1-18-9719/32 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 1-18-9719 Määruse kuupäev 8. november 2019 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Velmar Brett ja Paavo Randma Kohtuasi Kriminaalasi Danil Hamidžanovi süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. Kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 2742 lg 1 alusel Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 5. aprilli 2019. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Danil Hamidžanovi kaitsja vandeadvokaat Raul Ainla, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge Voogma Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 9. oktoober 2019, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 5. aprilli 2019. a määrus osas, millega jäeti Danil Hamidžanovi kanda menetluskulud 450 eurot. 2. Arvata menetluskulude hulka Danil Hamidžanovi valitud kaitsjale ringkonnakohtus määruskaebemenetluses makstud tasust 30 eurot. 3. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata. 4. Määruskaebus rahuldada osaliselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 29. novembril 2018 saatis prokuratuur kohtusse kriminaalasja Danil Hamidžanovi süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 3 järgi 29. augustil 2015 ja 23. juulil 2016 toimepandud kahes teos. Kaitseaktis taotles kaitsja kriminaalmenetluse lõpetamist mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Samuti esitas kaitsja taotluse 29. augusti 2015. a teo osas kriminaalmenetluse lõpetamiseks kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 199 lg 1 p 5 ja § 274 alusel. 2. Viru Maakohtu 12. veebruari 2019. a määrusega jäeti kaitsja taotlused rahuldamata. Maakohus leidis, et mõistlik menetlusaeg ei ole veel möödunud. Vajadusel on võimalik isiku karistust KrMS § 306 lg 1 p 61 alusel kergendada. 3. Maakohtu määruse vaidlustas süüdistatava kaitsja, taotledes jätkuvalt kriminaalmenetluse lõpetamist. 4. Tartu Ringkonnakohtu 5. aprilli 2019. a määrusega jäeti KrMS § 385 p 20 alusel läbi vaatamata kaitsja kaebus osas, millega vaidlustati maakohtu määrust KrMS § 199 lg 1 p 5 ja § 274 lg 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamata jätmises. Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse osas, millega ei lõpetatud kriminaalmenetlust 29. augusti 2015. a teos, ning lõpetas selles osas kriminaalmenetluse mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Muus osas jäi maakohtu määrus muutmata. Süüdistatava menetluskulud jättis ringkonnakohus osaliselt tema enda kanda. 4.1 Ringkonnakohtu hinnangul oli menetlus 29. augusti 2015. a teo suhtes põhjendamatult pikk. Kriminaalasi ei olnud keerukas ega mahukas. Kohus analüüsis menetluse senist käiku ning leidis, et

1-18-9719

2(3) mõistliku menetlusaja möödumist on võimalik heastada vaid menetluse lõpetamisega. 23. juuli 2016. a teo osas ei ole mõistlik menetlusaeg veel möödunud ja viivitusi menetluse senises käigus saab kompenseerida näiteks karistuse kergendamisega. 4.2 D. Hamidžanovi kaitsja taotluse hüvitada süüdistataval tekkinud menetluskulud 900 eurot rahuldas ringkonnakohus osaliselt. KrMS § 187 lg 1 kohaselt kannab määruskaebuse lahendamise menetluses kohtumääruse tühistamise korral menetluskulud riik. Kuna ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse osaliselt ning tasutaotluse alusel ei ole võimalik tuvastada, millises ulatuses tegi kaitsja tööd 29. augusti 2015. a ja millises ulatuses 23. juuli 2016. a teo osas, ning arvestades tööde kirjeldust, pidas kohus põhjendatuks jätta riigi kanda osa kaitsja tasust. Seega jäi 450 eurot kaitsjatasu riigi kanda ja 450 eurot süüdistatava enda kanda. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 5. Ringkonnakohtu määruse peale esitas kaebuse D. Hamidžanovi kaitsja, kes taotleb selle määruse tühistamist, kriminaalmenetluse lõpetamist, menetluskulude hüvitamist ja KrMS § 385 p 20 põhiseadusvastaseks tunnistamist. 5.1 KrMS § 385 p 20 on põhiseadusvastane, kuna see ei võimalda vaidlustada kohtu alla andmist. Kaitsja hinnangul on 2016. a episoodi osas mõistlik menetlusaeg samuti möödunud. Arvestades süüksarvatud teo iseloomu on menetlus kestnud ebamõistlikult kaua. 5.2 Ringkonnakohus jättis osa menetluskuludest põhjendamatult süüdistatava kanda. Kuna asja ei ole sisuliselt lahendatud, ei saa otsustada menetluskulude üle. Need pidanuks arvama kohtumenetluse kulude hulka. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 6. Kaitsja taotlus KrMS § 385 p 20 põhiseadusvastaseks tunnistamiseks jääb Riigikohtus edutuks. Määruskaebuse kohaselt on viidatud norm põhiseadusega vastuolus, kuna ei võimalda vaidlustada kohtu alla andmist. Kohtu alla andmine aga ei ole käsiloleva määruskaebuse esemeks ning sellekohane kaebeõiguse piirang tuleneb KrMS § 385 p-st 16. 29. augusti 2015. a teos, mille osas kaitsja taotles menetluse lõpetamist ka KrMS § 199 lg 1 p 5 ja § 274 alusel ning ringkonnakohus jättis KrMS § 385 p-le 20 tuginevalt selle taotluse läbi vaatamata, on menetlus lõpetatud mõistliku menetlusaja möödumise tõttu ning seda ei ole vaidlustatud. Seega ei ole KrMS § 385 p 20 praegusel juhul põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 14 lg 2 tähenduses asjassepuutuv (vt nt Riigikohtu üldkogu 30. aprilli 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-5-13, p 19). 26. juuli 2016. a teo osas menetluse mõistliku aja möödumise tõttu lõpetamata jätmist on ringkonnakohus ammendavalt ja nõustumisväärselt põhjendanud ning kolleegium ei pea vajalikuks juba kõlanud seisukohti korrata. Küll aga väärib tähelepanu menetluskulu jätmine ringkonnakohtus süüdistatava kanda. Viimase kohta selgitab Riigikohus järgmist. 7. Ringkonnakohtule esitatud menetluskulude hüvitamise taotluse kohaselt maksis D. Hamidžanov kaitsjale 900 eurot kohtueelses uurimises osalemise eest. Nimetatud tasu eest tehtud tööde nimekirjas on erinevad toimingud kohtueelses menetluses ning lisaks süüdistusakti analüüs, nõupidamine kaitsealusega, kaitseakti koostamine, eelistungil osalemine ja määruskaebuse koostamine ringkonnakohtule (1 tund). Ringkonnakohus jagas süüdistataval tekkinud kulud pooleks ning määras, et pool kuludest jääb KrMS § 187 lg 1 alusel riigi ning pool süüdistava kanda. 8. KrMS § 187 lg 1 kohaselt kannab määruskaebemenetluses kohtumääruse tühistamise korral menetluskulud riik. KrMS § 187 lg 2 ls 2 sätestab, et kui rahuldamata jäetud määruskaebus on esitatud süüdistatava huvides, otsustatakse määruskaebuse lahendamise menetluses tekkinud menetluskulu hüvitamiseks kohustatud isik kriminaalasjas lõpplahendi tegemisel. Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt tuleb määruskaebemenetluses süüdistatava huvides esitatud määruskaebuse rahuldamata jätmisel arvata määruskaebemenetluse kulu menetluskulude hulka (nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. aprilli 2005. a määrus nr 3-1-1-36-05, p-d 10–12; 31. oktoobri 2013. a määrus nr 3-1-1-96-13, p 26). Kuna kriminaalasja mõistliku menetlusaja tõttu lõpetamata jätmise määrus ei olnud praeguse asja lõpplahend, pidanuks ringkonnakohus piirduma kaitsjale määruskaebemenetluses makstud tasu mõistliku suurusega osa menetluskulu hulka arvamisega

1-18-9719

3(3) (KrMS § 175 lg 1 p 1), jättes selle kulu kandmiseks või hüvitamiseks kohustatud isiku kindlaks määramata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. aprilli 2017. a määrus nr 3-1-1-4-17, p 50). 9. Ringkonnakohtule esitatud kaitsjatasu taotlusest nähtub, et kaitsjatasu hõlmas nii kohtueelse menetluse toiminguid kui ka määruskaebuse koostamist. Kuna ühe teo osas lõpetas ringkonnakohus kriminaalmenetluse, oli põhjendatud seda puudutavad kulud jätta riigi kanda. KrMS § 183 lg 1 kohaselt kannab kriminaalmenetluse lõpetamisel menetluskulud riik, kui seadus ei näe ette teisiti. Osas, milles ringkonnakohus jättis aga määruskaebuse rahuldamata, menetluse lõpetamata ja maakohtu määruse muutmata, tulnuks lähtuda KrMS § 187 lg 2 ls-s 2 märgitust ning arvata määruskaebuse lahendamise menetluses tekkinud kulu menetluskulude hulka. Kohus saab KrMS § 187 alusel võtta seisukoha üksnes määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulude kohta. Praegu hõlmab vaidlusalune ja õigustamatult süüdistatava kanda jäetud 450 eurot tasu nii kohtueelsete toimingute kui ka ringkonnakohtule määruskaebuse koostamise eest. 10. Riigikohus saab osutatud vea kõrvaldada (vt ka viidatud määrus asjas nr 3-1-1-4-17, p 51). Kuna ringkonnakohus rahuldas määruskaebuse osaliselt, tuleb menetluskulude hulka arvata pool määruskaebemenetluses tekkinud mõistlikust kulust, s.o poole tunni eest tasutud õigusabikulu. Taotluses ei ole nimetatud kaitsja tunnitasu hinda, aga on märgitud, kui palju aega kulus kaitsjal erinevate toimingute tegemiseks. Kokku tegi kaitsja 900 euro eest tööd 15,25 tundi, mis teeb tunnihinnaks u 60 eurot. Ei ole alust kahelda kulunud aja ega tunnitasu suuruse mõistlikkuses. 11. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 7 ja § 362 p-st 2, tühistab Riigikohus Tartu Ringkonnakohtu 5. aprilli 2019. a määruse osas, millega jäeti D. Hamidžanovi kanda menetluskulud 450 eurot. Kolleegium teeb tühistatud osas uue otsustuse ja arvab KrMS § 187 lg 2 alusel ringkonnakohtus määruskaebemenetluses süüdistatava kaitsjale makstud tasust pool, s.o 30 eurot, menetluskulude hulka. See, kas kõnealune menetluskulu ning 23. juuli 2016. a episoodi puudutavad kohtueelse menetluse kulud jäävad D. Hamidžanovi kanda või tuleb välja mõista riigilt, sõltub kriminaalasja lõpptulemusest ning otsustatakse põhimenetluse käigus. Muus osas jääb ringkonnakohtu määrus muutmata. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Hannes Kiris

Velmar Brett

Paavo Randma (allkirjastatud digitaalselt)