tühistada kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse osas ja teha uus otsus, millega jäetakse lisakaristus kohaldamata.

5 Kohus juhindub - - -156. VTMS § 109 111, § 132 p 2, § 133 135, § 155

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Väliste kohtunik