2 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja
Legislator summary
AI generated1 Ärakiri
Legislator headnote
AI generated2 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja: 1 Ärakiri
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1 Ärakiri
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. veebruaril 2010 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-10-635 Kohtunik Loretta Pikma täitmiskohtunikuna Avaldus Erik Lepik´u avaldus täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 095/2010/54 kaitsjatasu nõudes otsuse täitmise aegumise tõttu Avalduse esitaja Erik Lepik, isikukood 35308022255, asukoht xxx Resolutsioon Juhindudes TMS § 207, KarS § 82 lg 1 p 1 kohus
MÄÄRAS:
Lõpetada Erik Lepiku suhtes täitemenetlus täiteasjas 095/2010/54 Ida-Viru Maakohtu 31.01.2003 määrusega kriminaalasjas 1-553/03 kaitsjatasu sissenõudes otsuse täitmise aegumise tõttu. Vabastada Erik Lepiku sissetulek aresti alt täitemenetluse nr. 095/2010/54 raames.
Määruse ärakiri saata Erik Lepikule ja kohtutäitur Kristel Maalmanile.
Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud ja menetluse käik
Ida-Viru Maakohtu 31.01.2003 otsusega kriminaalasjas nr 1-553/03 mõisteti Erik Lepik süüdi KrK § 101 p 8 järgi ja karistati 9 aasta vangistusega. 31.01.2003 määrusega mõisteti Erik Lepikult välja kaitsjatasu 5369 krooni. Kohtuotsus jõustus 10.03.2003.
18.01.2010 esitas Erik Lepik kohtule avalduse, milles ta taotleb täitemenetluse lõpetamist täiteasjas nr 095/2010/54 seoses nõude aegumisega.
Justiitsministeeriumi andmebaasi väljatrükist nähtub, et Ida-Viru Maakohtu 31.01.2003 kohtumääruse nr 1-553/03 alusel on kohtutäitur Kristel Maalmani poolt algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 095/2010/54. 07.01.2010 koostas täitur nõude arestimisakti kinnipeetava sissetulekust.
2 Kohtu seisukoht
Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja täitetoimiku materjalidega, leiab, et Erik Lepiku avaldus täitemenetluse lõpetamiseks seoses kohtuotsuse täitmise aegumisega on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
Kooskõlas TMS § 210 kohaselt kohaldatakse kohtuotsuse või määrusega kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele TMS § 204 lg 2, § 205 lg 1 ning §§-des 207 ning 208 sätestatut.
TMS § 207 lg 1 kohaselt lõpetatakse täitemenetlus täitmise aegumise tõttu kui rahalist või varalist karistust ei ole sisse nõutud KarS § 82 sätestatud tähtaja jooksul.
KarS § 82 lg 1 p 1 alusel ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud viis aastat esimese astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest.
Toimiku materjalidest on näha, et Ida-Viru Maakohtu 31.01.2003 kohtuotsusega karistati Erik Lepikut KrK § 101 p 8 järgi, mis jõustus 10.03.2003. Tegemist on esimese astme kuriteoga. Järelikult, Erik Lepiku suhtes karistusotsuse täitmise tähtaeg peab aeguma 10.03.2008 (10.03.2003 pluss 5 aastat) tingimusel, et puuduvad KarS § 82 lg 2 näidatud aegumise peatumise alused.
Kohus kontrollib, kas esineb otsuse tätimise aegumise peatamise aluseid.
Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 1 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isik hoidub kõrvale temale kohaldatud karistuse kandmisest või tasumisest.
Riigikohus on oma otsuses nr 3-3-1-5-04 16.02.2004 muuhulgas öelnud, et karistusotsuse täitmise aegumise regulatsioon teenib eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus täitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtuvõi kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. Kohtutäituril on oma eesmärgi – nõude sundtäitmise – saavutamiseks õigus, aga samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril TMS-s sätestatud meetmeid kasutades täita kohtuvõi kohtuvälise menetleja otsust. TMS näeb esmalt ette võlgniku poolt kohtuotsusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulu vabatahtliku tasumise võimaluse. Selle tähtajaks mittetasumise korral on kohtutäituril võimalik kasutada TMS-s sätestatud meetmeid, s.h. pöörata sissenõue võlgniku varale. Kohtutäitur ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et võlgnik Erik Lepik oleks aktiivselt takistanud kohtuotsuse sundtäitmist. Seega ei ole kohtul alust väita, et võlgnik Erik Lepik oleks temalt kriminaalasjas kohtuotsusega väljamõistetud kohtukulude tasumisest kõrvale hoidunud. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et esineks aluseid KarS § 82 lg 2 p 1 kohaselt otsuse täitmise aegumise peatumiseks.
Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 2 peatub otsuse täitmise aegumine käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatu alusel määratud katseajaks. Tartu Ringkonnakohus on 05.02.2009.a määruses kriminaalasjas nr 1-08-15400 ja 18.02.2009.a määruses kriminaalasjas nr 1-09-374 asunud seisukohale, et menetluskulude (milleks on ka sundraha ja kaitsjatasu) sissenõudmisele KarS § 82 lg 2 punktis 2 sätestatu ei kohaldu. Nimetatud Tartu Ringkonnakohtu määrustes märgitu kohaselt saab KarS § 82 lg 2 punktis 2 sätestatut kohaldada vaid isikule mõistetud karistuse täitmisel, mitte aga menetluskulude sissenõuetele.
Vastavalt KarS §-le 82 lg 2 p 3 peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud.
3
KrMS § 423 kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.
KrMS § 424 sätestab, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määta selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Kohtule esitatud täitetoimiku ärakirjast ei nähtu, et kohus oleks Erik Lepikult 31.01.2003 kohtumäärusega väljamõistetud kriminaalmenetluskulude täitmist oma määrusega pikendanud või ajatanud kuni ühe aasta võrra tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määranud selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.
Seega, leiab kohus, et nimetatud kriminaalasjas tehtud otsuse täitmise aegumise peatamiseks seaduslikke aluseid tuvastatud ei ole. Järelikult, aeguski nimetatud otsus 10.03.2008 (alates otsuse jõustumisest pluss 3 aastat)
TMS § 207 lg 2 kohaselt on rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus.
Kohtu hinnangul 31.01.2003 kohtuotsus kriminaalasjas, mis jõustus 10.03.2003 on käesolevaks hetkeks möödunud KarS § 82 lg 1 p 1 sätestatud tähtaeg otsuse täitmiseks. Samuti nähtuvalt täitetoimiku materjalidest ei ole otsuse täitmise aegumine peatunud KarS § 82 lg 2 kohaselt.
Kohus leiab, et Ida-Viru Maakohtu 31.01.2003 otsuse jõustumisest kuni käesoleva ajani on möödunud üle viie aasta, seega ka aegumise tähtaeg kaitsjatasu sissenõudmiseks kooskõlas KarS § 82 lg 1 p 1 kohaselt on möödunud.
Kohtunik (allkiri)
Loretta Pikma
Ärakiri õige Nooremreferent
Liivi Õun
Määrus jõustus 23.02.2010
Liivi Õun Nooremreferent