1-10-2000/3 · 1-10-2000/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-10-2000

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

16.veebruaril 2010.a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Tiia Lepp juuresolekul prokurör Katrin Lindpere kaitsja adv. Valli Murde osavõtul

arutades avalikul kohtuistungil kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades kriminaalasja

süüdistatav A.N, isikukood XXX, XXX: puudub, kriminaalkorras varem karistatud 4 korral, väärteokorras karistatud, tõkendit kohaldatud ei ole,

süüdistuses KarS § 424 ja § 329 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet

t u v a s t a s:

Süüdistus

A.N-i süüdistatakse selles, et tema, 16.veebruaril 2010.a. kella 02.10 paiku juhtis Tartus Võru tänaval mootorsõidukit BMW 316 reg.nr XXX XXX, olles alkoholijoobes.

Sellega pani A.N toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Samuti süüdistatakse A.N-i selles, et tema isikuna, keda on 05.jaanuaril 2009.a Tartu

Maakohtu Tartu Kohtumaja kohtuotsusega nr 1-09-22 karistatud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes 4 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistusega KarS § 74 alusel tingimisi 2 aasta pikkuse katseajaga ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks, milline kohtuotsus on pööratud täitmisele, juhtis 16.veebruaril 2010.a kella 02.10 paiku Tartu linnas Võru tänaval mootorsõidukit BMW 316 reg nr XXX XXX, jättes sellega tahtlikult täitmata eelpool nimetatud kohtuotsuse.

Sellega pani A.N toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvelhoidumise.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 63 lg 1 alusel nõuab prokurör kohtus süüdistatavale A.N-ile karistuseks KarS § 329 ja § 424 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest 6 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendada A.N-ile mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 08.oktoobri 2009.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (mõistetud 596-st

tunnist üldkasulikust tööst on tehtud 48 tundi tööd ning seega on tegemata 548 tundi üldkasulikku tööd, mis vastab 9 kuule ja 4 päevale vangistusele) s.o 9 kuu ja 4 päeva võrra ja liitkaristuseks A.N-ile mõista 1 aasta 3 kuud ja 4 päeva vangistust. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta A.N-ilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 2 aastaks ja 6 kuuks.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. A.N tuleb süüdi tunnistada KarS § 329 ja § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Tsiviilhagi esitatud ega asitõendeid käesolevas kriminaalasjas ei ole. A.N-ilt kuulub riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 alusel väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et A.N-i suhtes on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta

osa menetluskuludest riigi kanda. Tegemist on töötu isikuga, kellel puudub ka kindel elukoht. Tema ainsaks sissetulekuks on töötu abiraha alla 1000 krooni. Seega on ilmne, et menetluskulude täielik tasumine käiks süüdimõistetule üle jõu.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 424 ja § 329 järgi ja mõista karistuseks, kohaldades A.N KarS § 63 lg 1, kuus (6) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu A.N-ile Maakohtu 08.oktoobri 2009.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (mõistetud 596-st

tunnist üldkasulikust tööst on tehtud 48 tundi tööd ning seega on tegemata 548 tundi

üldkasulikku tööd) s.o üheksa (9) kuu ja nelja (4) päeva võrra ja liitkaristuseks A.N-ile mõista üks (1) aasta kolm (3) kuud ja neli (4) päeva vangistust.

Kohaldada suhtes karistuse täitmise tagamiseks tõkendina vahistamist ja võtta A.N-i A.N peale kohtuotsuse kuulutamist vahi alla.

Karistuse kandmise aja algust hakata arvestama alates vanglasse saabumise A.N-i kuupäevast.

KarS § 50 lg 1 alusel lisakaristusena võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus A.N-ilt kaheks (2) aastaks kuueks (6) kuuks, milline karistus laieneb vangistuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud lisakaristuse tähtajale.

KrMS § 180 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha A.N-ilt viissada (500) krooni ja kaitsja tasu viissada (500) krooni. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse

jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik