2-18-3302/29 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 11. november 2019

Tsiviilasja number

2-18-3302

Tsiviilasi

Uku Järgi hagi MassMedia OÜ vastu MassMedia OÜ

19. detsembri 2017 osanike erakorralise üldkoosoleku

otsuste kehtetuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 18. märtsi 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Uku Järgi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Uku Järg (isikukood XXXXXXXXXX ),

esindaja advokaat Tauri Tigasson

Vastustaja

(kostja):

MassMedia

OÜ

(registrikood

11496731), esindaja vandeadvokaat Raul Talts

RESOLUTSIOON

1. Jätta Uku Järgi apellatsioonkabus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 18. märtsi 2019 otsus muutmata.

3. Jätta Uku Järgi taotlus Erik Neal Simonsi ja Uku Järgi

vande all ülekuulamiseks rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Uku Järgi kanda.

5. Välja mõista Uku Järgilt MassMedia OÜ kasuks

menetluskulud

ringkonnakohtus

eurot

(ilma

käibemaksuta).

Hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Uku Järg (hageja) esitas 1. märtsil 2018 hagi MassMedia OÜ (kostja) vastu kostja

19. detsembri 2017 osanike erakorralise üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks.

Hagiavalduse kohaselt on hageja ja Erik Neal Simons kostja osanikud võrdsetes osades ning

iseseisva esindusõigusega juhatuse liikmed. E. N. Simonsi 4. detsembri 2017 kutse kohaselt

pidi toimuma 19. detsembril 2017 kostja osanike erakorraline koosolek, mille päevakorda

kuulus hagiavalduse esitamine hageja ja CloudScale OÜ vastu ja nendes vaidlustes esindaja

määramine. Hageja esitas 15. detsembril 2017 osanike koosoleku protokolli notariaalse

tõestamise nõude. Ühtlasi esitas hageja 18. detsembril 2017 kostja osanike koosoleku eelnõude

osas hääletusotsused ning selgitused. Hageja hääletas vastu eelnõudele esitada hagi

CloudScale OÜ vastu ja määrata kostja esindajaks õigusvaidluse pidamisel CloudScale OÜ-ga

Advokaadibüroo Talts & Partnerid vandeadvokaat Raul Talts. Hageja hääletusotsustest

hoolimata otsustati 19. detsembri 2017 osanike erakorralisel üldkoosolekul esitada hagi

CloudScale OÜ vastu ning määrata esindajaks Advokaadibüroo Talts & Partnerid

vandeadvokaat R. Talts.

Hageja, kelle osadega on esindatud rohkem kui 1/10 osakapitalist, esitas koosoleku

protokollimise nõude 15. detsembril 2017, st vähemalt kolm päeva enne üldkoosolekut.

Järelikult pidi kostja üldkoosoleku protokoll olema notariaalselt tõestatud, seda aga tehtud ei

ole. Seetõttu on kõik kostja üldkoosolekul vastuvõetud otsused, s.h need, mille puhul hageja

hääleõigus oli piiratud, vastuolus äriseadustiku (ÄS) § 178 lg-ga 1.

Üldkoosolekul vastuvõetud otsused protokolliti puudulikult, puudused olid tingitud ebaõigetest

hääletustulemustest. Hageja on kostja osanik, kes üldkoosolekul ei osalenud, kuid hääletas

eelnõude vastu elektrooniliselt. Kostja juhatuse määratud korra p 2 alusel loetakse

elektrooniliselt hääletanud osanik koosolekul osalevaks ja osaniku hääled arvestatakse

koosoleku kvoorumi hulka. Hageja tulnuks lugeda koosolekul hääletanuks, tema hääli

arvestada koosoleku kvoorumi hulka ning kanda ta koosolekul osalenud osanike nimekirja. Nii

toimides ei oleks nimetatud otsused saanud vajalikku poolthäälteenamust ÄS § 174 lg 1 mõttes.

