2-19-13551/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Marget Henriksen

Kaia Hälvin

Määruse tegemise aeg ja koht

12. november 2019.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-13551

Tsiviilasi

Väike Gruusia OÜ pankrotiavaldus

Menetlustoiming

Kohtuistungi toimumise aeg

Pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu

17.10.2019

Menetlusosalised ja nende

esindajad, ajutine pankrotihaldur

Avaldaja/võlgnik: Väike Gruusia OÜ (reg.kood:

12991987, asukoht Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe

linnaosa, Peterburi tee 2f, 11415)

Ajutine pankrotihaldur: Andres Hermet (e-post:

andres@pankrotihaldur.ee)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Väike Gruusia OÜ (reg.kood: 12991987) pankrotiavalduse menetlus

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

2. Ajutine pankrotihaldur likvideerib Väike Gruusia OÜ (reg.kood: 12991987) kahe

kuu

jooksul

menetluse

lõpetamise

määruse

jõustumisest

arvates

likvideerimismenetluseta (PankrS § 29 lg 8).

3. Vabastada ajutine pankrotihaldur Andres Hermet alates Väike Gruusia OÜ

(reg.kood: 12991987) äriregistrist kustutamisest.

4. Määrata Väike Gruusia OÜ (reg.kood: 12991987) dokumentide hoidjaks endine

juhatuse liige T T (isikukood xxxx).

5. Määrata ajutise pankrotihalduri Andres Hermeti tasu suuruseks 1 560 eurot

(millele lisandub käibemaks 312 eurot).

6. 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, lisandub käibemaks 79,40

eurot) hüvitada riigi vahenditest ning tasuda OÜ-le Lundet (registrikood

10457445, a/a xxxx).

7. Anda Andres Hermetile õigus kanda 167,81 eurot võlgniku arveldusarvelt nr xxxx

endale ajutise halduri tasu osaliseks hüvitamiseks ja vabastada selles ulatuses

võlgniku arveldusarve arestist.

8. Ülejäänud osas summas 1 227,79 eurot mõista ajutise halduri tasu välja võlgnikult

ja võlgniku endiselt juhatuse liikmelt T Tlt (isikukood xxxx) solidaarselt ajutise

halduri kasuks OÜ-le Lundet (registrikood 10457445, a/a xxxx).

9. Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

10. Edastada kohtumäärus viivitamata Tartu Maakohtu registriosakonnale.

11. Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule ja ajutisele haldurile.

12. Saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ja teadmiseks

Rahandusministeeriumile.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Haldur ei või võlgniku nimel

määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32).

Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik,

pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja

ajutine haldur esitada määruskaebuse. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist

(PankrS § 5 lg 3). Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise

määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi

taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava

ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse

(TsMS § 191 lg 1).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg

6).

ASJAOLUD

04.09.2019 esitas Väike Gruusia OÜ avalduse pankroti väljakuulutamiseks. 30.09.2019

kohtumäärusega võttis kohus võlgniku pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks

halduriks Andres Hermeti.

Ajutine haldur esitas 16.10.2019 kohtule kirjaliku aruande pankrotiseaduse § 22 lõikes 2

nimetatud ülesannete täitmise kohta ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste

kohta. Aruandes toodud võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et

olemasolevate andmete kohaselt peab ajutine haldur võlgnikku püsivalt maksejõuetuks.

Ajutine haldur on tuvastatud, et võlgnikul vara praktiliselt puudub. Rahalisi kohustusi on

ajutine haldur tuvastanud vähemalt 409 119,89 euro ulatuses. Ajutine haldur on seisukohal, et

võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgniku tegevuseks oli toitlustusteenuse

pakkumine. Võlgniku maksejõuetuse tingis ebaõnnestunud äriprojekt - restorani avamine

kaubanduskeskuses Xxxx. Kokkuvõtvalt leiab ajutine haldur, et maksejõuetuse tekkimine on

tingitud juhatusepoolsest väärast rahavoogude prognoosimisest, võimalike äriliste riskide

puudulikust hindamisest. Ajutine haldur leiab, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu

asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Ajutise halduri hinnangul võib esineda vara tagasivõitmise

võimalus seoses 21.12.2018 sõlmitud lepinguga, millega on A L (L) tema poolt võlgnikule

antud laenu katteks võõrandatud suur hulk vara. Võlgnik on selgitanud, et selline kokkulepe

tulenes osaniku soovist kindlustada oma investeeringut. Samas vabanes võlgnik osaliselt

kohustusest osaniku ees summas 64 398,95 eurot. Kuna täpne info võõrandatud vara kohta

puudub, siis on keeruline hinnata, kas tehing on tehtud õiglases turuväärtuses või võis

kahjustada võlausaldajate huve.

Pinnal asuvad seadmed ja muud väikevahendid (juhul, kui need on müümata ja kuuluvad

võlgnikule) on kasutatud ja üsna halvas seisukorras, mistõttu ajutise halduri hinnangul nende

üüripinnalt eemaldamine, hoiustamine ja müük ei ole otstarbekas ega too pankrotivarasse

märkimisväärset tulu. Üürileandjal on üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus

üüripinnal asuvate vallasjade suhtes. Ajutine haldur täpsustab veel, et täitemenetluse

seadustiku § 65 lg 3 teise lause kohaselt on enne arestimist lepingu või seaduse alusel tekkinud

pandiõigus sissenõudja arestipandiõigusest eespool. Seega, isegi kui võlgniku üüripinnal asub

võlgnikule kuuluvata vara, siis see on panditud seaduse alusel üürileandja kasuks ja nende

müügi arvelt saaks rahuldada vaid üürileandja nõuet. Xxxx OÜ laos on hoiustatud võlgnikule

kuuluv mobiilne müügikäru ja katkine külmvitriin. Kuna müügikäru on valmistatud

spetsiaalselt vastavalt võlgniku soovile, siis võib see omada teatavat väärtust (200 eurot) juhul,

kui leitakse ostja, kellele see käru sobib. Võlgniku pangakontol oli rahalisi vahendeid 167,81

eurot.

Võlgnik ei ole andnud täpset ülevaadet varast, mis on jäänud Xxxx ja Xxxx üüripindadele,

kuna kirjalikke üürileandmise akte pole vormistatud.

17.10.2019 kohtuistungil jäi ajutine haldur oma seisukohtade juurde. Võlgnik jäi esitatud

avalduse juurde. Ajutine haldur palus välja kuulutada võlgniku pankroti, kui võlausaldajatest

või kolmandatest isikutest maksab keegi kulude katteks deposiiti 4 000 eurot.

Kohus määras 18.10.2019 kohtumäärusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 07.11.2019 kohtu deposiiti

makstava summa suuruseks 4 000 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu

deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või

võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse,

et ta on maksejõuetu.

Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis

hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutine haldur on tuvastatud, et

võlgnikul puudub selline vara, mille arvelt oleks võimalik pankrotimenetlust läbi viia ja

võlausaldajate nõudeid rahuldada. Rahalisi kohustusi on ajutine haldur tuvastanud vähemalt

409 119,89 euro ulatuses. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul ei ole piisavalt vara, mille arvelt

võlausaldajate nõudeid rahuldada ja kuna võlgnikul on märkimisväärsed kohustused ning

võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt

maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada

menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka

siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate

isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et

kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui

võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina

selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.

Kohus määras 18.10.2019 kohtumäärusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 07.11.2019 kohtu deposiiti

makstava summa suuruseks 4 000 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu

deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud.

Eeltoodust tulenevalt esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja

kuulutamata. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus

lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul

menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.

Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur

kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku

töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu

lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.

Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja

kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku

registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti

kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab võlgniku dokumentide

hoidjaks võlgniku endise juhatuse liikme T T (isikukood xxxx).

PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja

keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete

täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste

suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete

täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude

lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu

sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud

äriregistrisse

füüsilisest

isikust

ettevõtjana

ning

ta

on

käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse

käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu

ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 16,25 h ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 560 eurot (tunnitasuga 96

eurot), millele lisandub käibemaks (20%) summas 312 eurot. Kohus leiab, et arvestades töö

mahtu on põhjendatud määrata ajutise halduri töötasuks 1 560 eurot, millele lisandub

käibemaks 312 eurot.

Haldur on taotlenud tasust 397 eurot (lisandub käibemaks) hüvitamist riigi vahenditest. PankrS

§ 23 lg 4 sätestab: „Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega

pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab

kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende

hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi

suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

käibemaks).“ PankrS § 23 lg 5 kohaselt kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste

hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud deposiidina

selleks ettenähtud kontole ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt

määratud summa. Kuivõrd võlgnikul vara praktiliselt puudub ja deposiiti ei ole tasutud,

mõistab kohus ajutise halduri tasu summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud,

lisandub käibemaks) välja riigi vahenditest. PankrS § 29 lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate

menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus määrab

käesolevast kohtumäärusest väljavõtte avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Kohus leiab, et tuleb anda Andres Hermetile õigus kanda 167,81 eurot võlgniku arveldusarvelt

nr xxxx endale ajutise halduri tasu osaliseks hüvitamiseks ja vabastada selles ulatuses võlgniku

arveldusarve arestist. Ülejäänud osas summas 1 227,79 eurot mõista ajutise halduri tasu välja

võlgnikult ja võlgniku endiselt juhatuse liikmelt T Tlt (isikukood xxxx) solidaarselt ajutise

halduri kasuks OÜ-le Lundet (registrikood 10457445, a/a xxxx). T T on andnud vastava

nõusoleku 17.10.2019 kohtuistungil.

PankrS § 39 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja

sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus Tartu Maakohtu

registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on

tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1, § 31, § 68 lõike 3, § 91 lõigete 2 ja 3, § 130 lõigete 2 ja

7, § 158 lõike 4, § 163 lõike 3, § 183 lõike 1, § 190 lõike 1 ja § 192 lõike 2 alusel. Kanne

registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. ÄS § 58 lg 1 p 1

kohaselt kantakse kohtumääruse alusel äriregistrisse pankrotimenetluse raugemine pankrotti

välja kuulutamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

Kohtunik