1-08-10959/58 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1-08-10959

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

16. veebruaril 2010.a. Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1. Kriminaalasja number 1-08-10959 Kohtunik Madis Kägu Istungisekretär Mai Kurul Tõlk Anna Jänes Prokurör Jüri Vissak Kriminaalasi

Tartu Vanglas kinnipeetava N.I tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine

Kinnipeetav N.I

Elukoht: xxx; isikukood xxx; emakeel:; kodakondsus: määratlemata Kaitsja Adv. Rainer Objartel RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 75, § 76 ja KrMS § 426, 432 kohus määras

Jätta vabastamata N.I (isikukood: xxx) Viru Maakohtu Narva kohtumaja 01.04.2009.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Välja mõista N.I-lt kaitsjatasu 300 (kolmsada) krooni Rahandusministeeriumi arvele nr. 10220034800017 SEB pangas või nr. 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber 2800049874.

Kaitsjatasu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates määruse jõustumisest. Vabatahtliku tasumise korral tuleb kviitung esitada viivitamatult Tartu Maakohtu kantseleile Tartus,

Kalevi 1. Eelnimetatud tähtajal 300.- krooni tasumata jätmise korral pööratakse määrus sundtäitmisele ja sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisest arvates.

Põhjendused

N.I tunnistati süüdi Viru Maakohtu Narva kohtumaja 01.04.2009.a otsusega KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati liitkaristust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 (kaks) aastat vangistust karistusaja algusega 29.09.2008.a.

Karistuse kandmise algus 29.09.2008.a, karistuse lõpp 28.09.2010.a.

Võimalus taotleda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla tekkis 14.06.2009.a, tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks 14.09.2009.a.

N.I on varem kriminaalkorras karistatud 6-l korral:

1. 31.03.2000.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 197 lg 2 p 2, § 139 lg 2 p-de 1,2, § 140 lg 2 p-de 1, 2, 3 järgi. KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vabadusekaotust tingimisi katseajaga 2 aastat;

2. 15.03.2001.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 2021 lg 1 järgi arestiga 2 kuud, KrK § 195 lg 2 järgi vabadusekaotusega 6 kuud, KrK § 140 lg 2 p 3 alusel vabadusekaotusega 6 kuud, KrK § 139 lg 2 p

2 alusel vabadusekaotusega 6 kuud, KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti 1 aasta vabadusekaotust, KrK § 41 lg 1 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks 2 aastat 6 kuud vabadusekaotust.

3. 14.06.2002.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 2025 lg 1, § 195 lg 2, § 140 lg 2 p 2, § 139 lg 2 p 2 järgi vabadusekaotus 10 kuud 20 päeva;

4. 20.05.2003.a Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 197 lg 2 p 1, 2 järgi 3 kuud vangistust tingimisi katseajaga 3 aastat;

5. 30.09.2004.a Narva Linnakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 7 alusel 3 aastat vangistust;

6. 12.01.2009.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi 6 kuud vangistust.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on vanglas N.I distsiplinaarkorras karistatud 3-l korral. Kinnipeetav asub vabanemisel asub elama endisesse elukohta vanemate juures Narvas. Kindel töökoht puudub. Omab keskharidust ning mitmeid erialaseid oskusi. Kinnipeetava sõnul on tema suhtes rahalisi nõudeid ca 70 000 krooni. Abikaasaga, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud, on suhted ebakindlad, suhted vanematega on head ja toetavad. Vabaduses kuritarvitas alkoholi, kuriteo pani toime alkoholija narkojoobes. Olnud narkosõltlane, Murru Vanglas osales Convictuse loengutes, katkestas ravikuuri Aseri rehabilitatsioonikeskuses. Tunnistab, et tal on kriminaalse taustaga tuttavaid, kuid enamusega olevat suhted katkenud. Vangla hinnangul on kinnipeetava vabanemisel uute kuritegude risk kõrge, oht seisneb varavastaste kuritegude toimepanemises. Ohu ilmnemise tõenäosust suurendab alkoholi ja narkootikumide tarvitamine või konfliktsituatsiooni sattumine.

Kriminaalhooldusametnik ei toeta N.I ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetaval on vabanemise korral olemas elukoht vanemate juures, kes on nõus teda materiaalselt toetama. Kindel töökoht puudub. Kohtutäiturite andmebaasi TÄITIS andmetel on N.I võlad riigituludesse ca 70 000 krooni. Uue kuriteo toimepanemise riskifaktoreiks on alkohol ja narkootikumid (2008.a on 3-l korral karistatud NPAS § 151 järgi), varasem karistatus ja agressivsus ning väärtushinnangud ja kriminaalse taustaga suhtlusringkond. Kuna karistuse eesmärgid N.I suhtes on täitmata, leiab kriminaalhooldusametnik, et N.I ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud.

Prokuröri arvamuse kohaselt ei ole põhjendatud N.I ennetähtaegne vabastamine, kuna ta ei ole valmis täitma sellega kaasnevaid kohustusi ja piiranguid.

N.I avaldas istungil, et soovib ennetähtaegset vabastamist.

Kaitsja leidis, et tuleks toetada N.I ennetähtaegset vabastamist.

Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse, prokuröri ja kaitsja arvamuse leiab, et N.I tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud.

Kohus nõustub kriminaalhooldaja ja prokuröri vastuväidetega. Tõepoolest, vaatamata positiivsetele lubadustele ja vanglas läbitud programmidele ei ole võimalik ignoreerida seda, et N.I on varem korduvalt karistatud kohtu poolt s.h. tingimisi vangistusega ja ka reaalse vangistusega korduvalt. Lähedaste pereliikmete olemasolu ei ole takistanud N.I kuritegude toimepanemist ja see asjaolu ei toeta kuidagi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Peale selle on tal veel vanglas distsipliini rikkumiste eest 3 kehtivat distsiplinaarkaristust ja veel üsna pealiskaudne kriitika alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamise probleemile. Eeltoodu näitab, et N.I on enesedistsipliiniga sellised probleemid, mis välistavad tema vanglast ennetähtaegse vabastamise.

Kohtunik