CloudScale OÜ osanikud on hageja ja Aerop Invest OÜ. Mitme osanikuga osaühing ei ole

samastatav selle osaühingu ühe osanikuga, mistõttu

hagejat ei

saa samastada

CloudScale OÜ-ga. Järelikult ei otsustanud kostja tema osaniku, s.o hageja, vastu hagi esitamist

ega selles õigusvaidluses esindaja määramist ÄS § 177 lg 1 tähenduses ning seetõttu ei olnud

hageja hääleõigus piiratud, tema hääli tuli arvestada nii poolthäälte lugemisel kui ka

kvooruminõude täitmisel.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja igapäevast tegevust korraldavaks juhatuse liikmeks on

olnud kuni sügiseni 2017 hageja. Sügisel 2017 selgus kostja raamatupidamisdokumentide ja

kontode väljavõtete analüüsimisel, et hageja on teinud kostja varaga tehinguid, millest

E. N. Simons teadlik ei olnud ja mis ei olnud kostja huvides. Sisuliselt on hageja omastanud

kostja vara mitmete aastate vältel, pöörates selle enda ja enda omandis ning juhtimisel olevate

äriühingute kasuks. 10. jaanuaril 2018 esitas kostja hagi hageja ja viimase omandis oleva

CloudScale OÜ vastu erinevate nõuetega kogusummas 1 298 106 eurot 33 senti.

Üldkoosoleku protokolli notariaalse tõestamise nõuet ei esitatud tähtaegselt, s.o 3-päevase

etteteatamisega. E. N. Simons sai hageja nõude kätte alles 19. detsembril 2017, s.o

üldkoosoleku toimumise päeval.

Üks päev enne üldkoosolekut, 18. detsembril 2017, võõrandas hageja Aerop Invest OÜ-le

75- euro suuruse osa, 3% CloudScale OÜ osakapitalist. Hagejale jäi jätkuvalt 2425 euro

suurune osalus. Vaidlusaluste tehingute tegemise ajal oli hageja CloudScale OÜ ainuosanik ja

juhatuse liige. Lähtuda tuleb just tehingute tegemise ajal kehtinud olukorrast. 97% suurune

osalus CloudScale OÜ-s andis ja annab hagejale täieliku kontrolli äriühingu tegevuse üle.

CloudScale OÜ-s on vähemalt 51% osalust omaval osanikul põhikirja p 3.2. alusel täielik

kontroll osaühingu tegevuse üle, sest ilma 51% osaluse omanikuta ei saa isegi osanike

üldkoosolekul otsuseid vastu võtta. Aerop Invest OÜ-le osaluse võõrandamise ainsaks

eesmärgiks oli tekitada näilik olukord, kus hageja ei ole CloudScale OÜ ainuosanik.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 18. märtsi 2019 otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja

kanda, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 2356 eurot 66 senti ning

menetluskuludelt viivise alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 2356 eurot 66 senti.

ÄS § 178 lg 1 järgi võib kohus osaühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada mh

seadusega vastuolus oleva osanike otsuse. ÄS § 171 lg 5 alusel protokollitakse osanike

koosolek ning sellele kohaldatakse vastavalt ÄS § 304 lg-tes 1–6 sätestatut. ÄS § 304 lg 6

kohaselt peab mh aktsionäri nõudel, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10

aktsiakapitalist, olema üldkoosoleku protokoll notariaalselt tõestatud. Vastav kirjalik nõue peab

olema esitatud vähemalt kolm päeva enne üldkoosolekut.

Kindlale isikule tahteavalduse tegemist ning kättetoimetamist reguleerivad tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg-d 1 ja 2. Puudub vaidlus, et hageja on isik, kelle osadega on

esindatud rohkem kui 1/10 äriühingu osakapitalist ja tal oli ÄS § 304 lg 6 tulenevalt õigus

esitada ÄS § 304 lg-s 6 sätestatud nõue. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja osanike

üldkoosoleku protokolli notariaalse tõestamise nõude saatnud juhatuse liikmele E. N. Simonsile

reedel 15. detsembril 2017 kl 20:53:10 (tl 6–8). Maakohus leidis, et kostja poolt esitatud

vastuväide, et ta ei saanud hageja kirja kätte tähtaegselt, on negatiivne asjaolu, mille tõendamise

koormis on kostjal (tl 77). Kostja ei esitanud kohtule e-kirja kättetoimetamise kohta tõendeid,

vaid selgitas, et kostja kasutab gmaili ehk Google meiliteenust, kostja meiliserveriks on Google

meiliserver, mille asukoht on kostjale teadmata. Samas ei näe kostja, et selle asjaolu

tuvastamine oleks vajalik, sest kui hageja e-kiri jõudis kostja meiliserverisse 15. detsembril

2017, mida kostja peab tõenäoliseks, ei piisa sellest asjaolust hagi rahuldamiseks.

Hageja hinnangul on ÄS § 172 lg 1 neljas lause erinorm TsÜS § 69 lg 2 suhtes, järelikult ei tule

sarnaselt osanike koosoleku kokkukutsumise teate esitamisele ka protokolli notariaalse

tõestamise nõude esitamise tähtaegsust hinnata, millal on adressaadil TsÜS § 69 lg 2 teise lause

järgi mõistlik võimalus nõudega tutvuda, vaid seda, millal saab nõude tavalise edastamise

korral lugeda adressaadi e-postile kohale jõudnuks.

Maakohus leidis, et materiaalõigus ja kehtiv kohtupraktika reguleerib üldkoosoleku

kokkukutsumise teate kättesaamist erinevalt TsÜS §-st 69, kuid mitte protokolli notariaalse

tõestamise teate edastamist. Äriseadustikus kehtestatud osanike koosoleku teate saatmise

nõuete eesmärk on tagada nii see, et osanik saaks talle saadetud teated kätte, kui ka see, et

koosoleku kokkukutsuja saaks olla kindel, et saates koosoleku teate kindlal aadressil, on ta teate

saatmise nõuded täitnud ja koosolekul vastu võetud otsused ei osutu koosoleku kokkukutsumise

korra rikkumise tõttu tühiseks. Seega on koosoleku teate saatmise reeglite eesmärk kaitsta nii

teate adressaadiks olevat osanikku kui ka osanike koosolekut kokku kutsuvat isikut. Koosoleku

teate kohaletoimetamise riski kannab ÄS § 172 järgi osanik. Protokolli notariaalse tõestamise

nõude edastamisele selliseid reegleid äriseadustikus kehtestatud ei ole.

Hageja hinnangul juhul, kus nõue esitati reedel, on ebaõige lugeda E. N. Simons hageja esitatud

nõudest teada saanuks alles esmaspäeval, kui hageja ja E. N. Simons suhtlesid samade e-posti

aadresside kaudu regulaarselt sõltumata nädalapäevast. Kostja ei vaidle vastu, et hageja ja

kostja juhatuse liige E. N. Simons suhtlesid enne hagejapoolsete kuritarvituste ilmsiks tulekut

tihedalt (kohati ka igapäevaselt) ja kasutasid selleks e-posti aadresse kuni sügiseni 2017.

Maakohus selgitas 21. novembri 2018 kirjas, et pooltevahelist suhtlemist e-kirja teel tõendab

ilmselt kõige usaldusväärsemalt poolte endi e-kirjavahetus (tl 77). Hageja on kohtule esitanud

pooltevahelise e-kirjavahetuse (tl 83–87, tõlked tl 92–96). Antud tsiviilasjas ei ole vaidluse all,

kas hageja ja E. N. Simons suhtlesid varasemalt e-posti aadressidelt XXXXX ja XXXXX

vahetevahel ka nädalavahetustel, kuid puuduvad tõendid igapäevaselt või nädalavahetustel

peetud e-kirjavahetuse kohta pärast septembrit 2017.

Tuleb eeldada, et e-kiri jõuab saaja serverisse selle saatmise päeval. Kostja ei ole esitanud seda

seisukohta ümberlükkavaid tõendeid. Seega saabus hageja poolt saadetud üldkoosoleku

protokolli notariaalse tõestamise nõue kostja teenusepakkuja serverisse reedel 15. detsembril

2017. ÄS § 304 lg 6 kohaselt pidi kirjalik nõue olema esitatud vähemalt kolm päeva enne

üldkoosolekut. TsÜS § 69 lg 2 tulenevalt on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse

saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui

see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.

Kuna hageja nõue koosoleku protokolli notariaalseks tõestamiseks jõudis kostja teenusepakkuja

serverisse reedel 15. detsembril 2017, siis saab lugeda, et juhatuse liikmel, kellele e-kiri oli

adresseeritud, tekkis mõistlik võimalus sellega tutvuda esmaspäeval 18. detsembril 2017.

Äriseadustikus sisalduva kolmepäevase etteteatamise nõude eesmärk on anda kohustatud

isikule aega kontakteeruda notariga, leppida kokku konkreetne aeg ja päev, et vältida koosoleku

venimist. Kostja osanike erakorralise üldkoosoleku kutse (tl 5) kohaselt toimus osanike

erakorraline üldkoosolek 19. detsembril 2017 algusega kl 15:00. Ka siis, kui lugeda majandus-

ja kutsetegevuses e-kiri kostja poolt kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja

saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse (s.o praegusel juhul 16. detsembril

2017), lähtudes üldistest tähtaegade arvutamise põhimõtetest TsÜS §-de 135 lg 1 ja § 136 lg 6

järgi, ei saa pidada hageja 15. detsembri 2017 nõuet tähtaegseks, kuivõrd üldkoosoleku

notariaalse tõestamise nõue peab jõudma üldkoosoleku kokkukutsujani sellise arvestusega, et

nõude kättesaamise ja üldkoosoleku toimumise päeva vahele jääb kolm päeva. Seega ei olnud

hageja osanike koosoleku protokollimise nõue esitatud õigeaegselt, mistõttu puudub sel

põhjusel üldkoosoleku protokolli notariaalselt tõestamata jätmise tõttu alus osanike

19. detsembri 2017 üldkoosoleku otsuste tühistamiseks.

Hageja leidis, et ta hääletas hääleõigust omavate eelnõude vastu elektrooniliselt, mistõttu tuleb

kostja 19. detsembri 2017 üldkoosoleku otsused tunnistada kehtetuks. ÄS § 1701 lg 1 järgi võib

osaühingu põhikirjaga ette näha, et osanikud võivad osanike koosoleku päevakorras olevate

punktide kohta koostatud otsuste eelnõusid hääletada elektrooniliste vahendite abil mh enne

koosolekut, kui see on tehniliselt võimalik. ÄS § 1701 lg 3 kohaselt võib põhikirjaga ette näha,

et hääletamise korra määrab juhatus.

Kostja põhikirja p 6.5 kohaselt võivad osanikud osanike koosoleku päevakorras olevate

punktide kohta koostatud otsuste eelnõusid hääletada elektrooniliste vahendite abil mh enne

koosolekut, kui see on tehniliselt turvalisel viisil võimalik. Elektroonilise hääletamise korra

määrab juhatus (tl 15). Kostja juhatuse määratud elektroonilise hääletamise korra p 2 alusel

loetakse elektrooniliselt hääletanud osanik koosolekul osalevaks ja osaniku osaga esindatud

hääled arvestatakse koosoleku kvoorumi hulka. Korra p 3 järgi loetakse elektrooniliseks

vahendiks üksnes osaniku digiallkirjastatud hääletusotsust (tl 16). Kostja üldkoosoleku

protokollist ja üldkoosoleku registreerimislehest nähtub, et kostja osanike erakorralise

üldkoosoleku 19. detsembri 2017 otsuste poolt hääletas üksnes E. N. Simons 1278 häälega, mis

moodustab 100% üldkoosolekul osalenud häältest (tl 13–14).

Äriregistri väljavõttest nähtuvalt on kostja osanikeks E. N. Simons osamaksega 1278 eurot ja

hageja osamaksega 1278 eurot (tl 4). E-kirjast, hääletusotsustest ja selgitustest nähtuvalt on

hageja saatnud 18. detsembril 2017 kostjale hääletusotsuse koos selgitustega, mille kohaselt ta

hääletab kostja 19. detsembri 2017 osanike koosoleku päevakorra eelnõude osas vastu

eelnõudele, mille kohaselt esitada hagi CloudScale OÜ vastu tühiste tehingute alusel üleantu

tagastamiseks ja saadud kasutuseeliste väljanõudmiseks ning mille kohaselt määratakse

Advokaadibüroo Talts & Partnerid vandeadvokaat Raul Talts kostja esindajaks õigusvaidluste

pidamisel CloudScale OÜ-ga (tl 9, 11–12).

Poolte vahel ei ole vaidlust, et hagejal on kostja osanikuna samuti 1278 häält ja ta hääletas

elektrooniliselt eelnõude vastu. Üldkoosoleku päevakorra p 1 osas, s.o esitada hagi hageja vastu

juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud (ja kaotatud kasutuseeliste) hüvitamiseks,

hagejale kostja poolt tehtud alusetute dividendide väljamaksete tagastamiseks ning hagejale

tehtud väljamaksete, mis on kajastatud kostja bilansireal „Nõuded/võlg aruandvatele isikutele“

tagasinõudmiseks, ja päevakorrapunkti 3 osas määrata Advokaadibüroo Talts & Partnerid

vandeadvokaat Raul Talts kostja esindajaks õigusvaidluste pidamisel hagejaga, ei ole hageja

elektrooniliselt hääletanud ja tulenevalt ÄS § 177 lg 1 ei olnud hagejal selleks õigust. Küll

hääletas hageja vastu eelnõudele, millega otsustati esitada hagi CloudScale OÜ vastu tühiste

tehingute alusel üleantu tagastamiseks ja saadud kasutuseeliste väljanõudmiseks ning määrata

Advokaadibüroo Talts & Partnerid vandeadvokaat R. Talts kostja esindajaks õigusvaidluste

pidamisel CloudScale OÜ-ga.

Osaühingu osa müügilepinguga (tl 53–55) on tõendatud, et hageja müüs 18. detsembril 2017

Aerop Invest OÜ-le CloudScale OÜ osa jagamisel tekkiva osa nimiväärtusega 75 eurot 800

euro eest ja hagejale jäi osa nimiväärtusega 2425 eurot. CloudScale OÜ põhikirja p 3.2 ja p 3.3

kohaselt CloudScale OÜ osanike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui osaleb vähemalt

51% osadega esindatud häältest ja osanike otsus on vastu võetud, kui osanike koosolekul anti

selle poolt kohalolijate häältest või koosolekuta otsustamise puhul kõigist häältest 51% ning

seadus või põhikiri ei sätesta teisiti (tl 46).

Maakohus nõustus kostjaga, et antud juhul on tekkinud olukord, kus hagejal on tema kontrolli

all oleva ühingu CloudScale OÜ vastu nõude esitamise otsustamisel majanduslikud huvid, mis

üldjuhul vastanduvad kostja huvidele. Äriühinguõiguse üks põhimõte on see, et osanikud

peavad lähtuma osaühingut puudutavate otsuste tegemisel osaühingu huvidest, mitte enda

isiklikest huvidest või enda poolt kontrollitava äriühingu huvidest.

Maakohus ei nõustunud hagejaga, et hageja hääleõigus ei olnud eespool nimetatud eelnõude

osas piiratud ning tema hääli tuli arvestada nii poolthäälte lugemisel kui ka kvooruminõude

täitmisel. Hagejal puudus ÄS § 177 lg 1 alusel hääleõigus hagejat ja tema kontrolli all oleva

CloudScale OÜ puudutavate otsuste vastuvõtmisel ning arvestades, et otsustati küsimusi, mis

puudutasid osanikuga õigusvaidluse pidamist ning selles õigusvaidluses osaühingu esindaja

määramist päevakorras olnud küsimuste otsustamisel, oli hageja hääleõiguse piiramine

päevakorrapunktide 1–3 otsustamisel lubatud. Kuivõrd kohus tuvastas, et osanike 19. detsembri

2017 osanike erakorralise üldkoosoleku otsused ei ole vastuolus seadusega, siis pole alust ka

ÄS § 178 lg 1 alusel nende kehtetuks tunnistamiseks.

Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda, luges kostja põhjendatud

kuluks 2356 eurot 66 senti, mõistis nimetatud menetluskulud hagejalt kostja kasuks välja ning

menetluskuludelt viivise seaduses sätestatud määras.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsus ning teha asjas uus otsus, millega tunnistada kehtetuks kostja 19. detsembri 2017 osanike

erakorralise üldkoosoleku otsused.

Hageja esitas protokolli notariaalse tõestamise nõude tähtaegselt, st kolm päeva enne

koosolekut ÄS § 171 lg 5 ja § 304 lg 6 järgi. Oluline ei ole, millal on adressaadil mõistlik

võimalus nõudega tutvuda vaid hinnata tuleb seda, millal saab nõude tavalise edastamise korral

lugeda adressaadi e-postile kohale jõudnuks. Hageja esitas e-kirja protokolli notariaalseks

tõestamiseks 15. detsembril 2017. Eeldatakse, et e-kiri jõuab saaja serverisse selle saatmise

päeval. Seega tuleb eeldada, et hageja nõue jõudis adressaadini 15. detsembril 2017.

Maakohus hindas tõendeid ühekülgselt, jättes hindamata olulist tähtsust omavad tõendid. Kuigi

hageja esitas tõendeid nädalapäevast sõltumatu suhtluse kohta, leidis maakohus ekslikult, et ei

ole tõendatud, et pooled suhtlesid sel viisil ka pärast 2017. a septembrikuud. Maakohus ei

selgitanud varasemalt, et ootab tõendeid üksnes nimetatud perioodi kohta. Hageja ja

E. N. Simons suhtlesid läbi aastate ka nädalavahetustel. Hageja saatis nõude e-kirja teel reedel

kl 20:53. Kuivõrd E. N. Simons resideerus toona USA-s, Florida osariigis, siis jõudis hageja

e-kiri E. N. Simonsi meiliserverisse kl 14:53 kohaliku aja järgi. Kostja ei ole nimetatut

vaidlustanud. Seega E. N. Simonsil oli võimalik e-kirjaga tutvuda juba selle saatmise päeval.

Hageja saanuks nädalapäevast ja kellaajast sõltumatut suhtlust tõendada enda või E. N. Simonsi

vande all antud selgitusega. Maakohus jättis õigustamatult hageja taotlused rahuldamata.

Seetõttu taotleb hageja, et menetlusosalisena kutsutakse kohtuistungile ja kuulatakse vande all

kohtu poolt üle E. N. Simons. Kui kohus ei rahulda taotlust E. N. Simonsi vande all

ülekuulamiseks, siis taotleb hageja TsMS § 268 alusel enda vande all ülekuulamist.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda.

Maakohus jõudis õigele järeldusele, et koosoleku protokolli notariaalse tõestamise nõue

loetakse kätte toimetatuks, kui nõude saaja on tahteavalduse kätte saanud ja tal on sellega olnud

mõistlik võimalus tutvuda (TsÜS § 69 lg 2). Hageja seisukoht, et ÄS § 304 lg 6 nii sisult kui

formaalselt sarnane ÄS § 172 lg 1 neljanda lausega ning seetõttu tuleb kohaldada Riigikohtu

praktikat ÄS § 172 lg 1 neljanda lause valguses, on ebaõige. ÄS § 172 lg 1 neljas lause

reguleerib üldkoosoleku kokkukutsumise teate edastamist osanikele, mitte aga vastupidi

osanike poolt teadete edastamist ühingule. Osaniku poolt ühingule teate edastamisel kohaldub

TsÜS § 69. Kostjal tekkis mõistlik võimalus tutvuda hageja e-kirjaga esmaspäeval

18. detsembril 2017, mistõttu ei olnud täidetud kolmepäevase etteteatamise nõue.

Maakohus selgitas hagejale 21. novembri 2018 kirjas, et hageja peab tõendama pooltevahelist

suhtlust 15. detsembri 2017 e-kirja saatmisega seonduval perioodil ehk siis veidi enne ja ilmselt

ka pärast eeltoodud kuupäeva. Vastupidine hageja seisukoht on põhjendamatu.

Maakohus jättis põhjendatult rahuldamata hageja taotlused menetlusosaliste vande all

ülekuulamiseks. Puudub vaidlus, et hageja ja E. N. Simonsi suhtlus toimus läbi aastate

ööpäevaringselt ning ka nädalavahetustel. Vaidlus on selle üle, milline oli poolte suhtlus alates

septembrist 2017, ehk ajast kui ilmnesid hageja kuritarvitused. E. N. Simonsi 24. septembri

2017 e-kirjast nähtub üheselt, et poolte vahel suhtlus puudus.

Hageja taotlus hageja enda ja E. N. Simonsi vande all ülekuulamiseks tuleb jätta rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja

apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

7. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Apellatsioonkaebuses ei vaidlustatud maakohtu otsust osas, millega maakohus leidis, et hageja

hääleõiguse piiramine päevakorrapunktide 1–3 otsustamisel oli lubatud. Ringkonnakohus selles

osas maakohtu otsuse põhjendusi ei kontrolli.

8. Hageja taotles apellatsioonkaebuses E. N. Simonsi vande all ülekuulamist või enda vande all

ülekuulamist. Kostja on esitanud samad taotlused maakohtus, maakohus jättis taotlused

rahuldamata. Hageja esitas vastuväide kohtu tegevuse peale, mille maakohus jättis rahuldamata.

TsMS § 267 lg 1 kohaselt võib pool, kes ei ole suutnud muude tõenditega tõendada tema poolt

tõendamist vajavat asjaolu või kes ei ole muid tõendeid esitanud, asjaolu tõendamiseks taotleda

vastaspoole või kolmanda isiku vande all ülekuulamist. Juriidilise isiku puhul võib vande all

üle kuulata selle seadusliku esindaja. TsMS § 268 alusel võib kohus vaieldava asjaolu kohta

vande all üle kuulata ka tõendama kohustatud poole, kui üks pool seda taotleb ja teine pool

sellega nõustub.

Kostja vaidles hageja taotlustele vastu. Ringkonnakohus jätab hageja taotlused E. N. Simonsi

ja hageja enda vande all ülekuulamisega rahuldamata.

9. Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle. Hageja ja E. N. Simons on kostja osanikud

võrdsetes osades. E. N. Simons edastas hagejale 4. detsembril 2017 kutse 19. detsembril 2017

toimuvale kostja osanike erakorralisele üldkoosolekule. Hageja edastas 15. detsembril 2017

E. N. Simonsile e-posti kaudu üldkoosoleku notariaalse tõestamise nõude (tl 8). Hageja edastas

18. detsembril 2017 E. N. Simonsile hääletusotsused ja selgitused kostja osanike koosoleku

eelnõude osas (tl 9–11).

10. Hageja esitas nõude tunnistada kostja osanike erakorralise üldkoosoleku otsus kehtetuks.

ÄS § 304 lg 6 kohaselt peab juhatuse, nõukogu või aktsionäride nõudel, kelle aktsiatega on

esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, üldkoosoleku protokoll olema notariaalselt tõestatud.

Vastav kirjalik nõue peab olema esitatud vähemalt kolm päeva enne üldkoosolekut. Hagejal oli

õigus esitada ÄS § 304 lg-st 6 tulenev nõue üldkoosoleku protokolli notariaalseks tõestamiseks.

ÄS § 3011 lg 1 p 3 kohaselt on aktsionäride üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud

üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses ettenähtud juhul notariaalselt tõestatud. Analoogia

korras kehtib see säte eelduslikult osaühingu suhtes.

Sellest tulenevalt oleks hageja õigeks õiguskaitsevahendiks nõuda osanike üldkoosoleku otsuse

tühisuse tuvastamist, mitte kehtetuks tunnistamist. Kohtule on aga hageja poolt kohtule esitatud

nõudest üheselt arusaadav soov tugineda oma nõudes sellele, et äriühingu üldkoosoleku otsuse

vaidlustatud osa ei toonud endaga kaasa õiguslikke tagajärgi. Samuti ei muuda hageja nõude

õiguslik alus seda, missugusest ajahetkest saab lugeda hageja nõuet kostja poolt kättesaaduks.

11. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et ÄS § 304 lg-s 6 kehtestatud 3-päevast tähtaja

puhul tuleks analoogia korras lähtuda ÄS § 172 lg 1 neljandas lauses sätestatust ning hinnata

tuleb seda, millal saab nõude tavalise edastamise korral lugeda adressaadi e-postile kohale

jõudnuks ning oluline ei ole, millal on adressaadil mõistlik võimalus nõudega tutvuda.

ÄS § 172 lg 1 neljas lause on erinorm võrreldes TsÜS § 69 lg 2 teise lausega. ÄS § 172 järgse

koosoleku teate kohaletoimetamise riski kannab osanik, ehk saaja, mitte saatja. Vastasel juhul

muutuks koosoleku korrektse kokkukutsumise tõendamine osaühingule põhjendamatult

raskeks, mis võiks hakata takistama ühingu efektiivset juhtimist (Riigikohtu 12. aprilli 2017

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10-17, p 15).

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et osaniku poolse äriühingule üldkoosoleku protokolli

notariaalse tõestamise nõude edastamise suhtes kohalduvad üldised kättetoimetamise reeglid.

Seega peab nõude kättetoimetamist tõendama saatja.

12. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu poolt määratud tõendamiskoormisega ning

seisukohaga, et kostja poolt esitatud vastuväide, et ta ei saanud hageja kirja kätte tähtaegselt,

on negatiivne asjaolu, mille tõendamise koormis on kostjal.

Kuivõrd tahteavalduse jõustamine on selle tegija huvides, lasub tal ka tahteavalduse tegemise

ja kättetoimetamise tõendamise koormus. Seega on praegusel juhul hagejal tõendamiskoormis,

et ta on üldkoosoleku protokolli tõestamise nõude kostjale kätte toimetanud seaduses ettenähtud

tähtaja jooksul.

TsÜS § 69 lg 2 kohaldamisel on Riigikohus selgitanud, et e-kiri on jõudnud saajani, kui see on

saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles

siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Majandus- ja kutsetegevuses saab lugeda

e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud

teenusepakkuja serverisse (Riigikohtu 21. detsembri 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-07,

p 12; 24. novembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-15, p 18).

Kui aga e-kirja saabumisele järgnev päev langeb nädalavahetusele, siis saab TsÜS § 69 lg 2

teise lause järgi mõistlikult eeldada, et majandus- ja kutsetegevuses tegutseval isikul tekib

mõistlik võimalus sellega tutvuda järgmisel tööpäeval. Üldjuhul tuleb eeldada, et e-kiri jõuab

saaja serverisse selle saatmise päeval. Kui osanik saadab protokolli notariaalse tõestamise

nõude juhatuse liikmele e-kirjaga ja see jõuab saaja e-posti teenusepakkuja serverisse reedel,

15. detsembril 2017, siis saab lugeda, et juhatuse liikmel, kellele e-kiri oli adresseeritud, tekkis

mõistlik võimalus sellega tutvuda esmaspäeval, 18. detsembril 2017. Võimalus reedel e-kirju

lugeda või näha e-kirja saabumist ei tähenda seda, et selle saajal oli ka mõistlik võimalus teate

sisuga tutvuda enne tööpäeva lõppu.

13. Ringkonnakohus märgib, et hageja oli üldkoosoleku kutse saanud kätte juba 4. detsembril

2017. Hageja ei ole põhjendanud, miks ootas ta protokolli notariaalse tõestamise nõude

esitamisega kuni 15. detsembrini 2017. Hagejal oli võimalik esitada nõue varem selliselt, et see

oleks jõudnud adressaadini seaduses sätestatud 3-päevase etteteatamise tähtajaga.

14. Hageja leiab, et esitatud e-kirja vahetusega on tõendatud, et hageja ja E. N. Simons suhtlesid

pidevalt ka nädalavahetustel ning sellest tulenevalt on tõendatud, et hageja nõue jõudis

adressaadini 15. detsembril 2017 ning adressaadil oli võimalus sellega tutvuda samal päeval.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et hageja ja E. N. Simonsi kirjavahetus

perioodil jaanuar – aprill 2017 ei tõenda, et pooled oleksid jätkanud kirjavahetust

nädalavahetustel ka vaidlusaluse protokolli notariaalse tõestamise nõude esitamisel ajal, s.o

detsembri keskel 2017. Ringkonnakohtu hinnangul isegi kui eeldada, et poolte kirjavahetus võis

ka detsembris 2017 toimuda nädalavahetusel ja öisel ajal, on siiski tahteavalduse saatja, s.o

antud juhul hageja, kohustus igal konkreetsel juhtumil tõendada, et kirja saajal oli võimalus

sellega tutvuda.

15. Kuivõrd ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, puudub vajadus maakohtu

menetluskulude jaotuse muutmiseks. Samuti ei ole hageja sisulisi vastuväiteid menetluskulude

jaotusele ega rahalisele suurusele esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus

menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud.

Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda

(TsMS § 171 lg 1). Kostja menetluskuludeks ringkonnakohtus on lepingulise esindaja kulu 805

eurot (ilma käibemaksuta). Lepingulise esindaja kulud mõistetakse vastaspoolelt TsMS § 175

lg 1 esimese lause alusel välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus loeb kostja

esindaja tunnitasu 140 eurot (ilma käibemaksuta) mõistlikuks. Ringkonnakohus leiab, et kostja

esindaja kulu on põhjendatud osaliselt. Arvestades tsiviilasja keerukust, apellatsioonkaebuse ja

sellele vastuse mahukust, samuti asjaolu, et kostjat esindas ringkonnakohtus tsiviilasjaga kursis

olnud esindaja, ringkonnakohus lahendas tsiviilasja kirjalikus menetluses, on kostja esindaja

põhjendatud ajakulu ringkonnakohtu menetluses 4,5 tundi, s.o rahaliselt 630 eurot (ilma

käibemaksuta).

Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse menetlusekuludelt viivise väljamõistmiseks

TsMS § 177 lg 4 alusel ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja apellatsiooniastme

menetluskuludelt 630 eurot (ilma käibemaksuta) kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke