1-10-1691/7 · 1-10-1691/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.veebruaril 2010.a., Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-10-1691 (10230101963) Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Kohtuistungi sekretär Elina Huobolainen Kriminaalasi A.E süüdistuses KarS § 199 lg.2 p. 9-§ 25 lg.2 järgi.

Ringkonnaprokurör

Natalia Miilvee Süüdistatav

A.E elu- või asukoht ja aadress: xxx; isikukood või

sünniaeg: xxx; kodakondsus: EV kodanik; haridus: keskharidus; emakeel: eesti keel; töökoht või õppeasutus: ei tööta

ametlikult, kriminaalkorras varem karistatud 2 korda, viimati: 21.12.2009 Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 ja 280 lg 1

järgi vangistusega 10 kuud KarS § 74 alusel

katseaeg 18 kuud.

KarS § 68 lg alusel kandmata karistus 9 kuud ja 27 päeva. Väärteokorras karistatud korduvalt

Kahtlustatavana kinnipidamine alates 09.02.2010.a. Kaitsja

Merike Allikmäe RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada A.E KarS § 199 lg.2 p. 9-§ 25 lg.2 järgi ja mõista karistuseks 6

(kuus) kuud vangistust.

KarS § 74 lg.5; § 65 lg.2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise

21.12.2009.a. Tartu Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 9

(üheksa) kuud 27 (kakskümmend seitse) vangistust. Mõistes liitkaristuseks ja ärakandmisele

2 kuulub 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 27 (kakskümmend seitse ) päeva vangistust.

KarS § 68 lg.1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 09.02.2010.a.

Tõkendina kohaldada A.E suhtes vahistamine. Vahistada A.E kohtusaalis. Välja mõista A.E ´lt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel ja KrMS § 256

5 lg.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 3 262 ( kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks)

krooni 50 senti riigituludesse ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 2 040 (kaks tuhat nelikümmend) krooni riigituludesse. Selgitusse märkida „A.E 1-09-1691 sundraha.“

A.E 1-09-1691 kaitsjatasu.“

Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017

SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777.

Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades

kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

Esitatud süüdistus: A.E süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on varem 21.12.2009 karistatud

süstemaatilise varguse eest, ja kes on samuti 26.02.2009 toime pannud varguse, mille eest teda 23.03.2009.a karistatud KarS § 218 alusel, 09.02.2010 kella 10:19 paiku Tallinnas Sõle

51 asuvas ja A-Selver AS-ile kuuluvas Pelgulinna Selveri müügisaalis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil peitis endale põue ühe pudeli likööri Metsmaasika

väärtusega 67 krooni ja möödus kassast kauba eest tasumata, kuid seejärel peeti kinni turvatöötaja poolt. Oma tegevusega A.E vastavalt oma ettekujutusele süüteost alustas vahetult võõra

vallasasja äravõtmist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, s.o pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtulikul uurimisel kogutud tõendid:

Süüdistatav A.E tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteos süüdi täielikult ning seletas, et 09.02.2010.a. oli Pelgulinna Selveris ning tahtis osta õlut ja metsmaasika likööri. Pani kauba käest põuetaskusse ja hakkas siis mõtlema, et kas tema tahab midagi varastada. Võttis õlu välja põuest, kuid liköör jäi põuetaskusse, unustas. Tema ei maksnud likööri eest

ning kui nägi turvatöötajat andis likööri ära. Tema tegu oli väga vale, kahetseb. Eelmised trahvid on maksmata, on invaliidsus pensionär. Tema teeb juhutöid ning sissetulek on olemas, kuid trahvid on maksmata põhjusel, et raha tuleb osade kaupa.

Tunnistaja RT kohtuistungil antud ütluste kohaselt temal süüdistatava suhtes vihavaenu ei ole. Eile, so. 09.02.2010.a. tuli süüdistatav poodi, läks alkoholi osakonda, võttis likööri, mille pani

3 korvi ja liikus tööstusosakonda. Süüdistatav on ka varem teinud nii, et läheb tööstusosakonda ja hakkab seal kaupa peitma. Tema vaatas kaamerast, et kui süüdistatav tuli osakonnast välja,

siis pudelit korvis ei olnud. Süüdistatav kohe saalist ei väljunud, tundis teda ära ning läks ajakirju vaatama infoleti juurde. Kui süüdistatav teda enam ei näinud, seejärel väljus esimese kassa kaudu. Peeti kinni välisukse juures ning turvaruumis võttis pudeli välja. Pudel oli jope all, süüdistatav käitus rahulikult ja tunnistas on viga. Kaup oli korras ja tagastatud. Tsiviilhagi puudub.

• Pelgulinna Selver ASi avaldus nr 484 ja õigusvastase teo toimepanemise akt nr, millest nähtub, et 09.02.2010.a. Tallinnas Sõle 51 asuvas ja A-Selver AS-ile kuuluvas

Pelgulinna Selveri kaupluses võeti maksmata kaupa, s.o. üks pudel likööri Metsmaasika väärtusega 67 krooni. Kaup on korras ja tagastatud kauplusele /tl-2-3/.

• varguste süstemaatilisuse osas 21.12.2009 Tartu Maakohtu otsus, millest nähtub, et A.E on süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi /tl 20-21/.

• on karistatud Väärteootsus 23.03.2009.a., millest nähtub, et A.E 26.02.2009.a. toimepandud väärteos KarS § 218 lg 1 järgi / tl 22/.

• Kohus avaldas prokuröri taotlusel KrMS § 289 lg.1; § 293 lg.1 kohaselt

karistusregistri teatise osas, mis puudutab täitmata trahvide summasid ( t lk.17 600

krooni, t lk. 18 1800 krooni, 1200 krooni, 13200 krooni, t lk. 19 600 krooni, 240

krooni), et kontrollida süüdistatava A.E ütluste usaldusväärsusust. Süüdistatav märkis, et lihtsalt pole raha ja alati oleks rohkem raha vaja. Kohtu seisukoht:

Kohus, kuulanud ära süüdistatava, tunnistaja ja kontrollinud kohtulikul uurimisel teisi

kogutud tõendeid, hinnates neid kogumis leiab, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteos KarS § 199 lg 2 p 9 -§ 25 lg 2 järgi on leidnud tõendamist.

Süüdistatav A.E tunnistas end süüdi täielikult, kuid selgitas, et likööri lihtsalt

unustas põue ning väljus kauba eest tasumata. Kohus leiab, et süüdistatava A.E

ütlused, et õlu pani tagasi kuid likööri unustas põue, ei ole usutav. Riigikohtu kriminaalkolleegium on ütluste hindamise kriteeriumina märkinud, et muu hulgas on oluline

ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus (RKKKo 3-1-1-74-05, p 15). Kohus ei pea eluliselt kuigivõrd usutavaks süüdistatava versiooni, et pannes tagasi õlu pudeli, unustas tema likööri pudeli põue. Kohus asub seisukohale, et A.E on andnud kohtule ennast õigustavaid ütlusi ning

püüdnud oma süüd vähendada. Ka on süüdistatava ütlused vastuolulised tunnistaja Riita Tikka ütlustega. Tunnistaja Riita Tikka on ristküsitlusel kinnitanud, et süüdistatav nähes teda

jäi infoleti juurde ajakirju silmitsema ning kui süüdistatav tunnistajat enam ei näinud, siis

väljus koheselt esimese kassa kaudu. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja ütlustes, kuna

põhjus vihavaenuks puudub ning puudub alus arvata, et tunnistaja annaks ebaõigeid ütlusi

süüdistatava suhtes, millistega on tõendamist leidnud, et süüdistatav teadlikult ja tahtlikult võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

4 Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et A.E käitumises on tuvastatud KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi nii objektiivne kui subjektiivne koosseis. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. A.E tuleb KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi süüdi mõista.

Vastavalt toimepandule tuleb A.E karistada. Karistust kergendavaks asjaoluks on

süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus märgib, et

karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra

valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga

eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt

Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). A.E on varem kriminaalkorras

karistatud ühel korral, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta

ametlikult. A.E ´le karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada A.E edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et A.E ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb

karistada vangistusega, kuna A.E ei ole teinud eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi, vaid jätkas kuriteo toimepanemist. Rahalise karistuse mõistmine on välistatud A.E suhtes ka põhjusel, kuna A.E ´l on tasumata varasemad trahvid ( t lk.17-

19), kohtul puuduvad usaldusväärsed andmed isiku töökoha kohta, ka on süüdistatav ise märkinud, et töötab mitteametlikult ning lisaks kuuluvad A.E ´lt väljamõistmisele ka uued menetluskulud. A.E kahetsus ei anna kohtule alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, süü suurusest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahalist karistust. Kohus leiab, et A.E suhtes rahalise karistuse kohaldamine ei täida

oma eesmärki eripreventiivses mõttes, s.t. võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude, s.h. samalaadsete süütegude toimepanemisest. Karistuse mõistmisel A.E

´le peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. Kuigi süüdistatav ei avaldanud soovi teha üldkasuliku tööd, peab kohus vajalikuks märkida, et kui

ka kaaludes asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus lisaks

obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks üleüldse sobiv.

Isikuga seotud asjaolud võivad raskendada asenduskaristusena üldkasuliku töö reaalset täideviimist (RKKKo 3-1-1-87-08). Nii üldkasuliku töö kui ka karistuse mõistmine tingimisi lähtuvad ühest ja samast põhimõttelisest eeldusest – kohus usub, et isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. A.E ei ole isikuks, kelle suhtes oleks võimalik

kohaldada KarS § 69 sätteid ning tema karistus asendada üldkasuliku tööga, kuna A.E

pannes toime katseajal samalaadse kuriteo, mille eest oli karistusest tingimisi

vabastatud ja seda temale määratud katseaja alguses, siis välistas A.E võimaluse

temale asenduskaristuse valikuks. Kohus asub seisukohale, et A.E suhtes

üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused puuduvad, arvestades toimepandut kuritegu ja süüdlase isikut, s.t üldkasulik töö ei sobi isikule, kellel on määratud invaliidsus,

kuna on küsitav üldkasuliku töö reaalne täideviidavus.. Süüdistatava arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada vaid reaalne vanglakaristus. A.E käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et A.E ei

ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuse tähendusest. Eelnev karistus ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Viimast kinnitab ilmekalt just osundatud asjaolu, et A.E pani temale inkrimineeritava kuriteo toime

katseajal. Kohtule näitab see üheselt, et A.E ei suuda isegi mõistetud karistuse

5

võimaliku täitmisele pööramise teadmise juures käituda õiguskuulekalt ega pidada lugu

ühiskonnas omaksvõetud põhiväärtustest. Kaitsja leidis kohtuvaidlustes, et A.E

karistust tuleb oluliselt kergendada, kuna esinevad mitu karistust kergendavat asjaolu, s.t.

kuriteo toimepanemine kerges alkoholijoobes, kahetsus, süü tunnistamine, invaliidsus ja

lubadus, et ei pane toime enam uusi kuritegusid. Samuti arvestada ka karistuse mõistmisel

kahju puudumist. Kohus märgib, et varguse avastamine ja varastatud kauba kauplusele tagastamine ei sõltunud A.E tahtest, mistõttu ei ole asjakohane arvestada karistust kergendava asjaoluna kuriteoga tekitatud kahju puudumist. Süü tunnistamine ( siinkohal tuleb eristada süü ülestunnistamisele ilmumist, mida käesolevas asjas ei nähtu) on seotud juba teise

kergendava asjaoluga, s.t. puhtsüdamliku kahetsusega ning seda on kohus juba arvestanud.

A.E invaliidsus ja teo toimepanemine alkoholijoobes ei kergenda kindlasti kohtu arvates karistust. Alkoholijoove kui seisund ei kergenda karistust olenemata, kas see oli kerge

või raske alkoholijoove. Samuti ei ole A.E invaliidsus takistanud teda kuritegu toimepanemist ning alkoholi tarvitamast, seda enam, et isiku enda sõnade kohaselt on temal

keelatud tarvitada alkoholi, seega kohus ei nõustu lugeda neid asjaolusid karistust kergendavateks. A.E lubadus mitte panna toime kuritegusid ja olla õiguskuulekas, ei ole kohtu arvates siiras, vaid antud raskema karistusliigi vältimiseks. Nimetatud asjaolu ei

pea kohus oluliseks, kuna see ei mõjuta teiste asjaoludega võrreldes süü suurust. Kohtul

puudub igasugune usk, et A.E suudaks vabaduses viibides hoiduda uute

(varavastaste) süütegude toimepanemisest. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. A.E näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud tegude õigusvastasust. A.E pani kuriteo toime temale väljakujunenud ja läbimõeldud käitumis- ja tegevusmallide kohaselt ( t lk. 20 pöördel-21). Kohus leiab, et A.E suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse, kuid seda sanktsioonis ettenähtud alammäära lähedalt. Uue kuriteo eest mõistetud karistust suurendada eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. A.E kuulub välja mõistmisele sundraha summas 3 262. 50 krooni, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 2 040 krooni. Tekitatud kahju ei ole, tsiviilhagi puudub.

Kohtunik