Legislator Case Law & Legislation
2-19-4654/5 AI generated

2-19-4654/5 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

Case Number 2-19-4654/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista R. S.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks R. S. ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud liitumislepingute 1616196, 4212627 ja 3886775 (kliendinumber 8186624)

Legislator headnote

AI generated

2-19-4654/5 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: Välja mõista R. S.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks R. S. ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud liitumislepingute 1616196, 4212627 ja 3886775 (kliendinumber 8186624)

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. november 2019, Pärnu

Tsiviilasja number

2-19-4654

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi R. S. vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

137,29 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood:

11919806; asukoht: Tartu mnt 83-601, Kesklinna

linnaosa,

Tallinn,

Harju

maakond)

lepinguline

esindaja

Marjana

Šestel

(e-post

menetlus@plusplus.ee)

Kostja: R. S. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht:

xxxxxxxx xxxxx xx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx

xxxxxxx; e-post xxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista R. S.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks R. S. ja Elisa Eesti AS vahel

sõlmitud liitumislepingute 1616196, 4212627 ja 3886775 (kliendinumber 8186624)

alusel koostatud arvest nr 2016335153 tulenev võlgnevus summas 96,11 eurot (millest

59,20 eurot põhivõlgnevus, 11,91 eurot sissenõutavaks muutunud viivis perioodi eest

18.09.2016-24.03.2019 ja 25,00 eurot sissenõudmiskulud).

3. Välja mõista R. S.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks sissenõutavaks muutunud

viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 59,20 eurot) alates hagi esitamisest, so alates

27.03.2019 kuni otsuse tegemiseni, so kuni 11.11.2019 summas 2,98 eurot.

4. Välja mõista R. S.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis arvestatuna võla

põhiosalt (s.o 59,20 eurot) alates 12.11.2019 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras (so 8% aastas).

5. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital nõue R. S. vastu sissenõutavaks

muutunud viivise eest summas 26,05 eurot.

6. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital nõue R. S. vastu hagi esitamise ajaks

veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise määras 0,07% päevas.

Tsiviilasi nr 2-19-4654

2 (6)

7. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 123 eurot (millest 75 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 48 eurot

lepingulise esindaja tasu), millest 90,35 eurot mõista R. S.lt Aktsiaseltsi PlusPlus

Capital kasuks välja.

8. Väljamõistetud menetluskuludelt on R. S. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus

Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS §

415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata

jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2),

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada

(TsMS § 415 lg 2).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS

§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-

s, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

Tsiviilasi nr 2-19-4654

3 (6)

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 27.03.2019 hagiavalduse R. S. (kostja) vastu.

21.05.2019 esitas hageja täpsustatud nõude kostja vastu. Hageja nõuab kostjalt Elisa Eesti AS

ja kostja vahel sõlmitud Liitumislepingute nr 1616196, 4212627 ja 3886775 (kliendinumber

8186624) alusel 01.09.2016 koostatud arve nr 2016335153 summas 59,20 euro tasumist. Arve

on koostatud teenuste kasutamise eest perioodil 1. august kuni 31. august 2016, arve tasumise

tähtaeg saabus 18.10.2016. a. Nõude materiaalõigusliku alusena on hageja tuginenud VÕS § 76

lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-le 1 ja 6.

Elisa üldtingimuste p. 7.10 ja VÕS § 113 lg 1 alusel nõuab hageja kostjalt viivist maksete

mittetähtaegse tasumise eest 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hagi esitamise

seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 18.09.2016 – 24.03.2019 summas 37,96

eurot. Lisaks nõuab hageja viivist hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude

59,20 euro täitmiseni lugedes viivise määraks 0,07 % päevas.

Lepingu üldtingimuste punktide 5.2.3. ja 6.1.7 ning VÕS § 113² lg 2 p 1 alusel nõuab hageja

sissenõudekulu summas 25 eurot 15.03.2018, 15.04.2018 ja 15.05.2018 edastatud võlateatise

eest.

Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõivu 75 eurot ja õigusabikulud

420,00 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja mõista kostjalt välja

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumist alates kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2. Pärnu Maakohus võttis 19.09.2019 määrusega hagiavalduse menetlusse. Kostja sai

hagimaterjalid ja kohtumäärused TsMS 322 lg 1 kohaselt kätte 15.10.2019. Kostjale

vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes TsMS § 62 lg 1, § 63 ja TsÜS § 136 lg 6 järgi

29.10.2019 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud

kohtule hagile vastuse esitamise tähtaja pikendamise või ennistamise taotlust.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

4. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama

paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud.

5. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

Tsiviilasi nr 2-19-4654

4 (6)

6. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded osaliselt allpool märgitud ulatuses kohtu hinnangul

õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud

nõue sideteenuse lepingutest elektroonilise side seaduses (ESS) §-s 91 sätestatud ja

võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 mõistes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping

lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt

lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või

tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. ESS § 96 lg 1 p 4 ja

liitumislepingute nr 1616196, 4212627 ja 3886775 (kliendinumber 8377591) kohaselt on kostja

kohustatud tasuma talle osutatud teenuse ja tema poolt ostetud kaupade eest tasu. Kostja ei ole

täitnud Elisa Eesti AS-ga sõlmitud lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 101 lg 1 p 1

sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist. Hageja on nõude omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1

võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või

osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude

loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse summas 59,20 euro

väljamõistmiseks kostjalt.

7. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis

esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud

tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste

rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene

lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki

seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui

seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või

võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1

sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui

kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta

kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane

intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud

teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära

alusel avaldatud intressimäär perioodil 01.07.2016 kuni käesoleva otsuse koostamiseni on

0,00%.

Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 59,20 eurot lepingust

tulenevas määras 0,07% päevas ajavahemiku eest vastavalt 18.09.2016 – 24.03.2019 eest

summas 37,96 eurot (seega viivisemäär 25,55 % aastas). Lepingus kokkulepitud viivisemäär

ületab vaidlusalusel ajal kehtestatud seadusjärgset viivisemäära rohkem kui 3 korda (3,1875

korda). Kohtu hinnangul on tegemist kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustava

tüüptingimusega. Kohtupraktika kohaselt VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi on

eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab

kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine

tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses

Tsiviilasi nr 2-19-4654

5 (6)

sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p

24).

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude esitanud

selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viivist kindla summana ja alates hagi esitamisest

protsendina.

Lähtudes eeltoodust on sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 59,20 euro puhul 11,91

eurot järgmise arvestuse kohaselt:

Võlaperiood

%

aastas

% päevas

Summa

päevas

Perioodis

päevi

Perioodi

summa

18.09.2016-31.12.2016

0,021858

0,01294

1,3587

01.01.2017-24.03.2019

0,021918

0,012975

10,548675

Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks kostjalt

osaliselt summas 11,91 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivise summas 26,05 eurot jätab

kohus eeltoodud põhjendustel rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 367 mõistab kohus viivise

alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 2,98 eurot (59,20 x 8%

/ 365 kp x 230 kp perioodi eest 27.03.2019-11.11.2019) ning alates 12.11.2019 protsendina

VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, so lahendi tegemise ajal 8% aastas.

8. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500

eurot.

Hageja on esitanud nõude sissenõudmiskulude (hageja võlateatised kostjale 15.03.2018

maksumusega kokku 15 eurot, 15.04.2018 maksumusega kokku 5 eurot ja 15.05.2018

maksumusega kokku 5 eurot) hüvitamiseks kokku 25 eurot. Sissenõudmiskulud on kulud, mida

võlausaldaja kannab seoses võlgnikult kohtuväliselt võla nõudmisega, ning need tekivad

olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud ning võlausaldaja teeb mitmeid

toiminguid, et panna oma nõue võlgniku vastu maksma. Kohus leiab, et antud asjas on

põhjendatud hageja sissenõudmiskulud summas 25 eurot.

9. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas

75,00 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulude hüvitamist summas kokku 420 eurot. Kohus

selgitab hagejale, et TsMS ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid, TsMS § 144 p 1 ja §

Tsiviilasi nr 2-19-4654

6 (6)

175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Hagiavaldustele

lisatud 11.03.2019 arve nr 51690 kohaselt hageja lepingulise esindaja esindustasu R. S.

kohtumenetluses on: dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 h, 150 eurot ja

hagiavalduse koostamine ja esitamine 2,0 h 200 eurot, millele lisandub käibemaks 70,00 eurot.

Kohus lähtub eeldusest, et esindustasu näol on hagejal kohustus hüvitada esindajale esindamisel

tehtud kulud (s.h esindaja töötasu vastavalt õigusabi osutamiseks kulutatud ajahulgale).

Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3,5 tundi summas 420 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega

vajalik. Tegemist on trafaretse hagiga (kohtumenetluses olnud vähemalt nelja hagi võrdluses

on vahetatud kostja nimi ja aadress ning arvnumbrid – kliendinumber, arve number, võlgnevuse

summa ühe arve pealt), hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja

kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas

maksimaalselt 0,5 tundi. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 100

eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites (vt 3-2-1-39-16 p 13,

3-2-1-115-14, p 14) pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos

käibemaksuga kui ka ilma ja ka 147,49 eurot, kuid kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi

tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest

tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate

puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab

kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada mistõttu

kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud vastavalt TsMS § 174 lg 10 hüvitamisele koos

käibemaksuga kokku 48 eurot (0,5 h x 80 € + 20% käibemaks).

11. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt, 73,45% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest

90,35 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja

kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning

eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

13. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Talu

Kohtunik