3-19-1411/29 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. november 2019, Tallinn Haldusasja number 3-19-

1411

Haldusasi

XX kaebus Paide Linnavalitsuse 22.04.2019

korralduse nr 219 „Projekteerimistingimuste andmine Paide

linnas

asuvale

Pärnu

tn

kinnistule

autopesulakiirsöögikoha ehitusprojekti koostamiseks“ ja

21.06.2019 korralduse nr 362 „Vaideotsus vaides Paide

Linnavalitsuse 22.04.2019 korralduse nr 219 tühistamiseks“

tühistamisnõuetes

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja – XX, volitatud esindaja Merike

Roosileht

Vastustaja – Paide linn, volitatud esindajad Nellika Valder

ja Gerli Reiman

Kolmas isik – Aqua Pesulad OÜ, volitatud esindaja v.adv

Katrina Juhkami, seaduslik esindaja Maarika Priidel ja

nõustaja Meelis Virro

Asja läbivaatamine

Istung 16.10.2019

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XX kaebus ning tühistada Paide Linnavalitsuse 22.04.2019 korraldus nr

219 „Projekteerimistingimuste andmine Paide linnas asuvale Pärnu tn 60 kinnistule

autopesula-kiirsöögikoha ehitusprojekti koostamiseks“ ning 21.06.2019 korraldus nr

362 „Vaideotsus vaides Paide Linnavalitsuse 22.04.2019 korralduse nr 219

tühistamiseks“.

2. Mõista Paide linnalt XX kasuks välja menetluskulu 115 (ükssada viisteist) eurot.

Muus osas jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

3. Jätta vastustaja ja kolmanda isiku menetluskulud nende enda kanda.

3-19-1411

2(13)

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 12.12.2019 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Paide Linnavalitsuse 22.04.2019 korraldusega nr 219 anti projekteerimistingimused

nr 10/2019 Paide linna, Pärnu tn 60 kinnistule autopesula-kiirsöögikoha ehitusprojekti

koostamiseks. Ehitise peamine kasutamise otstarve 12332 (sõidukite teeninduse hoone), lisaks

12139 (muu toitlustushoone). Ehitiste suurim lubatud arv kinnistul on üks ehitusloa- või

ehitusteatise kohustuslik hoone. Hoone peab jääma projekteerimistingimuste lisas 2 näidatud

lubatud ehitusalale, kusjuures Pärnu tänava poolne ehitusjoon on kohustuslik ehitusjoon.

Hooneid teenindavaid rajatisi võib ehitada väljapoole lubatud ehitusala. Lubatud suurim

ehitisealune pind on 200 m2 ning maksimaalne kõrgus 4,5 m. Projekteeritud hoone võib olla

ühe maapealse korrusega, maa-aluseid korruseid lubatud ei ole. Hoone lubatud katusekalle on

0º või 25º. Juurdepääs kinnistule on Pärnu ja Telliskivi tänavatelt. Liikluskorralduse

projekteerimisel arvestada, et Telliskivi tänavalt Pärnu tn 60 kinnistule toimub ainult

ühesuunaline mootorsõidukite liiklus (kas sisse- või väljasõit). Sademevete ärajuhtimise

lahendus peab hõlmama sademevete ärajuhtimist kinnistule rajatavatelt kõvakattega aladelt,

drenaažist (kui see projekteeritakse) ja hoone katustelt. Kinnistu katusevesi ja drenaaživesi

suunata ja immutada haljasaladel (võib kasutada immutusplokke). Naaberkinnistutele

sademevee juhtimine ei ole lubatud, v.a kui selleks on vastava kinnistu omaniku kirjalik

nõusolek. Pärnu 62 kinnistu omanik on projekteerimistingimuste menetluses öelnud, et ei

nõustu sademevee juhtimisega tema kinnistule. Parklaalalt kogunev sademevesi juhtida läbi

vajaliku suurusega liiva-õlipüüduri Telliskivi tänava sademeveetrassi. Enne kinnistu trassi

ühendamist linna võrguga tuleb sademeveetrassi liitumiseks huvitatud isikul sõlmida Paide

Linnavalitsusega sademevee ärajuhtimise leping. Lähtudes Aqua Pesulad OÜ poolt 17.10.2018

antud põhimõttelisest nõusolekust, näidata ehitusprojektis Pärnu tn 60 kinnistu läänepoolsele

piirile võimalus Pärnu tn 62 kinnistu sademevete ärajuhtimiseks Pärnu tn 60 kinnistule ehitatava

sademetrassi kaudu (potentsiaalne sademevee servituut). Projekteerimistingimuste taotluses

nimetatud hoone on ehitusloakohustuslik. Paide Linnavalitsus kaalus võimalust püstitada

taotluses nimetatud hoone detailplaneeringut koostamata, projekteerimistingimuste alusel ning

leidis, et see on võimalik.

3-19-1411

3(13)

2. XX on kinnistu aadressiga Pärnu tn 62, Paide linn omanik. Pärnu tn 60 naaberkinnistu

omanikuna esitas XX Paide Linnavalitsuse 22.04.2019 korraldusele nr 219 vaide, mis jäeti

21.06.2019 vaideotsusega rahuldamata.

3. XX esitas 24.07.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Paide Linnavalitsuse 22.04.2019

korralduse nr 219 „Projekteerimistingimuste andmine Paide linnas asuvale Pärnu tn 60

kinnistule autopesula-kiirsöögikoha ehitusprojekti koostamiseks“ ja 21.06.2019 korralduse nr

362 „Vaideotsus vaides Paide Linnavalitsuse 22.04.2019 korralduse nr 219 tühistamiseks“

tühistamisnõuetes.

KAEBAJA SEISUKOHAD

4. Paide Linnavalitsuse 22.04.2019 korraldus nr 219 on kaalutlusvigadega. Vaidlustatud

korraldusest ei nähtu, miks tuleb see ehitis püstitada projekteerimistingimuste, aga mitte

detailplaneeringu alusel.

5. Kavandatavat ehitist ei saa püstitada projekteerimistingimuste alusel, sest täidetud ei ole

planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lõike 5 tingimused. Kontorid, kauplus, toitlustus ja üks

palvemaja asuvad Pärnu tänava vastasküljel ning teine palvemaja Vaksali ja Pärnu tänavate

nurgal. Mitte üheski linnas ei ole rajatud autopesula elamumaa aia taha. Paide Linnavalitsus

ei ole arvestanud naaberkinnistute omanike huvidega ning on need tähelepanuta jätnud.

Vastustaja pole kaalunud, et naaberkinnistute omanike huvid ületavad kolmanda isiku

ärihuvid ning on kaalukamad. Korralduses pole kaalutud kavandatava ehitis sobivust Pärnu

tn 60 kinnistule. Kavandatav autopesula-kiirsöögikoht ei sobi piirkonna väljakujunenud

keskkonda. Vastustaja ei ole arvestanud kavandatava ehitise rajamisega selle piirkonna

erisustega, sh asjaoluga, et naaberkinnistu Pärnu tn 62 asub madalal kohal ning on

tõenäoline, et sademeveed voolavad naaberkinnistult Pärnu tn 62 kinnistule. Kavandatava

ehitise püstitamisega ei arvestata selle piirkonna hoonestuslaadi. Autopesula soovitakse

püstitada kahe viilkatusega hoonestatud elamumaade majade vahele. Lisaks ei asu Pärnu tn

60 kinnistust ca 100 m kaugusel bussijaam ja autoremonditöökoda, nagu märgib vastustaja.

Need asuvad antud kvartali teise tööstusliku külje pool ja nende hoonete katused pole üldse

Pärnu tn 60 kinnistult nähtavad. Lähemal kui bussijaam asub Vaksali tn 6 elumaja (õuealal

veel üks väike elumaja) ja Vaksali tn 8 elumaja. Üle Pärnu tänava on elumaja Pärnu tn 69,

mis on kõik viilkatusega. Ainult Pärnu tänava vastasküljel asuvad Maxima kauplus ja

sidemaja on lamekatusega. Seega on hooned valdavalt viilkatusega, kuid kavandatav ehitis

on lamekatusega. Kavandatav ehitis ei sobitu otstarbelt sellesse piirkonda. Enamus hooned

on elumajad ja büroohooned.

6. Projekteerimistingimuste kohaselt tuleb parklaaladelt kogunev vesi juhtida Telliskivi tn

sademeveetrassi, mis selle puudumise tõttu pole võimalik. Paide Linnavolikogu 10.10.2002

määrus nr 29 „Paide linna üldplaneeringu aastani 2010 kehtestamine“ (edaspidi Paide linna

üldplaneering) seletuskirja kohaselt on soovitatav juhtida parklatest kogunevad

sademeveed läbi õlipüünise ning vastav lahendus tuleks välja töötada parklatele

sademevete kanalisatsiooni projekteerimisel.

7. Kavandatav ehitis on olulise avaliku huviga ning projekteerimistingimuste andmiseks on

vajalik avatud menetlus. Vaidlustatud korraldusest ei nähtu, millele tuginedes saab eeldada,

et kavandatava autopesula-kiirsöögikoha rajamisega ei lisandu märkimisväärne

liikluskoormus ja puudub avalik huvi. Vastustaja on tuginenud üksnes Aqua Pesulad OÜ

väidetele, järeldamaks avaliku huvi puudumist. Kavandatavast ehitisest tõusetub oht elule,

tervisele ja keskkonnale, kuivõrd autopesulas kasutatakse ohtlikke kemikaale.

3-19-1411

4(13)

8. Iseteenindusliku 4-boksilise autopesula-kiirsöögikoha rajamisega Pärnu tn 60 kinnistule,

elumajade vahele, rikutakse kaebaja ja teiste naaberkinnistute omanike ning teiste seal

viibivate isikute õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, tulenevalt

keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 23 lg-st 1. Kuna Pärnu tn 60

naaberkinnistutel (Pärnu tn 62 ja Telliskivi 3) asuvad elamud, mida kasutatakse elamiseks

aastaringselt, siis on neil oluline puutumus kemikaalidest mõjutatud keskkonnaga.

Vastustaja ei ole arvestanud KeÜS § 23 lg-s 4 ja §-s 11 sätestatuga. Pole täidetud KeÜS §

18 lg 1 sätestatud kohustust autopesula-kiirsöögikoha koha valikul.

9. Autopesula-kiirsöögikoha püstitamiseks on vajalik läbi viia keskkonnamõjude hindamine

ning koostada detailplaneering. Kavandatavas autopesulas kasutatakse väga ohtlikke

kemikaale,

mis

ohustavad

selles

piirkonnas

elavate

isikute

elu

ja

tervist.

Keskkonnaministeeriumi kodulehel on avaldatud Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ

uuring „Keskkonnalubadesse ohtlike ainete tingimuste seadmise juhendmaterjal“ (Tallinn

2013), milles on märgitud, et mõnikord ei ole materjal otseselt ohtlik, kuid tal võivad olla

omadused, mis mõjutavad hiljem keskkonda; näiteks rehvid ja teised kummimaterjalid –

nende pesemine (lk 50).

10. Kaebaja soovib, et tema kinnistul asuvast puurkaevust 50 m ulatuses ei immutataks

sademe- ega heitvett ning ei tõstetaks maapinda. Kaebaja kinnistul olevale kaevule pole

sanitaarkaitseala kehtestatud, kuid kaevu juurest kinnistupiirini on vaid 12,5 m ja 37,5 m

jääb naaberkinnistule. Projekteerimistingimuste plaanil on näidatud roheala ainult 10

meetrit. Paide linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirja § 25 kohaselt tuleb

bensiinijaamade, autoremonditöökodade, suurte garaažide, autopesulate territooriumidelt

enne sademevee ärajuhtimist sademeveekanalisatsiooni kasutada õli-bensiinipüüdureid ja

vajadusel liivapüüdureid või muid asjakohaseid puhastusseadmeid. Autopesula kavatseb

katuse- ja drenaaživee immutada haljasalal.

11. Liikluskorraldus on lahendamata. Pärnu tn 60 kinnistule sisse- ja väljasõit rajatakse Pärnu

tänavale, millega raskendatakse kaebajal ligipääsu oma kinnistule. Ajalooliselt on Pärnu tn

60 kinnistule juurdepääs olnud ainult Telliskivi tänavalt.

12. Vastustaja on kaebaja ära kuulanud vaid vormiliselt, mitte sisuliselt, rikkudes sellega HMS

§ 40 lg-t 2.

13. Vastustaja on suvaliselt tõstnud suurimat ehitusalust pindala 309 m2 ja hoone lubatud

maksimaalset kõrgust 6 meetrini. Samas käsitlevad vastustaja ja kolmas isik suvaliselt

tõstetud ehitusmahtude vähendamist kaebajale vastutulekuna.

14. Kolmas isik on esitanud vaid paljasõnalised väited kinnistu ja pesula seadmete soetamisega

seoses kantud kulutuste kohta. Ettemaksuarvega pole tõendatud, et kolmas isik on kulutusi

kandnud, vaid tegemist on kalkulatsiooniga. Kaebaja on teinud oma kinnistu tarbeks suuri

kulutusi.

15. Kaebaja on vaidlustanud Paide Linnavolikogu 18.10.2018 otsuse nr 62 ja 24.01.2019 otsuse

nr 3 ning esitanud Tallinna Halduskohtusse kaebuse. Seetõttu ei ole Paide Linnavolikogu

18.10.2018 otsus nr 62 jõustunud ning Pärnu 60 detailplaneering on kehtiv.

16. Vaideotsus on õigusvastane ning tuleb tühistada.

17. Kaebaja soovib, et kohus lahendaks küsimuse, mis seondub tema halvatud ja teovõimetu

õe ärakasutamisega ärilistes huvides. Tulenevalt ehitusseadustiku (EhS) § 31 lg-st 3 kaasas

3-19-1411

5(13)

linnavalitsus projekteerimistingimuste andmise menetlusse kinnisasja omaniku ja

kinnisasjaga piirnevate Telliskivi tn 3 ja Pärnu tn 62 kinnisasjade omanikud, sh teovõimetu

YY (eestkostja Paide Linnavalitsus). Paide Linnavalitsus ei ole asunud eestkostetava vara

kaitsele, vaid on huvitatud YY vara väärtuse vähendamisest.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

18. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

19. PlanS § 125 lg 1 punkt 1 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav linnades

ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks. Projekteerimistingimuste taotluses nimetatud

hoone on ehitusloakohustuslik. Olemasoleva kehtiva detailplaneeringu osaline muutmine

on

sisuliselt

sarnane

uue

detailplaneeringu

koostamise

menetlusprotsessile.

Planeerimisseadus ei

näe ette detailplaneeringute koostamist lihtsustatud korras. Selle asemel on PlanS § 125 lg-s 5

toodud

võimalus

loobuda

planeeringu

koostamise

nõudest

ja

anda

välja

projekteerimistingimused.

20. Paide linna üldplaneeringus on kinnistu maakasutuse juhtotstarve ärimaa. Paide linna

üldplaneeringu seletuskirjas, kus käsitletakse funktsionaalset tsoneerimist on antud

tingimused, mis on aluseks detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimiseks.

Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 8 „Funktsionaalne tsoneerimine“ on ärimaade

projekteerimiseks määratud järgmised tingimused: arvestada tuleb äride teenindamiseks

piisavalt

hea

transpordi

ligipääsuga,

asukoha

linnaehituslike

tingimustega

ja

perspektiivsete vajadustega ning ärimaal võib kuni 30% ulatuses kasutada kõrval

maakasutuse sihtotstarvet. Lisaks on üldplaneeringus märgitud, et krundi valdajal lasub

kohustus tagada kruntidel tekkivate jäätmete kogumine prügikastidesse või konteineritesse

ning organiseerida nende regulaarne äravedu, parkimine äri- ja tootmisaladel tuleb

lahendada krundi siseselt. Sademevee ärajuhtimise kohta on üldplaneeringus öeldud, et

parklatest kogunevad sademeveed on soovitatav juhtida läbi õlipüünise ning vastav

lahendus tuleks välja töötada parklatele sademevete kanalisatsiooni projekteerimisel.

21. Vastustaja kaalus võimalust püstitada taotluses nimetatud hoone detailplaneeringut

koostamata ja projekteerimistingimuste alusel. Käesoleval juhul kohaldub PlanS § 125 lg-

s 5 sätestatud erisus. Kavandatav ehitis sobitub mahuliselt piirkonna väljakujunenud

keskkonda ning arvestab piirkonna hoonestuslaadi. Pärnu tn 60 kinnistule, mille

naaberkinnistud on hoonestatud, soovitakse püstitada üks hoone ja seda teenindavad

rajatised. Kinnistu lähiümbruses oleva ala puhul on tegemist nn sega-alaga, st katastriüksusi

kasutatakse erinevatel sihtotstarvetel. Valdavalt on tegemist ärimaaga (kontorid, kauplus,

toitlustus) ja ühiskondlike ehitiste maaga (ametiasutused) ning lähedusse jäävad ka mõned

elamukrundid. Lisaks asuvad Pärnu tn 60 kinnistust ca 100 m kaugusel bussijaam ja

autoremonditöökoda. Lähtudes majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 15

„Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ lisast on autopesula-kiirsöögikoha puhul tegemist

kaubandus-teenindushoonega. Maakasutuse otstarbe järgi on see ärimaa. Arvestades

piirkonnas väljakujunenud keskkonda ja maakasutust, sobitub ehitis otstarbelt sellesse

keskkonda. Lähipiirkonnas on nii ühe- kui kahekorruselisi hooneid. Pärnu, Telliskivi ja

Vaksali tänavatega piirnevas kvartalis – kuhu soovitakse ehitada ka autopesula-

kiirsöögikoht – on valdavalt ühekorruselid hooned. Pärnu tn 60 kinnistule soovitakse

3-19-1411

6(13)

püstitada hoone ehitisealuse pinnaga ca 180 m2 (hoone kõrgus ca 4,5 m), mis on

ligilähedane ehitusmaht naaberkinnistutel olevate hoonetega. Hoonestuslaadilt on

piirkonnas valdavalt lahtine hoonestusviis, sama hoonestuslaadi soovitakse kasutada ka

autopesula ehitamisel. Pärnu tn äärsetel kinnistutel paiknevad hooned kas risti või

paralleelselt Pärnu tänava teljega. Ka kavandatav hoone ehitatakse paralleelselt Pärnu

tänava teljega. Valdavalt on hooned madalakaldelise viilkatusega või lamekatusega. Ka

kavandatav ehitis on lamekatusega. 22. Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) §st 3 hinnatakse keskkonnamõju, kui

taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise

põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.

Projekteerimistingimuste taotluses kavandatav tegevus ei ole KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatud

olulise keskkonnamõjuga tegevus, mille puhul keskkonnamõju hindamine on kohustuslik.

Samuti ei kuulu tegevus KeHJS § 6 lg-s 2 nimetatud tegevuste alla, mille puhul otsustaja

peab andma eelhinnangu kas tegevusel on oluline keskkonnamõju ning seetõttu ei ole

keskkonnamõju hindamise algatamine vajalik. Olemasoleva taristuga tühjalt seisva krundi

kasutuselevõtt on kooskõlas ka keskkonnahoidliku arengu põhimõtetega. Samuti ei teki

krundi kasutamisel keskkonnahäiringuid, kuna kolmas isik kasutab enda tegevuses

kaasaegseid lahendusi. Projekteerimistingimuste väljastamisel on mõjud keskkonnale välja

selgitatud määral, mis vastab EhS ja KeHJS-s toodud nõuetele. Vastustaja on

projekteerimistingimustes andnud ehitusprojekti koostamiseks vajalikud suunised, kuidas

keskkonnanõuete täitmine tagada.

23. Ekslik on kaebaja seisukoht, et vastustaja pidi projekteerimistingimused väljastama avatud

menetluses. Paide linna esindajad veendusid, et avaliku huviga ehitise eeldused puuduvad

– ei ole suurt külastajate hulka, kõrgendatud ohtu elule, tervisele või keskkonnale, ehitisest

tuleneva mõju ulatust laiemalt kui naaberkinnisasjadele või liikluskoormuse olulist tõusu.

Samas tulenevalt EhS § 31 lg-st 3 kaasas vastustaja projekteerimistingimuste andmise

menetlusse kinnisasja omaniku ja kinnisasjaga piirnevate Telliskivi tn 3 ja Pärnu tn 62

kinnisasjade omanikud, kellele saadeti projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse

avaldamiseks.

24. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et Telliskivi tänaval puudub sademeveekanalisatsioon. Mais

2019 on koostatud OÜ Aabenest poolt geodeetiline uurimistööde aruanne (töö nr 19088G), kust

nähtub,

et

Telliskivi

tänaval

on

olemas

sademeveekanalisatsion.

Vastavalt

projekteerimistingimuste punktile 5.2.11 tuleb parklaalalt kogunev sademevesi juhtida läbi

vajaliku suurusega liiva- ja õlipüüduri Telliskivi tänava sademeveetrassi. Kolmas isik on

andnud ka põhimõttelise nõusoleku Pärnu tn 62 kinnistu sademevete ärajuhtimiseks Pärnu tn

60 kinnistule ehitatava sademeveetrassi kaudu (projekteerimistingimuste punkt 5.2.12).

25. Vastavalt projekteerimistingimuste punktidele 5.2.19 ja 5.2.20 peab liikluskorralduse

projekteerimisel projekteeritav ala hõlmama kogu ala, kus toimuvad liikluskorralduslikud

muudatused. Vajadusel kaasatakse ehitusprojekti Vaksali ja Pärnu tänavate ristmiku ala

tervikuna. Ehitusprojektis tuleb ette näha Pärnu tn 60 kinnistuga piirnevale Pärnu tänava küljele

kõnnitee ning anda kõnnitee lahendus Telliskivi tänavast kuni Vaksali tänavani. Suurim lubatud

ehitusalune pindala on 200 m2 ja hoone lubatud maksimaalne kõrgus 4,5 m

(projekteerimistingimuste punktid 5.2.4 ja 5.2.5).

26. Projekteerimistingimuste väljastamine ei ole ennatlik. Paide Linnavolikogu 18.10.2018

otsus nr 62 ja 24.01.2019 otsus nr 3 on jõustunud.

3-19-1411

7(13)

27. Vastustaja on enamuses nõustunud kaebaja arvamuses esitatud seisukohtadega: 1)

muudeti eelnõus suurimat ehitusalast pinda; 2) lubatud maksimaalset kõrgust ja 3) lisati selgitav

lause, et „Naaberkinnistutele sademevee juhtimine ei ole lubatud, /…/“.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD

28. Kolmanda isiku hinnangul on kaebus põhjendamatu ning see tuleb jätta rahuldamata.

29. Paide Linnavalitsus on vaidlustatud korralduses selgitanud, et vastustaja kaalus võimalust

püstitada

taotluses

nimetatud

hoone

detailplaneeringut

koostamata,

projekteerimistingimuste alusel ning leidis, et see on võimalik korralduses toodud

põhjustle. Kaebaja on ebaõigesti aru saanud, et autopesula-kiirsöögikohta ei saa püstitada

detailplaneeringu alusel. PlanS § 125 lg 5 näeb ette lihtsustatud korras hoone püstitamiseks,

Paide Linnavalitsus on seda võimalust põhjalikult ja igakülgselt kaalunud ning leidnud, et

antud juhul saab hoone püstitada projekteerimistingimuste alusel.

30. Antud juhul ei tule läbi viia keskkonnamõjude hindamist. KeHJS § 3 lg-st 1 tuleneb, millal

keskkonnamõju hinnatakse. Seadus näeb ette konkreetsed olukorrad, mil nõutakse

keskkonnamõju

hindamist.

Autopesula-kiirsöögikoha

rajamine

ei

ole

olulise

keskkonnamõjuga tegevus.

31. Ekslik on kaebaja väide, et vaidlustatud korraldus on kaalutlemata ega arvesta

naaberkinnistute omanike huvidega. Paide linna üldplaneeringus on Pärnu tn 60 kinnistu

maakasutuse juhtotstarve ärimaa. Seega pidi kaebaja arvestama, et naaberkinnistut

kasutatakse

ärilisel

eesmärgil.

Seejuures

märgib

vastustaja

põhjendatult,

et

projekteerimistingimuste andja ei pea hindama taotluse esemeks oleva kavandatava ehitise

vajalikkust. Paide Linnavalitsus on korralduses ammendavalt vastanud kaebaja 21.03.2019

arvamuses esitatud väidetele. Kolmas isik on teinud olulises ulatuses kulutusi kinnistu ning

pesula seadmete soetamiseks, kuid ei ole käesoleva ajani saanud alustada teenuse

pakkumisega, tingituna kaebaja tegevusest.

32. Autopesula sobitub piirkonda nii sihtotstarbelt, stiililt kui korruselisuselt, samuti mahult.

Pärnu tn 60 kinnistu lähiümbruses oleva ala puhul on tegemist nn sega-alaga. Korralduse

põhjendavas osas on välja toodud, et kaebaja kinnistule lähim toitlustuskoht asub Pärnu tn

67 kinnistul, vaid ca 50 m kaugusel, lähim sõidukite teenindushoone ca 100 m kaugusel,

lisaks on lähipiirkonnas kauplusi, ametiasutusi, palvemaju, elamuid. Seejuures on lahtine

hoonestusviis piirkonnas valdav ning selline hoonestuslaad sobiv.

33. Vastustaja on korralduses kinnitanud, et sademeveetrassid on olemas nii Telliskivi kui ka

Pärnu tänaval. Pesuvesi kogutakse nõuetekohaselt kokku ning puhastatakse. EhS § 31 lg 1

kohaselt tuleb projekteerimistingimuste andmine avatud menetlusena korraldada §-s 27

nimetatud juhul, s.o detailplaneeringu olemasolul, kuid kinnistul Pärnu tn 60 kehtiv

detailplaneering puudub.

34. Ebaõige on kaebaja väide, mille kohaselt kasutatakse autopesula-kiirsöögikoha

püstitamisel väga ohtlikke kemikaale, mis ohustavad selles piirkonnas elavate isikute elu

ja tervist, saastatakse pinnast, saastatakse õhku lendlevate kemikaalidega, ööpäevaringse

parkimisega saastatakse õhku heitgaaside näol. Sõidukite pesemisel selvepesulates on oht

keskkonnale ja inimeste tervisele minimeeritud võrreldes olukorraga, kus sõidukeid

pestakse

enda

hoovides.

Kolmas

isik

kasutab

enda

tegevuses

kaasaegseid

kõrgtehnoloogilisi lahendusi, pidades silmas keskkonna huve ning inimeste tervist.

3-19-1411

8(13)

Selvepesulates kasutatakse spetsiaalset tehnoloogiat ja vahendeid ning on välja töötatud

lahendused pesuvee ja sõidukitelt eenduva mustuse kogumiseks, puhastamiseks ja

ärajuhtimiseks. Vastustaja on kaalunud kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjutusi ning

asunud põhjendatult seisukohale, et autopesulakiirsöögikohaga ei kaasne kahjulikke

mõjutusi määral, mis ohustaksid inimeste elu või tervist või keskkonda.

KOHTU PÕHJENDUSED

35. Kohus, hinnanud asjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning kogumis

ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb rahuldada.

36. Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja poolt kolmandale

isikule autopesula-kiirsöögikoha ehitamiseks väljastatud projekteerimistingimused on

õiguspärased.

37. Kaebuse kohaselt rikutakse iseteenindusliku 4-boksilise autopesula-kiirsöögikoha

rajamisega Pärnu tn 60 kinnistule, elumajade vahele, kaebaja ja teiste naaberkinnistute

omanike ning teiste seal viibivate isikute õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale

keskkonnale, tulenevalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 23 lg-st 1.

38. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse

kaitseks. Käesoleval juhul on kaebaja vaidlustanud projekteerimistingimusi. Tallinna

Ringkonnakohus on selgitanud, et õigusaktidest ega kohtupraktikast ei tulene võimalust

vaidlustada detailplaneeringu koostamise kohustuse korral PlanS § 125 lg 5 alusel erandina

väljastatud

projekteerimistingimusi

avalikes

huvides

(Tallinna

Ringkonnakohtu

17.09.2019 otsus nr 3-18-506, p 17; 25.02.2019 otsus nr 3-17-2721, p-d 10-13; 18.04.2019

otsus nr 3-181141, p 10; 25.04.2019 otsus nr 3-18-1117, p-d 12-13). Seega hindab kohus

vaidlustatud projekteerimistingimuste õiguspärasust ulatuses, milles kaebaja väidab oma

subjektiivsete õiguste rikkumist.

39. Kaebaja väidab, et Pärnu 60 detailplaneering on kehtiv, mistõttu puudus õiguslik alus

projekteerimistingimuste väljastamiseks.

40. Kohus nõustub vastustajaga, et Paide Linnavolikogu 18.10.2018 otsus nr 62 (millega

tunnistati kehtetuks Pärnu tn 60 kinnistu detailplaneering) ja 24.01.2019 vaideotsus nr 3 on

jõustunud. Haldusakti vaidlustamine ei peata haldusakti kehtivust. Seejuures ei ole ka

kohtumenetluses (haldusasi nr 3-19-399) Paide Linnavolikogu 18.10.2018 otsuse nr 62 ja

24.01.2019 vaideotsuse nr 3 kehtivust esialgse õiguskaitse korras peatatud.

41. Küll aga nõustub kohus kaebajaga, et käesoleval juhul ei ole täidetud PlanS § 125 lg 5

tingimused. Nimetatud sätte kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus lubada

detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada või

laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale

kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui: 1) ehitis sobitub mahuliselt ja

otstarbeliselt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna

hoonestuslaadi; 2) üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja

ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused,

ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud

muude tingimustega. Seega peab üheaegselt olema täidetud kaks kriteeriumit: 1)

3-19-1411

9(13)

projekteeritav hoone peab sobituma piirkonda ning 2) üldplaneeringus on piisavalt täpselt

määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused.

42. Tallinna Ringkonnakohus on oma 19.06.2019 otsuse nr 3-18-835 punktis 13 märkinud

PlanS § 125 lg 5 kohaldamise osas, et selle sätte eesmärgiga on kooskõlas tõlgendus, et selle

alusel projekteerimistingimuste väljastamine on võimalik üksnes juhul, kui üldplaneering

sätestab vajaliku täpsusastmega ehituslikud ja arhitektuurilised tingimused, millest lähtuda; nii

on tagatud laiemad võimalused avalikkusele rääkida kaasa konkreetse piirkonna

arhitektuuriliste ja ehituslike tingimuste kehtestamisel (erinevalt nt tingimuste kehtestamisest

ehitusmääruses); sarnastel põhjendustel loobuti nt ehitusseadustikus (EhS) volitusnormi

kehtestamisest, mis oleks võimaldanud kohalikul omavalitsusel täpsustada ehituslikke ja

arhitektuurilisi tingimusi ehitusmääruses (vt EhS seletuskiri, SE 555, lk 49); vastupidine

tõlgendus loob ohu halduspraktika tekkeks, kus kohaliku omavalitsuse üksused võivad

põhjendamatult loobuda ehituslike ja arhitektuuriliste tingimuste sätestamisest üldplaneeringus

ning viidata selle asemel muudele dokumentidele; sellel juhul ei oleks täidetud PlanS eesmärgid

(sh avalikkuse laiem kaasamine).

