2-19-14931/11 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Narva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Angelina Abol Otsuse tegemise aeg ja koht 13. november 2019, Narva Tsiviilasja number 2-19-14931 Tsiviilasi E P hagi A K vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad

RESOLUTSIOON

Hageja: E P (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: Mihhail Tuštšenko (e-post XXX) Kostja: A K (sünd. XXX, isikukood XXX, elukoht XXX) 1. Lahutada E P (isikukood XXX) ja A K (sünd. XXX, isikukood XXX) abielu, mis on registreeritud 27. augustil 2012 Ida-Viru Maavalitsuses. 2. Abielu lõpeb otsuse jõustumisest. 3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Toimetada otsus kätte pooltele ning peale jõustumist Narva Linnakantseleisse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud E P esitas Viru Maakohtule 26.09.2019 A K vastu hagi, milles palub lahutada poolte abielu. Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest nähtub, et poolte abielu sõlmiti 27.08.2012 Ida-Viru Maavalitsuses. Alates detsembrist 2013 pooled koos ei ela. Pooled elavad eririikides, s.o hageja elab Eestis, kostja Venemaal. Pooltel on uued pered.

Hageja avaldas 22.10.2019 kohtuistungil, et pooltel ei ole ühiseid alaealisi lapsi ega ühisvara. Abielu taastamine ei ole võimalik, hageja leppimisaega ei soovi. Hageja palub abielu lahutada.

Kostja ei ole kirjalikku vastust hagile esitanud. Kuivõrd kostja elab Venemaal ja ei ole seetõttu võimeline Eestisse kohtusse tulema, kuulas kohus ta telefoni teel ära 12.11.2019. Kostja on kohtule telefoni teel kinnitanud, et ta on abielu lahutamisega nõus, abielusuhted on lõppenud ja

2 abielu taastamine ei ole võimalik. Pooled elavad eraldi juba 6 aastat. Kostjal on uus pere. Kostja leppimisaega ei soovi.

Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused Kohus, kuulanud hageja ära kohtuistungil ning kostja telefoni teel ja tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Asja materjalidele lisatud abielutõendi kohaselt on poolte abielu sõlmitud 27.08.2012 Ida-Viru Maavalitsuses (tlk 4, abielutunnistus). Hageja palub poolte abielu lahutada.

Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus võtma tarvitusele abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik.

Toimiku materjalidest ja hageja poolt istungil antud seletustest nähtub, et poolte abielulised suhted on lõppenud, hageja ei soovi abielu jätkata ega abielulisi suhteid taastada. Pooled elavad ammu eraldi. Hageja leppimisaega ei soovi. Ka kostja avaldas ärakuulamisel, et ta on nõus abielu lahutama, leppimisaega ei soovi.

Kohus on seisukohal, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist, et poolte abielulised suhted on lõppenud, poolte kindel soov on abielu lahutada, abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning poolte arvates ei ole võimalik abielusuhteid taastada. Kohtu hinnangul ei ole abielu jätkamine võimalik, kui abikaasad ei soovi abielu jätkamist ega abielusuhete taastamist.

Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et pooltel puudub tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida neid abielu jätkama. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik poolte sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jätab kohus seega poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik