1-19-7349/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-19-7349

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

11. november 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-7349 (19231601744) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Natalia Senkevitš Kriminaalasi E.J-i s

üüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 202 lg 2 p 2

järgi Lühimenetluses Prokurör Paul Pikma Süüdistatav E.J

Ik: XXX;

kodakondsus: määratlemata; haridus: xxx; emakeel: vene keel; elukoht: xxx xxx ; töökoht: ; asukoht: Tallinna Vangla: Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 25.07.2019, vahistatud Harju Maakohtu 26.07.2019 määrusega kuni kaheks kuuks alates 25.07.2019. V asem karistatus: 2 kehtivat kriminaalkaristust, ar viimati:

- Harju Maakohtu 18.02.2019 otsusega karistati KarS §

121 lg 1

järgi vangistusega 6 kuud ja § 263 lg 1 p 1 järgi vangistusega 1 aasta, KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristusega

1 aasta ja 3 kuud vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 kohaselt 10 kuuni. KarS § 68 lg 1 alusel loeti ära kandmata karistuseks tähtajaline vangistus 9 kuud ja 27 päeva. Karistus jäeti täitmisele pööramata KarS § 74 lg 1,

3 alusel katseajaga 1 aasta 6 kuud (katseaeg 18.02.2019- 17.08.2020). Harju Maakohtu täitmiskohtuniku 22.08.2019 määrusega pöörati 18.02.2019 otsusega nr 1- 18-10332 mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus, s.o

9 kuud ja 27 päeva vangistust täitmisele alates 07.09.2019. istust. kehtivat väärteokar Kaitsja Advokaat Andres Tamm

RESOLUTSIOON

1. E.J

süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises p ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 2. E.J süüdi tunnistada KarS § 202 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) kuud. 3. KarS § 64 lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõista kuritegude kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta. 4. E.J-ile

KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 8 (kaheksa) kuud. 5. KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel, liites käesoleva otsusega mõistetud karistusele Harju Maakohtu 18.02.2019 otsusega nr 1-18-10332 mõistetud ja ära kandmata KarS § 64 lg 1 alusel moodustatud liitkaristuse, s.o tähtajalise vangistuse 9 (üheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva täies ulatuses, mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta, 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus 25.07.2019 kuni 06.09.2019 ja Harju Maakohtu 18.02.2019 otsusega mõistetud ja Harju Maakohtu 22.08.2019 määrusega täitmisele pööratud karistusest ära kantud ajavahemik 07.09.2019 kuni 10.11.2019, s.o kokku vangistus 3 (kolm) kuud ja 16 (kuusteist) päeva, lugedes käesoleva otsusega mõistetud liitkaristusest ära kandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ja 11 (üksteist) päeva, millise karistuse kandmist arvestada alates kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o alates 11.11.2019 kaasaarvatud. 6. E.J-i su

htes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata, tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud ja ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaja saabumisel. 7. E.J-ilt

välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4 ja 9; § 180 lgte 1 ja 3 alusel: - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot; - määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasust 275 (kakssada seitsekümmend viis) eurot ja 16 (kuusteist) senti osa tasust, s.o 64 (kuuskümmend neli ning kohtumenetluses makstud tasu ) eurot ja 80 (kaheksakümmend senti) st

424 (nelisada kakskümmend neli) eurot ja 50 (viiskümmend) senti osa tasust, s.o

129 (sada kakskümmend üheksa) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti, kokku kaitsjale makstud tasu 236 (kakssada kolmkümmend kuus) eurot ja 40 ( ) senti; nelikümmend s.o kokku menetluskulu 1046 (tuhat eurot ja 40 ( ) senti nelikümmend kuus) nelikümmend mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitu arveldusarvele, märkides makseinfos leiduva d Maksuja Tolliameti kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „E.J, 1-19-7349, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Määratud E.J-ile tema kinnipidamiskoha aadressile tavapostiga. maksetähtaja mittetäitmisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta määratud kaitsjale makstud tasu kantud sõidukulude osas, s.o kohtueelsel menetlusel summas 210 (kakssada kümme) eurot ja 36 (kolmkümmend kuus) senti ning kohtumenetluses summas 294 (kakssada üheksakümmend neli) eurot ja 29 (kakskümmend üheksa) , s.o kokku sõidukulu summas senti

504 (viissada neli) eurot ja 65 (kuuskümmend viis) senti riigi kanda. Tsiviilhagi 7.

esitatud tsiviilhagi 4 (neli) euro ja 80 ( ) sendi

O. AS kaheksakümmend nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista E.J-ilt

O. AS O. kasuks 4,80 eurot, mis tuleb kanda kannatanu AS arveldusarvele nr xxx EE (Swedbank E.J, 1-19-7349, tsiviilhagi ), märkides selgitusena: „ “. Asitõendid

8. -R plaat 25.07.2019 xxx asuva keskuse turvakaamerate videosalvestusega (tl 15) CD X. jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. 9. -R plaat 25.07.2019 xxx kaupluse turvakaamerate videosalvestusega (tl 23) KrMS CD jätta § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

10. CD-R plaat 03.03.2019 AS turvakaamerate videosalvestusega (tl 75) O. jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

11. X. aadressil xxx - OÜ politseile üle antud ning 13.08.2019 üleandmise vastuvõtmise aktiga kohtueelsel menetlusel

ile tagastatud mobiiltelefon iPhone 6S (IMEI xxx) ja sinist

S. K. värvi telefoni kaaned, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade omanikule ile.

S. K.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja, tsiviilkostja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg le 1, esitades määruskaebuse 15 - päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

1.

SÜÜDISTUSE SISU

E.J-i süüdistatakse selles, et tema olles Põhja prefektuuri 27.03.2019 ja 04.01.2019 otsustega karistatud väheväärtusliku vallasasja varguse katse eest väärteomenetluses (teod

02.03.2019 ja 04.01.2019), uuesti 03.03.2019 kella 09.51 ajal xxx asuvast AS xxx tanklast O. võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil le kuuluva ühe topsi

O. AS

- suhkruasendajat maksumusega 2,10 eurot ja kaks isoleerteipi maksumusega 1,35 eurot tükk ehk kokku maksumusega 2,70 eurot, seega kaupa kogumaksumusega 4,80 eurot, tekitades

-

O. AS le kahju summas 4,80 eurot.

Samuti tema taas, viibides 25.07.2019 kella 15.02 ajal xxx asuvas X kaupluses võttis ära võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil le kuuluvat kaupa ja nimelt kõrvaklapid X - AS S2DUW-

K010 väärtusega 39,99 eurot, millega möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid ei viinud kuritegu lõpuni, kuna oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Kaup on rikkumata kujul kauplusele tagastatud, kahju puudub.

Seega pani E.J oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti E.J isikuna, kes on Harju Maakohtu 19.03.2014.a otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, turustas ja nimelt andis pandiõigusega tagatud laenu summas 30 eurot saamiseks 23.06.2019 kella 13.39 paiku xxx asuvasse X xxx mise tulemusena saadud vara, milleks oli 23.06.2019 OÜ “ süüteo toimepane kella 02.37 paiku xxx asuvast restoranist varastatud H. S. ile kuuluv mobiiltelefon iPhone 6S K. (imei koodiga xxx

) hetkeväärtusega 235 eurot.

Seega pani E.J oma tahtliku tegevusega toime süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja turustamise, s.o KarS § 202 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil seletas , et süüdistatav süüdistus on talle arusaadav, tunnistab end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Jääb lühimenetluse taotluse juurde ning enda ülekuulamist ei taotle.

Kaitsja asus seisukohale, et asja on võimalik lahendada lühimenetluses, ei ole seadusenorme, mis välistaks lühimenetluse kohaldamise. Süü tõendatusse osas on süüdistatav ennast küll süüdi tunnistanud, kuid väidab, et kaks kodanikku avaldasid talle mõju ning ta kartis oma elu pärast. See tegu ei ole karistatav. Tegemist on hädaseisundiga, mis välistab õigusvastasuse. . Tegu ei ole õigusvastane kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetult eesseisvat ohtu enda õigushüvedele, tema valitud vahend on nohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust. Ta tahtis minna vangi ähvardava ohu eest. Peale telefoni episoodi tegi kõik spetsiaalselt.

2.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.

KarS § 199 lg 2 p järgi toime pandud kuriteod

03.03.2019 vargus Ahtri tanklast

Kohus leiab, 03.03.2019 kella 09:51 paiku aadressil xxx asuvast AS O. -ile kuuluvast x tanklast kauba maksumusega 4,80 eurot varguse toime panemine E.J-i poolt on tõendatud nii E.J-i tunnistamisega, tunnistaja ning muude kirjalike

süü ütlustega tõenditega. Oma seisukohta kohus

põhjendab alljärgnevalt.

Süüdistatav E.J-i 13.08.2019 antud ütluste (tl 94-96) kohaselt tunnistab ennast täielikult süüdi ning puhtsüdamlikult kahetseb tehtut. Samuti on ta ülekuulamisel talle esitatud xxx asuva tankla turvakaamera videosalvestuse fotolt

O. tundnud ennast ära.

Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 76-80), milles on vaadeldud 03.03.2019 aadressil xxx asuva tankla O. videosalvestusi ning millelt on näha, et 03.03.2019 kell 09:40:06 tankla teenindussaali siseneb meesterahvas (tumedad püksid, hall jope, üle õla õlakott, sarnaneb kodanik E.J-ile ) (foto 1). Kell 09:40:20 meesterahvas võtab kapist väikse valge roosa värvi purgi ja paneb enda - taskusse (foto 2-3). Kell 09:40:31 meesterahvas võtab midagi riiulist ja paneb samuti endale taskusse (foto 4-5). Kell 09:40:31 meesterahvas tuleb leti juurde ja ostab midagi (foto 6). Kell 09:50:12 meesterahvas võtab kohviautomaadist kohvi (foto 7) ning kell 09:50:55 väljub meesterahvas teenindusjaamast (foto 8).

Tunnistaja G. -82) AS turvajuhina ja talle laekus V. ütluste (tl 81 kohaselt töötab ta O. 03.03.2019 info AS x O. tanklast ühe suhkurasendaja topsi maksumusega 2,10 eurot ja kahe isoleerteibi maksumusega 1,35 eurot/tk varguse kohta. Varguse tuvastas x tankla vanemteenindaja L. K. -M. S. poolt esitatud informatsiooni ning tankla tankla töötaja J. turvakaamerate videosalvestuste alusel. Samuti kontrollis L. K. isoleerteibi müüki ja selle jääki nii andmete põhjal, kui ka tankla riiulil oleva sortimendi ülevaatamisega. Tunnistaja kontrollis teabe üle AS turvasüsteemi salvestuse videoanalüüsi teel ja tuvastas, et 03.03.2019 kella O. 09:51 ajal xxx asuvast AS x meesterahvas O. tanklast väljus tanklast võetud suhkruasendaja topsi ning kahe isoleerteibiga jättes nende eest maksmata. Suhkurasendaja võttis meesterahvas kohvinurgast klientide laua pealt ja pani endale taskusse. Tanklal ei ole võimalik tuvastada topsi sisalduse jääki, kuid see oli maha kantud vastavalt selle täishinnale. Isoleerteibid võttis meesterahvas kohvinurga lähedal asu ani need endale taskusse. Ühtlasi üritas vast riiulist ja p sama meesterahvas võtta kaasa ühekordseid suhkrupakke, kuid seda märkas klienditeenindaja, kes tegi meesterahvale märkuse, mille peale meesterahvas pani ühekordsed suhkrud tagasi. Ühekordsete suhkrute osas O. AS

-ile isiku vastu pretensioone ei ole. Vargusega tekitas meesterahvas

-ile varalist kahju summas 4,80 eurot.

O. AS

Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu AS poolt politseijaoskonnale tehtud O. avaldusest nähtub (tl 62-74), varastas 03.03.2019 kell 09:51 meesterahvas x tanklast kaupa: suhkruasendaja Huxol maksumusega 2,10 eurot ja 2 tk isoleerteipi 1,35 , tüki maksumusega eurot, kokku 2,70 eurot. Seega olid need esemed süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Kohus leiab, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt.

Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud neid kannatanule tagastada. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt pandi tegu toime teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult.

25.07.2019 varguse katse kaupluses X.

Kohus leiab, et 25.07.2019 kell 15:02 aadressil xxx asuvast ja X -le kuuluvast X kauplusest AS kauba maksumusega 39,99 eurot varguse katse toime panemine E.J-i poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamise, videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt.

Süüdistatav E.J-i 26.07.2019 antud ütluste (tl 29-30) kohaselt tunnistab ta varguse toimepanemist ning v A. T. puhtsüdamlikult kahetseb tehtut. Tema sõnul tutta mõtles välja, et ta on A. varastatud kahe mobiiltel oni ning 1 grammi amfetamiini eest. võlgu 300 eurot ef Tegelikult ei ole ta aga seda teinud ja ei ole midagi

A.ilt võtnud. A. mõtles selle välja ja umbes 12.07.2019 kohtas teda juhuslikult x jaamas, kus ta oli enda tuttavaga. Tuttav kindlasti ei anna selle kohta mingeid seletusi, kuna kardab, et tal tekivad probleemid.

A. lõi teda põlvega vastu hambaid ja lõi hamba välja. võttis noa välja ja ütles, et hakkab näppe lõikama. lähenes, A.

A. pani talle noa külge ja viis x poe taha. A. oli koos O.ga. Koos nad otsustasid ta viia kuskile x ja kinni panna. Siis viis ta trammiga Maleva trammipeatusesse. Siis x A. läksid nad garaaži, kus elavad ja O. A.. See asub xxx lähedal. Seal on pääsla ja väga palju garaaže. O. A. ja alati panid garaaži lukku, et ta ära ei jookseks. Muul viisil nad teda kinni ei pannud. võttis temalt ära A. elamisloa kaardi ja tema tuttava E.J Selemenjevi elamisloa. ja

O.

A. nõudsid temalt 300 eurot. Kuna tal raha ei olnud, sundisid nad teda varastama. Ta käis xxx X kaupluses, R.kvartali kauplustes, kuid ei varastanud sealt midagi ja teeskles i ja

A.

O. jaoks, et varastada ei õnnestu. Vahepeal nad käisid koos temaga metadooni järel. Vahepeal lasid nad ta lahti, et ta saaks käia oma ämma juures ja ämmalt raha küsida. Tegelikult ei tahtnud ta aga ämma juurde sõita, vaid tahtis A.i käest minema pääseda. Mõnda aega oli omaette. Eile kohtasid teda A. O. ja

Hobujaama trammipeatuses, kui ta trammist väljus. ütles talle, et A. X keskuses on kauplus, X kus on juhtmevabad kõrvaklapid, mis ei ole kõige odavamad. ütles seda A. A. il oli vaja raha.

talle näidates samal ajal nuga ja ütles, et ise tead, mis siis saab. Ta on kindel, et

A. lööks teda noaga, kui ta keelduks varastamast. Kõik koos kolmekesi sisenesid nad keskusesse.

X. X. keskuses jäid või telefoni kaupluse juures, et ta oleks nende A. O. ja teda ootama, kas x vaateväljas. Ta sisenes kauplusesse üksinda. Ta ei pöördunud kellegi poole abi otsimiseks, X. kuna kartis, et sellisel juhul siseneb

A. poodi, paneks talle noa külge ja viiks kauplusest välja. Ta võttis kaupluse riiulilt suvalised kõrvaklapid, mis ei olnud väga odavad ja mille peal oli kleep-turvaelement, mille ta eemaldas. Kõrvaklapid pani ta endale kampsuni alla põue ning läks väljapääsu poole. Ta läks kauplusest keskuse väljapääsu poole, kus turvamehed ta kinni X.

pidasid. Ta kavatseb i ja

A.

O. ähvardust osas pöörduda avaldusega politsei poole.

Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 17-22), milles on vaadeldud kahtlustatava liikumist keskuses 25.07.2019. X. Videosalvestuselt nähtub, et 25.07.2019 kella 14:50 paiku liigub X. keskuse poole mees, seljas „pooleks“ tume särk, jalas tumedad püksid, seljas seljakott ja kannab heledaid -hele T- jooksukingi. Mees sarnaneb E.J-ile . E.J liigub üksinda. Samuti on näha, et E.J liigub tn poolsel küljel üksinda ja kellegagi ei suhtle.

X. keskuse x E.J siseneb keskusesse ja kellegagi ei suhtle. Olles sisenenud keskusesse X. X. E.J kellegagi ei suhtle. keskuses ringi liikudes E.J kellegagi ei X. suhtle. Samuti on näha kuidas E.J siseneb kauplusesse ja umbes 8 minuti pärast väljub sealt, kuid endiselt ta kellegagi ei suhtle.

Lisaks eeltoodule tõendab süüdistatava poolt 25.07.2019 varguse toimepanemist asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 24-28), millelt nähtub, et 25.07.2019 kella 14:54 paiku siseneb poodi mees, seljas „pooleks“ tume särk, jalas tumedad püksid, sel -hele T- jas seljakott ja kannab heledaid jooksukingi. Mees sarnaneb E.J-ile . Isik suundub vitriini juurde, mille on kirjas „KÕRVAKLAPID“. valib kõrvaklappe ning teeb kätega E.J liigutusi justkui eemaldaks käes olevast pakendist midagi. E.J vaatab pidevalt kaamera poole. Vahepeal suhtleb

E.J ka müüjaga ning seejärel lahkub poest.

Tunnistaja M. Z.

na aadressil

ütluste (tl 9 ja pöördel) kohaselt töötades turvatöötaja

X. väljak ( keskus) kell 15:05 peatas ta x

vaklapid ja pani need enda X. ees isiku, kes võttis poest X. kõr pükstesse särgi alla jättes nende eest maksmata. Isik oli halli värvi T särgis, värvi - musta spordipükstes ja musta värvi seljakotiga. Ütles, et tema nimi on E.J-i . Turvakontrolli jooksul leiti isiku juurest revolver Gletcher NGT, nuga kruvikeeraja, padrunid revolvri jaoks, käärid, kaks tabletti väikses kotis kahtlase valge pulbriga, lusikas ja katki tehtud maniküüri käärid. Varast märgati kell 14:58 ja ta väljus poest kell 15:02 maksmata kaubaga. Varastatud esemeteks olid -K010 maksumusega 39,99 eurot. Kaup oli kõrvaklapid S2DUW rikkumata ja tagastati kauplusele.

Ehkki süüdistatav on tunnistanud varguse toimepanemist X. kauplusest, on ta kohtueelsel menetlusel antud ütlustega üritanud menetlejat panna uskuma, et varguse toimepanemiseni viis teda väidetav tuttav nimega , kellele ta oli 300 eurot võlgu varastatud kahe mobiiltelefoni

A. T. ning 1 grammi amfetamiini eest. Kui ta 25.07.2019 juhuslikult iga Hobujaama A. trammipeatuses kohtus, käskis viiman kauplusest juhtmevabad kõrvaklapid varastada e tal

X. ning sellest keeldumise korral oleks

A. teda noaga löönud. Enda sõnul 25.07.2019 läks ta koos A. O. X. X. A. O. i ja ga keskusesse. keskuses jäid ja teda ootama, kas x või telefoni kaupluse juures, et ta oleks nende vaateväljas. Ta sisenes X. kauplusesse üksinda. Ta ei pöördunud kellegi poole abi otsimiseks, kuna kartis, et sellisel juhul siseneb

A. poodi, paneks talle noa külge ja viiks kauplusest välja. Ta võttis kaupluse riiulilt suvalised kõrvaklapid ja peitis need kampsuni alla põue ning seejärel lahkus kauplusest. Süüdistatava eeltoodud ütlused ei ole aga usaldusväärsed ega ole kooskõlas teiste kogutud tõenditega. Asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga (tl 17- keskuses poole mees, kes 22) nähtub, et 25.07.2019 kell 14:50 liigub X. sarnaneb E.J-ile . E.J liigub üksinda. Samuti liigub E.J ka

kellegagi. Sisenedes ja

X. keskuses üksinda ringi ega suhtle seal viibitud aja jooksul mitte väljudes kauplusest samuti ei suhtle ta kellegagi. Kuna süüdistatava ütlused ei riimu X. videosalvestuselt nähtuvaga selles osas, mis puudutab süüdistataval varguse toimepanemist ähvarduse ja sunni tõttu, leiab kohus, et süüdistatava E.J-i ütlused tuleb selles osas tõendikogumist kõrvale jätta. Lisaks sellele peab kohus vajalikuks märkida, et süüdistataval oli kaasas koos teraskuulidega (tl 7-8, 9, 10-13), samuti nuga (tl 7-8, 9). õhkrelv Kuigi õhkrelval puudus laskude sooritamiseks vajalik gaasiballoon, oli see välimuselt identne ehtsa revolvriga ning arvestades selle kaalu, oli see küllaldaselt heaks löögirelvaks kui hirmutamisest ei oleks piisanud. Seega oli

süüdistatav väga hästi enesekaitsevahenditega ennast varustanud ning võrreldes tavainimestega, kelle suurimaks relvaks on ehk küüneviil käekotis või taskus, oli süüdistataval kordi rohkem võimalusi ennast kaitsta kui tavalisel kaupluse külastajal. Selline varustatus viitab üheselt sellele, et keegi poleks süüdistatavat vargusele saanud noa ähvardusel sundida. Kohus leiab, et süüdistatav mõtles tema vargusele sundimise loo välja, et varguse toimepanemist mingitmoodi õigustada ning enda süüd vähendada. Samuti on videosalvestis selline objektiivne ja subjektiivsust välistav tõend, mida ei ole võimalik moonutada ega ka kuidagi teisiti mõista. Seejuures nähtub kaupluse videosalvestiselt seegi, et süüdistatav eemaldas kaubalt turvaelemendi, mis hõlbustas asja vargust. Kui süüdistataval ei oleks olnud varguse toimepanemise soovi ja samas ta kartis kaupluse töötaja poole pöörduda, poleks ta turvaelementi eemaldanud ja oleks meelega lasknud ennast kinni pidada. Ometigi nähtub videosalvestiselt, et ta ka suhtles klienditeenindajaga ja tal oli võimalus klienditeenindajale teatada, et teda sunnitakse vargust toime panema. Sellele vaatamata eemaldas ta turvaelemendi ja tegi kõik selleks, et vargus, mida ta väidetavalt toime panna ei tahtnud, siiski lõpule viia. Seejuures peeti ta kinni alles järgmise kaupluse juures ja üheltki videosalvestiselt ei nähtu, et ta oleks alates kaubanduskeskuse lähedusse jõudmisest, keskusesse sisenemisest kuni kinnipidamiseni kaubanduskeskuses koos kellegagi liikunud või kellegagi suhelnud, veel vähem varastatut kellelegi üle anda püüdnud Seega süüdistatava kohtuistungil esitatud väide, . et ta tahtiski, et ta kinni peetaks, ei vasta süüdistatava enda objektiivsele käitumisele ega ka teistele kriminaalasjas kogutud ja kontrollitud tõenditele. Kohtuistungil avaldatud süüdistatava ülekuulamise protokollist nähtuvalt on ta avaldanud, et esitab teda X. kaupluses vargusele sundinud ja

A.

O. T. ähvarduste suhtes avalduse politseile. Seejuures oli tal see võimalus alates tema kinnipidamisest 25.07.2019, samamoodi tema ülekuulamisel 26.07.2019, samuti hilisemate menetlustoimingute ajal. Ometigi ei ole süüdistatav kuni kriminaalasja kohtuliku arutamiseni politsei poole ähvarduste ja ähvardajate osas avaldusega pöördunud. Kohtuistungil põhjendas süüdistatav pöördumata jätmist sellega, et juhul, kui ka T. vanglasse satub, siis läheb tal halvasti, mistõttu ta ei pöördugi politsei poole. Seega on tegemist paljasõnaliste väidetega, mis tuleb kui tõendamata väited jätta tähelepanuta.

Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu AS poolt politseijaoskonnale tehtud X. avaldusest nähtub ( ), taotletakse vastutusele võtta tl 1 isik, kes 25.07.2019 Tallinnas, aadressil

X. väljak x asuvast kauplusest

X. pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati X. AS

- le kuuluva maksumusega 39,99 eurot, mille eest ei olnud tasutud. d juhtmevabad kõrvaklapid Seega on sedastatav, et klapid kõrva oli süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Kohus leiab, et eseme äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada eseme senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks eseme senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna süüdistatava poolt kõrvaklappide äravõtmist märgati kaupluse klienditeenindajate poolt ja peale kauplusest väljumist peeti süüdistatav turvatöötaja poolt kinni, ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt.

Kohtu hinnangul toimus eseme te äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava käitumisest nähtub üheselt, et eseme äravõtmisega sooviti selle omanik jätta esemest ilma kestvalt ning kui , siis süüdistatavat ei oleks turvatöötaja poolt kinni peetud ei oleks ta ise vabatahtlikult kaupa poodi tagasi viinud, s.t omanikule tagastanud. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk.

Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt, leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime t

eadlikult ja tahtlikult, s.t tegu on kavatsetusega toime pandud süüteoga.

Riikliku süüdistaja poolt on süüteod kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi

, s.o vargus, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 9 toodud kvalifikatsioonile. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on see tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti ei oma tähtsust kas tegemist on lõpuleviidud vargustega või tegemist on varguste katsetega, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk.

Käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et E.J on toime pannud 2 varguse episoodi. Väärteootsuste (tl 42) kohaselt on süüdistatav toime pannud KarS § 218 40-

lg 1, 3 ja § 251 ning KarS § 218 lg 1 ja § 25 lg 2 ettenähtud süüteod 27.03.2019 ja 04.01.2019. Selline süsteemne varavastaste süütegude toimepanemine viitab süüdistatava väljakujunenud eluviisile ja sissetuleku saamisele kõrvaliste isikute arvelt. tõttu See leiab kohus,

et süstemaatilisuse kriteerium täidetud, kuivõrd süütegude faktiline korduvus ja rohkus täidab on süstemaatilisuse koosseisu ja süüdistatava õigusvastane käitumine on põhjendatult kvalifitseeritud KarS 199

2 p 9

§ lg järgi. Kuivõrd süüdistatavale kahest inkrimineeritud vargusest jäi üks katse staadiumi ja teine viidi lõpule, tuleb süütegude kogumis hinnata kuritegu lõpuleviidud kuriteona.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega E.J pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KarS § 202 lg 2 p 2 järgi toime pandud kuritegu

Kohus leiab, et 23.06.2019 kella 02:37 paiku Tallinnas aadressil xxx asuvast restoranist

X. H. varastatud

ile kuuluva mobiiltelefoni iPhone 6S turustamine E.J-i poolt on

S. K. tõendatud süüdistatava süü tunnistamisega, nistaja ütluste asitõendi tun , vaatlusprotokolli ja muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt.

Kannatanu

-110; 123-125) kohaselt allinna

S. K.i ütluste (tl 97 22.06.2019 õhtul läks ta T Kesklinna kohtuma oma sõpradega. Muude asjade hulgas oli tal kaasas mobiiltelefon iPhone 6S (IMEI ). Telefon on siniste kaante vahel. 23.06.2019 kell 02:37 kasutas ma oma xxx mobiiltelefoni viimast korda viibides

X. tänava H.is, Musumäe kõrval. Ta täpselt ei mäleta, mis kell ta tahtis endale taksot tellida, et koju sõita, aga see võis olla kella 03:00 ajal ning s iis ta avastas, et mobiiltelefoni enam ei ole. Ta ise varguse momenti ei näinud ega tajunud. Kahtlustada varguses kedagi ei oska. See võis juhtuda siis kui ta tukkus telefon käes ning keegi võis selle temalt ära võtta. Telefoni oli paigaldatud otsimisprogramm iCloud ning ta palus oma neiul vaadata telefoni liikumist. Programm näitas, et telefon liikus 23.06.2019 peale vargust ajavahemikul 02:37-04:00 mars x. ruudil Bussijaam, Linnamäe, Kihnu, Linnamäe tee 24.07.2019 kell 10:00 laekus tema e-postile sõnum selle kohta, et temalt varastatud mobiiltelefon asub Madala 5, Tallinn. Ta edastas nimetatud informatsiooni politseile.

Tunnistaja J. P. te (tl 137- X xxx aadressi xxx ja ütlus 138) kohaselt oli ta 23.06.2019 tööl OÜ võttis ühelt noormehelt vastu mobiiltelefoni iPhone 6S. Noormees oli üksinda. Noormees rääkis nagu oleks telefon tema oma. Rääkis, et telefon ei tööta ning et see vedeles tal niisama ja tal pole seda enam vaja. Tunnistaja enda sõnul kontrollis telefoni ja proovis seda sisse lülitada, kuid see tal ei õnnestunud. Ta seletas noormehele, et pandimaja ei osta esemeid kokku. Ta pakkus noormehele nimetatud telefoni pantida ning seletas, et kuna telefon sisse ei lülitu, siis kõlbaks see telefon ainult varuosadeks. Nad leppisid noormehega kokku, et noormees pandib telefoni Puhangu pandimajale 30 euro eest. Vormistasid leping nr 90623 1339. Lepingu number näitab kuupäeva: 23.06.2019 ja kellaaega, mis oli siis 13:39. Leping sõlmiti seitsmeks päevaks. Noormees käitus selliselt nagu ta ei kavatseks telefonile järgi tulla ja seda välja osta, kuna ta algusest peale käitus nii nagu tal ei oleks seda telefoni vaja. Lepingu peale pani noormees oma kaks allkirja. Lepingu sõlmimiseks esitas noormees E.J-i nimele väljastatud elamisloa xxx. Suure tõenäosusega oli elamisluba noormehe enda oma. Mis telefonis edasi sai, ta ei tea.

X ja E.J-i vahelise lepingu nr xxx koopia (tl 119) tõendab, et 23.06.2019 on sõlmitud leping X OÜ ja E.J-i poolt, mille kohaselt andis süüdistatav pandimajale pandiks mobiiltelefoni iPhone 6S ning pandimaja andis süüdistatavale laenu summas 30 eurot tähtajaga seitse päeva.

E.J-i kahtlustatavana antud ütluste (tl 139-140) kohaselt tunnistab ta end kuriteo toimepanemises süüdi ning puhtsüdamlikult kahetseb tehtut. Ütluste kohaselt kuupäeva ta ei mäleta, kuid see võis olla kahtlustuses märgitud ajal, kui talle keegi tuttavatest, keda ta täpsemalt ei mäleta, andis talle mobiiltelefoni iPhone, et ta viiks selle pandimajja. Tuttavad näitasid talle pandimaja, kus saaks mobiiltelefoni eest rohkem raha. Telefoni ta pantis oma dokumendiga oma nimele. Arvab, et käis pandimajas üksinda. Ta ise kindlasti ei tahtnud telefoni pärast välja osta. Telefoni eest saadud raha andis koheselt oma tuttavale, mille eest andis tuttav talle doosi narkootikume. Talle seletas tuttav, et tal endal ei ole dokumente ja ei saa ise pandimajja mobiiltelefoni viia. Ta tegelikult ei arvanud, et tuttav võib paluda tal pantida varastatud mobiiltelefoni, kuid pidas v

õimalikuks, et telefon võis olla varastatud. Ta ise ei varastanud seda mobiiltelefoni.

Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 202 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemist. Et iPhone 6S mobiiltelefoni näol oli tegemist varastatud asjaga, tõendavad kannatanu S. . K.i ütlused

Seega k , varastatud asja enda ohtu veendumuse kohaselt on õiguslikus mõttes selline tegevus valdusse saamine ning selle pantimine vaadeldav vara omandamise ja süüteoga saadud turustamisena, s.t et selliselt tegutsedes realiseeris E.J KarS § 202 lg 1 objektiivse koosseisu.

Tõendikogumi pinnalt on sedastatav, et süüdistuses märgitud eseme näol oli tegemist varastatud asjaga ehk E.J-i valdusel puudus . pidas ta õiguslik alus Süüdistatava sõnul võimalikuks, et tegemist oli varastatud mobiiltelefoniga. Subjektiivne koosseis on täidetud kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ehk piisab kui süüdistatav peab võimalikuks ja möönab turustab, on süüteolist päritolu , et ese, mida ta omandab ja . Kuna E.J pidas võimalikuks, et mobiiltelefon on saadud süüteo toimepanemise tulemusel ning soovis saadud mobiiltelefoni pantida, et saada selle eest raha, on subjektiivne koosseis täidetud vähemalt kaudse tahtluse vormis. Sellisele seisukohale asumiseks annab kohtu arvates tuge ka asjaolu, et süüdistatav selgitas pandimaja töötajale, et see telefon on tema oma ja see vedelevat tal juba pikemat aega. Seega püüdis süüdistatav pandimaja töötajat teadlikult viia asja õiguspärasest valdusest eksitusse, näidates ennast asja omanikuna, kelleks ta ei olnud, kusjuures see telefon sattus tema kätte alles samal päeval enne selle telefoni pandimajja viimist. Selline objektiivne käitumine viitab sellele, et ta möönis asja süüteolist päritolu ja nõustus sellega

.

Süüdistusakti kohaselt E.J-i süü on tegu kvalifitseeritud KarS § 202 lg 2 p 2 järgi, s.o süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamine ja turustamine, isikuna, kes on varem toime pannud varguse. Kohtu hinnangul on riiklik süüdistaja põhjendatult viidanud kvalifitseeriva tunnuse KarS § 202 lg 2 p 2 esinemisele. Karistusregistri väljavõttest (tl 32-39 p öördel) nähtub, et süüdistatav on Harju Maakohtu 19.03.2014 otsusega nr 1 1843 süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p 5 ja 9 järgi. Kuivõrd tegemist on kehtiva karistusega, tuleb käesolevas kriminaalasjas süüdistatavale inkrimineeritud kuritegu kvalifitseerida süüteona, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ning seega on süüdistatava õigusvastane käitumine põhjendatult § kvalifitseeritud KarS 202 lg 2 p 2 Lisaks sellele järgi. on käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks ka kaks vargust, millistest esimene on toime pandud enne KarS § 202 ettenähtud kuriteo toimepanemist ja see vargus oli juba eelnevalt väheväärtuslike asjade vastu toime pandud varavastaste süütegude tõttu kvalifitseeritav KarS §

199 lg 2 p 9 järgi. Seega on KarS § 202 lg 2 p 2 sätestatud isikutunnus tuvastatud ka sama kriminaalasja raames süüdistatavale inkrimineeritud eelnevalt toime pandud vargusega.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud.

Seega E.J a saadud vara pani toime süüteo toimepanemise tulemusen omandamise ja turustamise, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, s.o KarS § 202 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. TSIVIILHAGI

Kohtueelsel menetlusel on kannatanu O. AS esitanud tsiviilhagi 03.03.2019 vargusega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 4,80 eurot.

KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju.

VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1 3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline - kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 136 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena.

Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud kuriteoga. Kohtu hinnangul on varaline

kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kuna kriminaalasja kohtuliku uurimise

ga on tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju k üüliselt kahju tekitanud annatanud isikule s isiku E.J-ilt le kuuluvate varaliste vahendite arvelt, s.t varaline kahju tuleb välja mõista kannatanu kasuks vastavalt tekitatud kahjule.

O. AS on esitanud tsiviilhagi summas 4,80 (tl 87-88) vargusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja . E.J-i s kogutud tõenditega, s h kohtueelsel menetlusel antud süüd tunnistavate ütlustega on tõendatud, et kannatanu le kahju tekitas varguse toimepanemisega E.J , mistõttu peab varalise kahju hüvitama E.J.

4. KARISTUSE MÕISTMINE

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, aga ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Seadusandja on KarS § 199 lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat.

Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol.

Ankeetandmete kohaselt E.J

Seega on ei tööta ning on töövõimetuspensionär. kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse talle pandud kohustusi

mõistmisel võimalik täita. Samuti lasuvad rahalised kohustused tema menetluskulude süüdistataval lt väljamõistetavate

tõttu. süüdistatavale Peale selle, arvestades,

et inkrimineeritakse varavastaste kuritegude toimepanemist, siis on varavastase

üldjuhul süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt. Kuna süüdistatav varastas süüdistusakti kohaselt väheväärtuslikke asju, saab järeldada, et ka selliste asjade ostmiseks süüdistataval rahalised vahendid puudusid. käitumine Taoline viitab aga piisavate rahaliste vahendite puudumisele ja kohtu arvates ka rahalise üheselt mis välistab karistuse kohaldamise, kuna sellise iseloomuga karistus ei oleks täidetav Lisaks eelmärgitule . nähtub süüdistatava karistusandmetest, et süüdistatavat on mitmeid kordi karistatud varavastaste süütegude eest ja süüdistatav on pärast karistuse ära kandmist jätkanud sarnast õigusvastast käitumist põhjustel süüdistatava , tehes seda ka katseajal. Eeltoodud tuleb suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat

karistust vangistuse näol.

Hinnates E.J-i süü suurust KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemises, tuleb arvestada, et süüdistatava tegevuses on sedastatav ühe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis tähendab suuremat süüd. Samuti on kohtumenetluses tõendamist leidnud, et E.J viis teine vargus ühe varguse lõpuni ja jäi katsestaadiumisse. V

aadeldes kuriteo asjaolusid, inkrimineeritakse süüdistatavale ühe lõpule viidud varguse toimepanemist, millega tekitati kannatanule varalist kahju. Seejuures ei olnud varastatud eseme ning varastada püütud esemete väärtused kuigi suured, kuivõrd ei ületanud KarS § ka

218 lg 4 sätestatud asja rahalist väärtust. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et E.J-i süü ei ole kuigi suur.

Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud kahetsust. Samas vastates prokuröri küsimusele elatusallikate kohta teatas süüdistatav, et ta elatub varastamisest. Seega ongi süüdistatava põhiliseks elatusallikaks teiste vara omastamine, mis näitab seda, et süüdistatav on üheselt teadlik toimepandava süüteo keelatusest, kuid peab varavastaste süütegude toimepanemist enesestmõistetavaks tegevuseks. Arvestades sellist asjaolu leiab kohus, et süüdistatava kohtueelsel menetlusel avaldatud kahetsust ei ole võimalik arvestada. Muid karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Seetõttu leiab kohus, et avaldatud kahetsus ei saa mõistetavat karistust olulisel määral mõjutada. Arvestades eeltoodut

leiab kohus, et süüdistatavale võib süü vähest suurust arvestades karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra Koosseisuväliseid raskendavaid . asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud.

Seadusandja on

eest karistusena ette KarS § 202 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise nä karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. inud rahalise

Hinnates süü suurust KarS § 202 lg järgi kvalifitseeritava kurite

2 p 2 o toimepanemisel, leiab kohus, et süüdistatava süü on e. Aluse selliseks järelduseks annab asjaolu, et keskmin süüdistatavale inkrimineeritak avastase kuriteo toimepanemist ning süüdistatava se var eesmärgiks oli süüteo tulemusena saadud vara realiseerimine ning sellest kasu saamine ning kuriteo toimepanemisega täitis süüdistatav ka oma eesmärgi, saades turustatud eseme eest raha. Seejuures on tuvastatud vaid ühekordne kuriteo toimepanemine ning kriminaalasja materjalidest ei tulene, et süüdistatav tegeleks süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja turustamisega regulaarselt või et selline käitumine oleks süüdistatava peamiseks sissetulekuallikaks.

Edasi juhib kohus tähelepanu kehtiva kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb karistuse le mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Sellise võimaluse arvestamine eeldab süüdlase isikuandmetest tulenevaid asjaolusid, s.o süüdlase varasemat õiguskuulekust või selle puudumist, misjärel tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvisid.

Süü suuruse hindamisel arvestab kohus kuriteo asjaolusid, s.h omandatud ja ka turustada püütud eseme väärtust, ja kogust. üüdistatav ise tunnista oma süüd ja väitis, et pidas võimalikuks, et S s

tegemist oli varastatud mobiiltelefoniga ning nagu kohus tuvastas juba eelpool pani E.J süüteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole siiski suur.

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses ja kohtuistungil avaldanud kahetsust ning selles episoodis peab kohus isegi võimalikuks kahetsuse kui kergendava asjaoluga arvestada.

KarS § 64 lg 1 kohaselt samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse mõistetud liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kuna tegemist on karistuste liitmisega samaliigiliste, kuid erinevalt küll kvalifitseeritavate ja erineva tahtlusega toime pandud kuritegude eest, millega riivatakse siiski erinevaid õigushüvesid, siis peab kohus vajalikuks liitkaristuse mõistmisel kohaldada raskemat karistuste liitmise viisi, suurendades üksikkaristustest raskeimat. Kuivõrd aga tegemist on varavastaste süütegudega, ei pea kohus vajalikuks liita karistusi täies ulatuses.

Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3 06). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus -1-1-99- karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3- 1-1-40-04).

Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul ei esine mitte ühtegi erandlikku süüteo toimepanemise asjaolu, mis annaks aluse karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vastupidi, süüdlase isikuandmetest nähtub, et süüdistatavat on eelnevalt korduvalt karistatud nii varavastaste varavastase kuriteo toimepanemise väärtegude kui ka ühe eest. ka asjaolu, et Harju Maakohtu 18.02.2019 otsusega karistati Tähelepanu väärib süüdistatavat KarS § 121 lg 1 ja § 263 lg 1 p 1 järgi vangistusega, mis jäeti täitmisele tingimisi pööramata koos käitumiskontro 02.07.2019 esitas Tallinna Vangla Lääne lliga. -Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Harju Maakohtule erakorralise ettekande E.J-i karistuse täitmisele pööramiseks, kuna E.J-iga ei olnud võimalik kontakti saada alates 30.05.2019, ta ei ilmunud kriminaalhooldaja vastuvõtule ega võtnud ametnikuga kontakti. - Harju Maakohtu 22.08.2019 kohtumäärusega (tl 157 159) pöörati KarS

74 lg 4 alusel täitmisele E.J-ile Harju Maakohtu 18.02.2019 otsusega mõistetud ja osaliselt alates 07.09.2019. Taoline ärakandmata karistus, s.o 9 kuud ja 27 päeva vangistust käitumine näitab, et E.J on suhtunud talle kohtu poolt määratud kohustuste täitmisesse vastutustundetult ja ükskõikselt. Süüdistatavale on antud võimalus vangistust tingimisi vabaduses kanda, kuid selle asemel et täita nõuetekohaselt käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi, ei pidanud ta vajalikuks kriminaalhoolduse kohutusi täita ning lisaks otsustas ta jätkata ka kuritegude toimepanemist. süüdistatav üheselt oma eelneva käitumisega Seega on näidanud, et ta ei sobi käitumiskontrollile ning tema suhtes kohaldatavat karistust ei saa ei asendada ega jätta kohaldamata. Seega puudub igasugune alus kaaluda süüdistatava suhtes karistusest osaliselt või täielikult tingimisi vabastamist või asendamist ja mõistetud vangistus kuulub

ära kandmisele täies ulatuses.

Kuna süüdistatav pani süüteod toime pärast Harju Maakohtu 18.02.2019 otsuse kuulutamist ja kohtu määratud katseajal, siis tuleb kohaldada KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 sätteid ning hiljem toime pandud süütegude toimepanemise eest mõistetavale liitkaristusele tuleb liita Harju

Maakohtu 18.02.2019 otsusega mõistetud karistus täies ulatuses. Harju Maakohtu 18.02.2019 otsusega on E.J-i karistatud vangistusega 9 kuud ja 27 päeva, mis jäeti KarS § 74 lg 1, 3 alusel tingimisi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga (18.02.2019-17.08.2020) täitmisele pööramata. Harju Maakohtu täitmiskohtuniku 22.08.2019 määrusega pöörati eelmärgitud otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus 9 kuud ja 27 päeva täitmisele ja karistuse kandmise algust arvestati alates 07.09.2019. Seega tuleb mõistetavast liitkaristusest arvestada karistusaja hulka nii eelvangistus käesolevas kriminaalasjas kui ka kuni kohtumäärusega täitmisele pööratud ja otsuse kuulutamisele eelneva päeva seisuga ära kantud karistus, s.o ajavahemik 25.07.2019 kuni 10.11.2019, s.o 3 kuud ja 16 päeva ning ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmist arvestada alates kohtuotsuse kuulutamise päevast.

5. MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks ja määratud kaitsja tasud süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Käesoleval juhul on määratud kaitsjatasu suhteliselt suur, kuivõrd kaitsjatasule lisandub nii tasu sõidule kulutatud aja eest kui ka sõidukulu, ööbimiskulu ja praami ülesõidu kulu. Kohus leiab, et süüdistatavast ei sõltu tema kaitsja büroo asukoht ja sellest asukohast tingitult tekkivad lisakulutused menetlustoimingu kohta ilmumiseks. Sellest tulenevalt peab kohus võimalikuks süüdistatavalt välja mõista õigusabi osutamiseks vajalikud vahetud kulud, s.o kohtuistungiks ettevalmistamise kui ka kohtuistungil osalemise eest makstud tasud. Seetõttu jätab kohus õigusabi osutamisega kaasnenud lisakulud riigi kanda, jättes need kulud süüdistatavalt välja mõistmata.

Süüdistatav ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. E.J on aga varem kriminaalkorras korduvalt karistatud isikuks, seega ei ole tegemist juhuslike episoodidega tema elus. Samuti ei tuvastanud kohus kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seetõttu kõik hüvitamisele kuuluvad süüdistatavalt täies

tuleb

menetluskulud

mahus

välja mõista.

Samas leia menetluskulude b kohus menetluskulude suurusest lähtuvalt, et esinevad alused hüvitamis KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p kohtuotsuse jõustumisest eks ( -des 7 ja 12) kuu jooksul. - Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12 kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

. ASITÕENDID

KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures.

Kriminaaltoimikus on erinevad salvestised, s.o -R plaat 25.07.2019 Tallinn,

xxx CD

X. väljak asuva X. keskuse turvakaamerate videosalvestusega (tl 15), -R plaat 25.07.2019 Tallinn,

CD X. väljak xxx asuva kaupluse turvakaamerate videosalvestusega (tl 23) ja -R plaat X. CD 03.03.2019 AS turvakaamerate videosalvestusega (tl 75). O. Kuivõrd nimetatud salvestistel on

salvestatud kriminaalasj oluline teave, siis tuleb as tõendamiseset puudutav eelmärgitud salvestised . juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest jätta kriminaaltoimikusse

Põhja prefektuuri esklinna politseijaoskonna poolt 13.08.2019 üleandmise vastuvõtmise K - aktiga on kohtueelsel menetlusel

ile tagastatud mobiiltelefon iPhone 6S (IMEI ) ja

S. K. xxx sinist värvi telefoni kaaned. Kuivõrd asjade omanik on teada, tuleb need asjad jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel

ile.

S. K.

Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/