43. Käesoleval juhul on projekteerimistingimustes märgitud järgmist: „Paide linna

üldplaneeringus on kinnistu maakasutuse juhtotstarve ärimaa. Paide linna üldplaneeringu

seletuskirjas on öeldud, et funktsionaalne tsoneerimine on tingimused, mis on aluseks

detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimiseks. Üldplaneeringu seletuskirja

peatükis 8 „Funktsionaalne tsoneerimine“ on ärimaade projekteerimiseks määratud

järgmised tingimused: arvestada tuleb äride teenindamiseks piisavalt hea transpordi

ligipääsuga, asukoha linnaehituslike tingimustega ja perspektiivsete vajadustega ning

ärimaal võib kuni 30% ulatuses kasutada kõrvalmaakasutuse sihtotstarvet. Lisaks on

üldplaneeringus toodud, et krundi valdajal lasub kohustus tagada kruntidel tekkivate

jäätmete kogumine prügikastidesse või konteineritesse ning organiseerida nende regulaarne

äravedu, parkimine äri- ja tootmisaladel tuleb lahendada kruntide siseselt. Sademevee

ärajuhtimise kohta on üldplaneeringus öeldud, et parklatest kogunevad sademeveed on

soovitatav juhtida läbi õlipüünise ning vastav lahendus tuleks välja töötada parklatele

sademevete kanalisatsiooni projekteerimisel.“ (Paide Linnavalitsuse 22.04.2019 korraldus

nr 219, lk 2 teine lõik).

44. Paide linna üldplaneeringu seletuskirja peatükis 8 „Funktsionaalne tsoneerimine“

märgitakse, et see peatükk on suunatud Paide linna ehituslike tingimuste määramiseks ja

maakasutuse suunamiseks; antud peatüki tingimused on aluseks detailplaneeringute

koostamiseks ja projekteerimiseks ning käesolev peatükk kehtib koos Paide linna

ehitusmäärusega, Paide vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndi kaitse-eeskirjaga ning

Paide kesklinna hoonestamise ja ehitamise tingimustega (Paide linna üldplaneering,

seletuskiri, lk 28). Paide linna üldplaneeringu seletuskirja leheküljel 31 on alapeatükk

„Äride ja büroode maaalad“, milles on märgitud järgmist: „Paide linna äri- ja büroode maad

on koondunud kesklinna piirkonda, planeeringuperioodi jooksul on ettenähtud kesklinna

äri- ja büroopindasid juurde ehitada vaid paarile vabale krundile, mille täpsemad

hoonestustingimused

pannakse

paika

perspektiivis

koostatavate

kesklinna

hoonestustingimustega. Samuti nähakse planeeringuga ette ärimaid uute ja olemasolevate

elamu- ja tööstuspiirkondade vahetusse lähedusse. Arvestatud on äride teenindamiseks

piisavalt

hea

transpordi

ligipääsuga,

asukoha

linnaehituslike

tingimustega

ja

perspektiivsete vajadustega. Samuti on arvestatud seni vähesel määral esindatud

ärivaldkondade hoogustumist Paides (autode müük, regionaalsed teeninduskeskused jne).

Ärimaal võib kuni 30% ulatuses kasutada kõrvalmaakasutuse sihtotstarvet.“ Paide linna

üldplaneeringu seletuskirja leheküljel 33 on alapeatükk „Ärimaade ja tootmismaade

3-19-1411

10(13)

projekteerimise ning ehitustingimused“, milles on selgitatud järgmist: „Projekti alusel on

lubatud olemasolevate tööstus- ja tootmishoonete rekonstrueerimine ning ümberehitamine.

Kui ümberehitustööde käigus ei muutu hoone ehitusalune pindala enam kui 10% senisest

ehitusalusest pindalast, detailplaneeringut enne projekteerimist ei nõuta. Olemasolevate

kontori-, büroo- jt ärihoonete akende väljavahetamisel tuleb järgida olemasolevate akende

jaotust (akna impostide laius, akna raami laius jne). Akende jaotust on lubatud muuta vaid

kogu hoonel korraga Paide Linnavalitsusega kooskõlastatud projekti alusel. Krundi

valdajal lasub kohustus tagada kruntidel tekkivate jäätmete kogumine prügikastidesse või

konteineritesse ning organiseerida nende regulaarne äravedu. Äraveo osas tuleb sõlmida

leping mõne seda teenust pakkuva firmaga. Parkimine äri- ja tootmisaladel tuleb lahendada

kruntide siseselt. Parklatest kogunevad sajuveed on soovitatav juhtida läbi õlipüünise.

Vastav lahendus tuleks välja töötada parklatele sadevete kanalisatsiooni projekteerimisel.“

45. Eelnevast nähtub, et projekteerimistingimustes on viidatud Paide linna üldplaneeringu

osale „Äride ja büroode maa-alad“, mis aga ei reguleeri ärimaade projekteerimist ega

ehitustingimusi. Nimetatud peatükis on kirjeldatud Paide linnas olemasolevaid ja

planeeritud äri- ja büroode maid. Küll aga ei ole selles peatükis sätestatud ärimaade

projekteerimise ega ehitustingimusi, v.a lause „Ärimaal võib kuni 30% ulatuses kasutada

kõrvalmaakasutuse sihtotstarvet.“. Ka keeleline tõlgendus ei vii teistsugusele järeldusele.

Väljend „arvestatud on“ viitab selgelt sellele, et üldplaneeringu koostamisel on ärimaade

planeerimisel arvestatud „äride teenindamiseks piisavalt hea transpordi ligipääsuga,

asukoha linnaehituslike tingimustega ja perspektiivsete vajadustega“, mitte et toodud

loetelu oleks käsitletav ärimaade projekteerimiseks sätestatud tingimustena. Ärimaade

projekteerimise ja ehitustingimused on sätestatud sellenimelises peatükis Paide linna

üldplaneeringu seletuskirja leheküljel 33. Kohtu hinnangul ei sisalda nimetatud peatükk

projekteerimistingimuste väljastamiseks piisavalt täpselt vastava ala üldisi kasutus- ja

ehitustingimusi. Jäätmete kogumist, parkimisega seonduvat ja sajuvete juhtimist parklatest

ei saa lugeda ärimaa üldisteks kasutus- ja ehitustingimusteks, mis on piisav PlanS § 125 lg

5 alusel projekteerimistingimuste väljastamiseks. Ka maakasutuse juhtotstarvet ei saa

pidada ala kasutus- ja ehitustingimuseks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2019 otsus nr

3-18-835, p 14).

46. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et üldplaneeringu tingimused peavad PlanS § 125

lg 5 p 2 eelduste täitmiseks olema oluliselt täpsemad ega saa piirduda isegi PlanS § 75 lg 1

p-s 18 loetletud maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete

määramisega, sest needki ei ole ala üldised kasutus- ja ehitustingimused (Tallinna

Ringkonnakohtu 19.06.2019 otsus nr 3-18-835, p 14). Samas ei ole Paide linna

üldplaneeringus sätestatud ärimaade osas ka maksimaalset ehitusmahtu, hoonestuse

kõrguspiirangut ega haljastusnõudeid. Seega ei ole PlanS § 125 lg 5 punkti 2 eeldused

täidetud.

47. Ekslik

on

kaebaja

seisukoht,

et

vastustaja

on

üksnes

formaalselt

täitnud

ärakuulamiskohustust. Vaidlustatud 22.04.2019 korraldusest nr 219 nähtuvalt (lk 3) on

kaebajale antud võimalus projekteerimistingimuste eelnõule esitada oma seisukoht ning

vastustaja on esitanud põhjendused kaebaja arvamusele. Asjaolu, et vastustaja ei ole

kaebaja seisukohtadega nõustunud ei saa käsitleda ärakuulamiskohustuse formaalse

täitmisena.

48. Seejuures selgitab kohus, et asja lahendamise seisukohalt ei ole määrav, et kaebaja on olnud

menetlusse kaasatud (st saanud esitada omapoolsed seisukohad ja vastuväited

projekteerimistingimuste

väljastamise

menetluses)

ning

vastustaja

on

3-19-1411

11(13)

projekteerimistingimuste väljastamisel kaalunud nii kaebaja kui ka kolmanda isiku huve.

Kuna Paide linna üldplaneeringus ei ole sätestatud üldiseid ehitus- ja arhitektuurilisi

tingimusi, siis pole täidetud PlanS § 125 lg-s 5 loetletud eeldused ning

projekteerimistingimuste väljastamiseks puudus õiguslik alus.

49. Arvestades, et kohtu hinnangul on tegemist õigusvastase korraldusega, kuivõrd PlanS § 125

lõike 5 tingimused pole täidetud, siis puudub vajadus hinnata ülejäänud kaebaja väiteid.

Siiski selgitab kohus järgmist.

50. Kaebaja on vaidlustanud projekteerimistingimuste väljastamist ka argumendil, et läbi on

viimata keskkonnamõjude hindamine.

51. Keskkonnamõjude hindamist reguleerib KeHJS. Vastavalt KeHJS § 3 lg 1 punktile 1

hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa

taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise

keskkonnamõju. Keskkonnamõju KeHJS tähenduses on kavandatava tegevusega või

strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne

mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale (KeHJS § 21).

Seega võib ka projekteerimistingimustes kavandatud tegevusel olla keskkonnamõju.

KeHJS § 22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese

tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

52. Käesoleval juhul on projekteerimistingimustega lubatud ehitada Pärnu tn 60 kinnistule

autopesula-kiirsöögikoht. Kohus nõustub vastustajaga, et nimetatud kavandatav tegevus ei

kuulu KeHJS § 6 lg-s 1 loetletud tegevuste hulka. Küll aga on KeHJS § 6 lg 2 punktis 22

märgitud, et kui kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatute hulka, peab

otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline

keskkonnamõju: 22) muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Seega on

seadusandja jätnud loetelu olulise keskkonnamõjuga tegevustest lahtisteks ning

haldusorgani ülesandeks on sisuliselt hinnata, kas kavandatav tegevus on olulise

keskkonnamõjuga. Vaidlustatud korralduses on märgitud, et kuivõrd tegevus ei kuulu

KeHJS § 6 lg-s 2 nimetatud tegevuste alla, mille puhul otsustaja peab andma eelhinnangu

kas tegevusel on oluline keskkonnamõju, siis ei ole keskkonnamõju algatamine vajalik.

Eelnevast nähtub, et vaidlustatud korraldusest ei selgu, millistel argumentidel on vastustaja

järeldanud, et kavandataval tegevusel ei ole KeHJS § 6 lg 2 punkti 22 kohaselt olulist

keskkonnamõju, arvestades, et tegemist on avatud boksidega autopesulaga ning kolmanda

isiku väitel kasutatakse autopesuks spetsiaalseid vahendeid.

53. Kaebuse kohaselt on kaebaja õe, YY eestkostja Paide linn jätnud oma kohustused

eestkostjana

täitmata,

kui

võttis YY

nõusoleku

Pärnu tn

kinnistu projekteerimistingimuste väljastamiseks.

54. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 110 lõike 1 kohaselt on eestkosteasi isikule

eestkostja määramisel asi ja eestkostega seotud muu asi. Eestkostetavasse või tema varasse

puutuva asja lahendab eestkostja määranud kohus (TsMS § 110 lg 7). Eeltoodust tulenevalt

puudub halduskohtul pädevus eestkoste asja lahendamiseks. Kohus selgitas ka 16.10.2019

toimunud istungil kaebajale, et eestkosteasja lahendamiseks on pädev maakohus.

Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus kaebaja väited seoses YY eestkostega tähelepanuta.

55. Kaebaja on vaidlustanud ka 21.06.2019 vaideotsuse. Arvestades, et kohus on eelnevalt

asunud seisukohale, et Paide Linnavalitsuse 22.04.2019 korraldus nr 219 on õigusvastane,

3-19-1411

12(13)

siis on õigusvastane ka 21.06.2019 vaideotsus, millega jäeti rahuldamata vaie Paide

Linnavalitsuse 22.04.2019 korralduse nr 219 peale.

56. Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus kaebuse täies ulatuses.

57. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud vastustaja kahjuks.

58. HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne

kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis

seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude

nimekiri, esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu.

Menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud on väljamõistetavad, kui menetlusosalisel

on tekkinud kulude kandmise kohustus (HKMS § 109 lg 11 ja § 103 lg 1 p 1). Kulude

kandmise kohustuse tekkimist tõendab vastav arve.

59. Kaebaja on taotlenud vastustajalt välja mõista menetluskulu 1506 eurot õigusabi (1326 +

180) eest ning 15 eurot riigilõiv. Kaebaja on esitanud kohtule 16.10.2019 menetluskulude

nimekirjad ja kuludokumentidena 30.09.2019 arve nr 63588, 31.07.2019 arve nr 58508,

31.08.2019 arve nr 61042 ja 31.08.2019 arve nr 61054. Kohtule 16.10.2019 esitatud

menetluskulude nimekirjalt nähtub järgmist: 1) 23.07.2019 tutvumine Paide Linnavalitsuse

21.06.2019, 22.04.2019 korraldusega, 21.03.2019 arvamusega, RK lahenditega, vastavate

õigusaktidega, õiguslik analüüs, kaebuse koostamine Tallinna Halduskohtusse 14 lehel,

kokku 16 h (60 eurot/h); H: 960 eurot; 2) 28.08.2019 haldusasjas nr 3-19-1411, kolmanda

isiku seisukoha kättesaamise kinnitamine, tutvumine, õiguslik hinnang, info edastamine

kliendile koos selgitustega (haldusõigus), 0,5 tundi (60 eurot/h), H: 30 eurot; 3) 05.10.2019

haldusasjas nr 3-19-1411 kohtukutse ja kohtumääruse kättesaamise kinnitamine,

tutvumine, info edastamine kliendile (ehitus- ja planeerimisõigus), 0,2 tundi (60 eurot/h),

6 eurot; 4) 23.09.2019 haldusasjas nr 3-19-1411, vastustaja vastuse kättesaamise

kinnitamine, tutvumine, kliendile edastamine, 0,2 tundi (H: 60 eurot/h), H: 6 eurot; 5)

01.10.2019 haldusasjas nr 3-19-1411, tutvumine kohtumäärusega, Paide LV jt. Kaebuse

materjalidega, kaebaja täiendavate seisukohtade koostamine, 5 h (60 eurot/h), H: 300 eurot;

6) 19.08.2019 haldusasjas nr 3-191411, kaebuse menetlusse võtmise määruse kättesaamise

kinnitamine, tutvumine, edastamine kliendile (ehitus- ja planeerimisõigus), 0,2 tundi (H:

60 eurot/h), H: 6 eurot. Kaebaja kinnitab, et kõik eeltoodud kulud on kantud haldusasjas nr

3-19-1411 seoses kaebuse esitamisega Tallinna Halduskohtusse.

60. Kaebaja esitatud 16.10.2019 menetluskulude nimekirjale on lisatud järgmised arved: 1)

Eesti Õigusbüroo 30.09.2019 arve nr 63588 summas 78 eurot, mille kohaselt on klient ZZ

osutatud teenust selgitusega „Tasuline klient_Füüsiline isik; tutvumine kliendi

kirjaga/probleemiga, õiguslik hinnang, seisukoha koostamine seoses kaasomandiga

(asjaõigus), 1 h; haldusasjas nr 3-19-1411, kohtukutse ja kohtumääruse kättesaamise

kinnitamine, tutvumine, info edastamine kliendile (ehitus- ja planeerimisõigus), 0,2 h;

haldusasjas nr 3-191411, vastustaja vastuse kättesaamise kinnitamine, tutvumine, kliendile

edastamine (ehitus- ja planeerimisõigus), 0,2 h; Projekt: ZZ vs“; 2) 31.07.2019 arve nr

58508 summas 40 eurot, selgitusega „Kliendi esindamine; järg – Tallinna Halduskohtusse

kaebuse koostamine/täiendamine Paide LV korralduse nr 362 tühistamiseks (kokku 8

h)ukohaga, õiguslik analüüs, kaebuse koostamine Tallinna Halduskohtusse (ehitus- ja plan;

Projekt: WW vs“; 3) 31.08.2019 arve nr 61042 summas 42 eurot, selgitusega „Tasuline

klient_Füüsiline isik; haldusasjas nr 3-19-1411, kaebuse menetlusse võtmise määruse

kättesaamise kinnistamine, tutvumine, edastamine kliendile (ehitus- ja planeerimisõigus),

3-19-1411

13(13)

0,2 h; tutvumine kliendi kirjaga, õiguslik hinnang, seisukoha koostamine seoses Paides

Pärnu tn 62 kaasomandiga (asjaõigus), 0,5 h; Projekt: WW vs“ ning 4) 31.08.2019 arve nr

61054 summas 30 eurot selgitusega „Tasuline klient_Füüsiline isik; haldusasjas nr 3-19-

1411, 3. isiku seisukoha kättesaamise kinnitamine, tutvumine, õiguslik hinnang, info

edastamine kliendile koos selgitustega (haldusõigus), 0,5 h; Projekt: XX vs autopesula.“

61. Kaebaja on esitanud kohtule ka menetluskulunimekirja 16.10.2019 toimunud

kohtuistungiga seoses, kuid kuludokumente seoses kohtuistungiga kohtule esitatud ei ole.

62. Eelnevast nähtub, et kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid menetluskulude

kandmise kohustuse tekkimist 1506 euro ulatuses. Kohtule esitatud arvetelt nähtub

menetluskulude kandmise kohustuse tekkimine summas 100 eurot: 1) 30.09.2019 arve nr

63588 tõendab menetluskulu kohustuse tekkimist summas 18 eurot (0,3 h, s.o 15 eurot + 3

eurot (km));

2) 31.07.2019 arve nr 58508 tõendab menetluskulude kandmise kohustuse tekkimist summas

40 eurot (1 h, s.o 33,33 eurot + 6,67 eurot (km)); 3) 31.08.2019 arve nr 61042 tõendab

menetluskulude kandmise kohustuse tekkimist summas 12 eurot (0,2 h, s.o 10 eurot +2 eurot

(km)) ning 4) 31.08.2019 arve nr 61054 tõendab menetluskulude kandmise kohustuse tekkimist

summas 30 eurot (0,5 h, s.o 25 eurot + 5 eurot (km)). Lisaks on kaebuselt tasutud riigilõiv

summas 15 eurot. Eelnevast tulenevalt kuulub vastustajalt kaebaja kasuks välja mõistmisele

menetluskulu summas 115 eurot.

63. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

Kolmanda isiku menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 8).

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Maria Brenner

kohtunik