4-19-5159/11 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-19-5159

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

13. november 2019, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-19-5159 (233019004062) Kohtunik Merit Bobrõšev, kirjalikus menetluses Väärteoasi

Kohtuvälise menetleja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 27.09.2019 otsus väärteoasjas nr 233019004062, millega S.U karistati LS §

15 lg 1 p-s 2 sätestatud rikkumise toimepanemise eest LS § 227 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks Kaebuse esitanud isik menetlusalune isik

S.U

ik XXX; elukoht ; Ven XXX emaa Föderatsiooni kodakondsus Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskond asukoht Vahtra 3, 21003 Narva.

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § , 134 lg 1, § -dest 120 lg 1, 132 p 1 155-

156 maakohus otsustas:

Jätta S.U kaebus Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna 27.09.2019 233019004062 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna

27.09.2019 233019004062 S.U üldmenetluse otsus väärteoasjas nr

karistamises (kolmeks) juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, muutmata ja tühistamata.

Kohus selgitab, et kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

4-19-5159

Asitõendid:

- toimikus olev elektrooniline andmekandja, s.o ta plaat jät KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel

väärteoasja materjalide juurde.

Edasikaebekord

Otsuse peale saab võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kassatsioonkaebus tuleb esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna 27.09.201 üld LS § 227 lg sätestatud väärteo toimepanemise menetluse otsusega karistati S.U -s 2 eest selles, et ta juhtis 29.08.2019 kella 23:40 ajal Idajuhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks

Virumaal, , Tallinn mnt 9. km asulasisesel teel Tallinna Sillamäe linnas suunas sõites

mootorsõidukit märgiga km/h. Selliselt ületas ta Ford Galaxy reg- XXX kiirusega 80

- 6 +/ lubatud sõidukiirust mitte vähem kui LS § 15 lg 1

24 km/h. Oma tegevusega rikkus

S.U p 2

ja pani toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

2. 04.10.2019 registreeris Viru Maakohus menetlusaluse isiku kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele.

3. 15.10.2019 määrusega jäeti S.U kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 27.09.2019 otsusele väärteoasjas nr 233019004062 käiguta ning määrati 10 päevane tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

4.

17.10.2019 edastas kohtuväline menetleja kohtule väärteotoimiku.

5. S.U esitas 22.10.2019 Viru Maakohtule täiendatud kaebuse. Kaebuses märkis S.U, et vaidlustab otsuse karistuse liigi osas, Esitatud paludes määrata rahaline karistus.

kaebuses lubab

Kaebust S.U tasuda kõik oma võlgnevused esimesel võimalusel.

põhistab elnevad trahvid on jäänud tasumata raske majandusliku S.U sellega, et e olukorra tõttu tal puudub stabiilne töökoht ja lühiajalisi töid. , kuna . Aegajalt on leidnud juhu- Kaebuse esitaja palub arvestada, et pereliiget: elukaaslane ja kaks tema ülalpidamisel on kolm alaealist last. Lubadest ilma ise korral jääm jääb terve pere tänavale, kuna uudub võimalus p

tasuda üüriraha ja muid kulusid. Samuti palub arvestada sellega, et on pikaaegne S.U juhilubade kasutaja ning ei ole süstemaatiline liikluseeskirja rikkuja. Väärteo toimepanemise raskendavad asjaolud puuduvad, kergendav asjaolu on tunnistamine. süü

Neist asjaoludest tulenevalt taotleb kaebaja kohtuvälise menetleja karistusotsuse tühistamist mõistetud karistusliigi osas ja määrata rahaline karistus. kohtuistungil osalemist ja S.U ka kaitsja osalemist ei soovinud.

6. 30.10.2019 ava

ldas kohtuväline menetleja, et on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses, asudes seisukohale, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohtuväline menetleja põhi , et isikule kellele on väljastatud stab esitatud seisukohta asjaoluga

mootorsõiduki juhtimise õigus on teadlik nii liiklusreeglite nõuetest, kui ka liiklusseaduses sätestatud sanktsioonidest. Karistuse määramisel tuleb eelkõige lähtuda süü suurusest ja eripreventiivsetest kaalutlustest, st milline karistus oleks konkreetsel juhul mõjus ja kohane.

S.U puhuselt pole rahatrahv olnud tulemuslik - isik ei ole rahatrahvi suhtes olnud karistustundlik. S.U on kolm kehtivat karistusotsust, mis oli määratud kiiruse ületamise eest ja kõik rahatrahvid on tasumata. Kohtuväline menetleja on lisakaristuse

4-19-5159

kohaldamist põhjendanud vajadusega isikut mõjutada seaduskuulekalt käituma (varasemad karistused ei ole mõjunud) ja õiguskorra kaitsmise huvidega. Lisakaristuse kohaldamine konkreetse menetlusaluse isiku asjas omab eripreventiivset eesmärki ja on ettenähtud karistusraamide piires kohaldatud põhjendatult. Isikust endast tulenevad põhjendused ehk isiklikud põhjendused tuleb realiseerida isikul endal, s.t arvestada juhiloa vajadust. Isiklike põhjenduste vajadust arvestades tuleb isikul endal kohandada oma käitumist, kõikidest nendest vajadusest oli S.U teadlik ka tahtliku väärteo toimepanemise hetkel.

Mootorsõiduki juhtimisõigusest ilmajäämine, nagu iga karistus, valmistab menetlusalusele isikule ebamugavusi, kuid väärteo toimepannud isikul tuleb neid ebamugavusi taluda. Eeltoodu al kaebuse rahuldamata . usel taotleb kohtuväline menetleja jätmist

7. 31.10.2019 määrusega võttis kohus S.U kaebuse menetlusse ja määras vaadata väärteoasi läbi kirjalikus menetluses. e vastastikku kaebuse ärakirja Kohus edastas osapooltel

koos teiste dokumentidega ja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri seisukoha. Kohus andis kohtumenetluse pooltel õiguse esitada maakohtule kirjalikke seisukohti, samuti taandusi ja muid taotlusi kuni 07. novembrini 2019. esitas Politseija Täiendava dokumendina

Piirivalveamet kiirusmõõturi Stalker DSR 2X DP009663 taatlustunnistuse väärteoasja materjalide juurde lisamiseks.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Kohus, tutvunud esitatud kaebuse ja selle lisadega, edastatud seisukohaga ning uurinud kirjalikke tõendeid, asub alljärgnevatele seisukohtadele.

9. vaatab

VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

10. Toimikus kajastatud kiirusemõõturi kasutamise protokollist nähtuvalt kasutati

29.08.2019 kella 23:40 ajal Tallinn mnt 9. km politseiametnike poolt Sillamäe linnas a

liikl Ford Galaxy reg- XXX suhtes viimase usjärelevalve käigus mootorsõiduki märgiga liikumisel Tallinna suunas sõidukiiruse mõõtmiseks taadeldud (taatlustunnistus nr TTRS-

19/00152 DSR 2X nr-ga DP009663, (tabloo 200-0654-00 ) kiirusmõõteseadet Stalker ;

antennid KC031279, KR009147). idu kohaselt oli kaebaja juhitud Kiirusemõõteseadme nä sõiduki sõidukiiruseks km/h teelõigul, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 50 km/h.

Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/ , mistõttu

- 6 km/h

arvestati lõplikuks sõidukiiruse määraks Kontrollides kiirusmõõturi kasutamise

74 k . m/h

protokolli kantud laiendmääramatuse õigsust vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse nr 78

(Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele) kiirusmõõturi lisa 1, asub kohus seisukohale, et protokolli kantud le laiendmääramatus on õige. Protokollist nähtuvalt teostas politsei kiirusemõõtmist liikuvast sõidukist hetkel, mil politsei juhitud sõiduki kiirus oli km/h. Kaebajast menetlusalune isik liikus mõõtmist teostanud politseisõidukile vastu (protokollis – vastutuleva objekti kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist)

ja nagu öeldud, fikseeriti sõiduki kiiruseks km/h. Viidatud Vabariigi Valitsuse määruse lisa

1 p 3 kohaselt tähendab see, et laiendmääramatus on ega lõplikuks kiiruseks

6 km/h. Se on mitte 74 km/h.

11. Edasiselt märgib kohus, et mõõtetulemus loetakse jälgitavaks, kui mõõtevahend on kantud MõõteS § 7 lg 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele tulenevad eriseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist. Taolisel juhul piisab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks taatluskohustuse läbinud mõõtevahendi kasutamisest (MõõteS § 5 lg 1 ls 2). Nagu kohus juba

4-19-5159

viitas, oli mõõteseade, millega sõidukiiruse mõõtmist teostati taadeldud, st mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud

.

12. Samuti on kohus seisukohal ka kohalduvad

, et täidetud on kiirusemõõtmisele lisanõuded. ärgitud on nii mõõtemetoodikat kui tootja kasutusjuhendi nõ nõudeid, J udeid, s.o

mis tulevad Vabariigi Valitsuse määrusest nr (Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele).

Protokollist nähtuvalt testiti mõõteseadet vahetult enne selle kasutamist testid viidi läbi -

29.08.2019 kell 19:10; seade oli töökorras ja selle töötemperatuur vastas mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. õõtmine viidi läbi mõõtmiseks M ka

sobilikes ilmastikuoludes - sisesel teel, hea mõõtmine toimus asula nähtavusega piirkonnas, tehisvalgusega, sademeteta ilmastikutingimustes ja kuivades teeoludes kattega teel. Samuti on mõõtmisel tekkinud ühtla õõtmist Doppleri helisignaal olnud ne. M teostati statsionaarselt

ja

mõõterežiimiks oli valitud vastutuleva objekti kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist. Mõõtja kiirus mõõtmise hetkel oli km/h, mõõdetav sõiduk liikus 1 sõidurajal vastassuunalis elt,

lähenes ja liikus üksinda Samuti nähtub kiirusemõõturi protokollist mõõtmise hetkel .

, et

segavaid faktoreid ei esinenud. S lt tutvustati juhile seadme õiduki kinnipidamise järgse

tabloole fikseeritud lugemit, mida on menetlusalune isik protokollis omakäeliselt ka kinnitanud. Lisaks märgib kohus, et protokollilisi märkusi menetlusalune isik teinud ei ole ning mõõtmisprotseduuri on ka videosalvestatud.

13. Kiiru kajastamist leidnud asjaolusid kinnitavad ka smõõturi kasutamise protokollis

tunnistajate ütlused, videosalvestus ja ka kaebaja enda avaldatu menetluse esemeks oleva väärteo kohta.

14. S.U rteoprotokollist

Kaebaja väärteo toimepanemist ei vastusta. kinnitas vää nähtuvalt sedagi, et kinnipidamise järgselt tutvustati talle mõõteseadme näitu. Protokollist ei nähtu, et mootorsõiduki juhiks osutunud S.U oleks mõõtmistulemuse osas vastuväiteid esitanud vaid vastupidi - S.U on menetluse – vältel kestvalt avaldanud, et juhtis

Sillamäel Tallinna mnt l väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses toodud ajal - mootorsõidukit. Kiiruse ületamist ei märganud, aga samuti millise kiirusega liikus rikkumise hetkel, ta ei tea, kuid

on tunde järgi väiksega. S.U avaldab, et tunnistab süüd ja rikkumisega nõus Eelnevatest kaebaja ütlustest tulene nõustub . b, et kaebaja talle etteheidetava rikkumisega.

15.

ja e

Ühetaolisi ütlusi S.U-ga t mõõtmist teostati just S.U juhitud sõiduki suhtes, vad ka tunnistaja T L ed. T. L tõenda ütlus ülekuulamise protokollist nähtub, et olles

29.08.2019 koos patrullpolitseinik I. S teenistuses, liikusid nad kella 23:40 ajal Sillamäe linnas Tallinna mnt-l suunaga Narva poole, kus neile liikus vastu sõiduauto, mille kiiruseks fikseeris tunnistaja paarimees 80 km/h. Patrullpolitseinike kiirus oli sel hetkel 43 km/h ning suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h. Mõõtmine toimus aadressil Tallinna mnt 9, Sillamäe. Sõidukiks osutus Ford Galaxy märgiga . Järgneti sõidukile ning see peatati Tallinn

- rg XXX - Narva mnt 184,5 km. Roolis viibis S.U. Tunnistaja avaldab sedagi, et isik tunnistas, et ei märganud palju kiirus oli ning et ta on varasemalt korduvalt karistatud piirkiiruse ületamise eest ning,

et on rikkumisega nõus.

16. Väärteotoimikust nähtuvalt koostas kiirusmõõturi kasutamise protokolli patrullpolitseinik I S , kellele viitas tunnistaja T. L .

17. isikuliste

Analüüsides eelnevat, on kohus seisukohal, et kiirusemõõtmise protokolli ja tõendiallikate ütlustega on tõendatud, et juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal ja S.U kohas, s.o 29.08.2019 kella 23:40 Ford Galaxy rg- XXX Idapaiku mootorsõidukit märgiga

4-19-5159

Virumaal, Sillamäe linnas Tallinna mnt 9, sõites Tallinna su . Samuti on tõendamist unas

leidnud, et kõnealusel teelõigul oli suurimaks lubatud sõidukiiruseks 50 km/h. S.U juhitud mootorsõiduki kiiruseks oli aga Selliselt ületas

80 km/h +/- 6 km/h. S.U lubatud sõidukiirust mitte vähem kui § 50 lg 5 p 3 sätestab, et juht ei tohi sõita

24 km/h. LS kiiremini kiiruspiirangu tunnusmärgil olevast kiirusest. Kuna juhtis mootorsõidukit S.U kiiremini, kui 5

15 lg p 2 -

0 km/h, siis rikkus ta LS § ja pani toime LS § 227 lg s 2 sätestatud väärteo.

18. Mis puu jagab

dutab subjektiivse koosseisu täidetust, siis kohus täielikult kohtuvälise

menetleja seisukohta, et S.U pani talle inkrimineeritava väärteo toime tahtlikult. Maanteeameti liiklusregistri kehtivate dokumentide detailpäringu andmetel omab S.U juhilube alates 04.08.2011. Juhi ning S.U on

load on kehtivad ja kätteantud küllaldaselt pikaajaline sõidukijuhtimise õigus ja kogemus Märgitust tuleneb seegi, et S.U . tunneb ja teab liiklusnõudeid, sh on ta teadlik asjaolust, et õidukit juhtides tuleb tal järgida mootors

liiklusalaste õigusaktide nõudeid, ta peab olema hoolikas ja ettevaatlik ning samuti tuleb tal juhinduda liikluskorraldusvahendiga kehtestatud piirangutest. S.U ütluste kohaselt ta ei tea, millise kiirusega ta rikkumise toimepanemisel liikus, ent talle tundus kiirus väike. Eelnevast , et järeldab kohus juhtides mootorsõidukit mis tahes kiirusega, möönab isik ka mis tahes tagajärje saabumise võimalust, sh mootorsõiduki juhtimist suurema kiirusega, kui seda näeb ette liikluskorraldusvahend. Õiguslikult on taoline käitumine hinnatav süüteo tahtliku, s.o kaudse tahtluse vormis, toimepanemisena.

19. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemuse ja isikuliste tõendiallikate ütluste ja avaldustega n väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku o

käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg s 2 ettenähtud väärteona. Väärteoasjas puuduvad VTMS -

§ s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on - tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna menetlusalune isik juhtis sõidukit kiirusega, mis

20 km/h, siis rikkus menetlusalune ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui isik LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid ja tegemist on väärteoga LS § 227 lg 2 mõttes. Seega ka see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4).

20. Vastavalt LS § 227 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või -

sõiduki juhtimisõiguse ära võtmisega kuni kuue kuuni. Lisakaristusena on võimalik juhtimisõigust ära võtta ühest kuust kuni kolme kuuni. KarS § 56 lg 1 sät on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu estatu kohaselt poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukohale vastavalt tuleb konkreetse karistusmäära kindlaks tegemiseks võtta lähtepunktiks normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse isiku süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada erispidi ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast eda hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

21. Kuna LS § 227 lg 2 sätestab mõistetava karistuse alternatiivsena, siis kujundab kohus esmajoones seisukoha S.U-le kohaldavata karistusliigi osas. Kohtuväline menetleja karistas S.U juh

timisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

4-19-5159

22. isikuks

Nagu öeldud, on S.U varem väärteokorras karistatud . Märgitu tähendab,

et tema käitumine ja arusaamad ei juhindu õigusku igakordselt ulekusest ja talle on omane

liiklussüütegude toimepanemine. Karistusregistri väljavõtte järgi on S.U karistatud käesoleva menetluse esemeks oleva süüteoga LS § 227 lg sätestatud samaliigilise, s.o väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses LS § 227 lg

08.10.2018,

järgi hviühiku ulatuses LS § 227 lg 2 järgi 30 trahviühiku ulatuses

45 tra 13.05.2018 ja

27.04.2018. LS § 239 lg 1 p 1 sätestatud rikkumise eest on S.U karistatud 30 trahviühiku ulatuses Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 sätestab, et 25.01.2017. karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui, väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest, üldkasuliku töö sooritamisest või põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisest on möödunud üks aasta. Karistusregistri väljavõtte järgi kõigi k määratud täitmise info puudub aristusena rahatrahvide . S.U on

esitatud kaebuses ise möönnud, et eelnevad trahvid on jäänud tasumata. Võttes arvesse karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p s 1 toodut, järeldub, et varasem - ad ed karistus

liiklusrikkumiste toimepanemist eest on kehtiv karistus ad ed, mida nii kohtuväline menetleja kui kohus on õigustatud arvestama.

23. S.U avaldas kaebuses, et

varasemad karistused rahatrahvide näol on jäänud täitmata majanduslike raskuste tõttu. gi S.U ise põhjendab toimepandud väärtegude Kui

eest karistust pole see teadlikkus määratud e täitmata jätmist majanduslike raskustega, siis pidurdanud tema poolt . Arvestades S.U-poolselt uute liiklussüütegude toimepanemist

varasemalt toimepandud rikkumiste arvu, järeldub, et tema näol on tegemist isikuga kelle puhul pole liiklussüütegude toimepanemine midagi erakordset või juhuslikku. Arvestades A.

Nikitini objektiivselt avaldunud käitumisakte, s.o korduvate liiklusalaste õigusrikkumiste toimepanemist, rikkumiste toimepanemise sagedusastet, kohaldatud karistuse mittetäitmist ning taas uue samaliigilise

rikkumise toimepanemist, saab teha järelduse, et S.U-le karistusena kohaldatavad rahatrahvid oma mõju ei avalda ja jätkab samalaadsete süütegude ta toimepanemist. Järelikult ei täidaks uue rahatrahvi kohaldamine eripreventiivset eesmärki ja rahatrahv karistusliigina on ennast S.U-puhuselt ammendanud.

24. Kohus osutab ka KarS § 481

-le 2 lg , mille kohaselt ei või sõiduki juhtimise õigust p Kuna kohtu õhikaristusena ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. ette pole toodud asjaolusid, et S.U kasutaks mootorsõidukit liikumispuude tõttu, siis ei aktualiseeru ka KarS § 481 - . lg s 2 sätestatu

25. S.U on osutanud mh sellele, et kohaldatav karistusliik ei ole kohane, kuna tema ülalpidamisel on alaealised lapsed ja sissetulekut mittesaav naine.

Kohus möönab, et vaieldamatult on olemasolu ühes pere alaealiste laste

ülalpidamiskohustusega asjaoluks, mis evib kaalukat tähendust karistuse mõistmisel. S.U olid aga lapsed olemas juba ajal, mil ta liikluskiiruse ületamise toime pani. Seega väärteo toimepanemise ajal oli S.U teadlik nii sellest, et tal on juba varasematest liiklusrikkumistest rahatrahvid tasumata, tal on kaks lapseealist ülalpeetavat, kuid ka sellest, et ta on pere toitja, kelle sissetulek tuleb juhudest. Need asjaolud ei ja lühiajalistes töö

mõjutanud ega taganud S.U õiguskuulekust. Kohus märgib, et järjest uusi tahtlikke süütegusid toimepanev isik ei saa eeldada, et riigivõim annab tema perekondlikele aspektidele temast endast kaalukama tähenduse. Ehk teisisõnu – kui isik paneb toime väärtegusid, siis on tema enda käitumine ja tegevus need, mis panevad raskesse ja ebamugavasse olukorda mitte üksnes tema enda, vaid ta näeb ette, et sellega kaasub raske ja ebamugav (majanduslik)olukord ka tema perele ja lähedastele. Taolises olukorras ei saa isik eeldada ega nõuda, et riigivõim teeb tema suhtes nn pere argumendi väljatoomisel otsust - use, mis seab esikohale tema ja tema perekonna huvid ja jätab kõrvale karistuse mõistmise üldised alused ja

4-19-5159

väljakujunenud kohtupraktika. Seega ei tingi ka laste o ühes pere ainutoitjaks lemasolu olekuga karistuse liigi muutust. kohtuvälise menetleja kohaldatud

26.

Kokkuvõtvalt, kuna S.U on pärast rahatrahvide korduvat määramist jätkanud liiklusväärtegude toimepanemist, siis on ta ise asetanud ennast olukorda, kus muu karistusliigi kohaldamine pole otstarbekas ega võimalik, sest ei hoiaks ära süütegude uute liiklus

toimepanemist. Seega on kohtuväline menetleja kohaldanud põhjendatult karistusliigina sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist.

27. -

Nagu toodud, võib LS § 227 lg s 2 sätestatud väärteo toimepanemise eest kohaldada karistusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni kuue kuuni. Sanktsioonimäära keskmiseks määraks on kolm kuud.

28. Tuvastamist leidis, et menetlusalune isik ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h võrra. LS § 227 lg s 2 nimetatud arvuliste näitajate võrdluses tähendab -

see, et rikkumise raskus on võrreldav määraga, mis jääb rikkumise keskmisest määrast allapoole. Süü suuruse üle otsustamisel ei saa mööda vaadata asjaolust, et videosalvestiselt nähtuvana kestis pikema aja vältel, st tegemist polnud lühikese hetke rikkumine kestnud rikkumisega. Samuti Viidatu osutab suuremale süüle. omab kaalu, et S.U ületas kiirust linnas, s.o tiheasustusega piirkonnas, asulasisesel alal, pimedal ajal. S.U Teelõigul, kus

liikluskiiruse ületamise toime pani, on sõidukiiruseks lubatud suurimaks

50 km/h tunnis.

Kuigi S.U põhjustatud liiklusoht oli abstraktne, pole võimalik eirata asjaolu, et asulasisesed kiirusepiirangu alandamised kannavad endas üldjuhul ohutuse ja turvalisuse t neis piirkondades rikkumiste toimepanemisega kaasneb äiendava tagamise eesmärke. St, et üldjuhul ka suurem pani väärteo toime tahtlikult liiklusoht. Lisaks tuleb nentida, et S.U . Ka see annab aluse rääkida suuremast süüst. Toodud asjaolud nende kogumis annavad aluse rääkida süü suurusest, millega kaasneb karistus, mis on keskmisest sanktsioonimäärast suurem.

29. Kohtuväline menetleja tuvastas karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamise.

Kohus jagab kohtuvälise menetleja seisukohta karistust kergendava asjaolu esinemise osas. Samuti leiab kohus, et karistust raskendavad asjaolud S.U puhul puuduvad. Karistust kergendavate asjaolude sedastamine tähendab, et määratav/mõistetav karistus S.U-le peaks jääma keskmis määra esse .

30. kohaselt isikule karistuse

Nagu eelevalt osutatud, tuleb lisaks isiku süüle KarS § 56 mõistmisel arvestada ka eri ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s o võimalust mõjutada süüdlast - .

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest.

31.

3 kuu pikkuse

Kohtuvälise menetleja otsusega karistati menetlusalust isikut juhtimisõiguse äravõtmisega.

Kooskõlas kohtupraktikas omaksvõetud seisukohaga (vt nt RKKKo nr 3-1-1-58-13 p 10), märgib kohus, et samalaadseid süütegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemist. Seega saab karistuse määr iga uue samaliigilise süüteo toimepanemise eest minna üksnes raskemaks, sest varasem karistus/karistused pole mõju avaldanud. Varasemale karistatusele vaatamata jätkas S.U lugupidamatut suhtumist õiguskorda ja kaasliiklejate elu ja tervise säästmisesse. Seega kohustus tuväline menetleja koh kohtupraktikas välja kujunenud arusaama kohaselt reageerima S.U uuele rikkumisele varasemalt kohaldatud karistusest rangemalt, kinnistamaks keelunormi(de) kehtivust.

4-19-5159

Kohtuväline menetleja on selliselt ka toiminud, kui kohaldas S.U-le karistust varasemate karistustega võrreldes erinevas liigis. Taoline toimimise viis peab silmas nii karistuse erikui üldpreventiivseid kaalutlusi, sest ühelt poolt takistab riigivõim sõidukit juhtimast isikut, kes ei soovigi järgida liiklusreegleid ja tekitab selliselt abstraktset liiklusohtu.

Teiselt poolt evib juhtimisõiguse äravõtmine intensiivsemat vahetut mõju rikkujale endale.

Selliselt kinnistub tal arusaam, et rikkumiste toimepanemise jätkumisel järgnevad tema rikkumistele üha intensiivseimad karistusõiguslikud järelmid.

32. Eeltoodu pinnalt nendib kohus, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud kohtuvälise menetleja poolt menetlusja kaebuse lahendamise või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist l

kohtus ei leidnud tuvastamist minetused, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtueelse menetleja otsuse sisuline muutmine või tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse sisuliseks muutmiseks või tühistamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/