4-19-3813/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 03.10.2019.a Tallinna kohtumaja

Väärteoasja number 4-19-3813

Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Mari Kirs

Ingrid Oja

Kohtuasi

Vaidlustatud lahend

Aleksandr Polevtsov (isikukood 38206290325, xxxx, elukoht xxxx Xxxx ) LS

223 lg , töökoht OÜ väärteoasi § järgi

PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 21.06.2019.a üld väärteoasjas menetluse otsus nr 2302,18,010696

Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Aleksandr Polevtsov kohtuvälise menetleja Põhja p , A PP refektuuri, esindaja J P

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 29 lg 1 p 1, § 132 p 3, § 133-135, kohus otsustas:

Tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 21.06.2019.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,18,010696 ning lõpetada väärteomenetlus Aleksandr Polevtsovi suhtes, kuna teos puuduvad väärteo tunnused.

VTMS § 38 lg 1 ning KrMS § 18 alusel jätta riigi kanda liiklusekspertiisi kulu summas 413

3 lg 1 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades Riigikohtule kirjalikult kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korras on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 08.11.2019.a.

Asjaolud ja menetluse käik

Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

väärteomenetleja väärteo A L (L) poolt 24.05.2019 koostatud protokolli AB 1578157 kohaselt juhtis Aleksandr Polevtsov 01.10.2018 kella 11.26 ajal Tallinnas, A.H Tammsaare teel, Marsi tn

10 juures, xxxx xxxx, mootorsõidukit , reg. märgiga ning manöövri sooritamisel ei veendunud, et see on ohutu, mille tagajärjel toimus kokkupõrge sõiduautoga , reg. mär xxxx giga xxxx. Oma

tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju Xxxx OÜ-le. Kirjeldatud tegevusega rikkus Aleksandr Polevtsov liiklusseaduse (edaspidi LS) § 33 lg 2 p 8 nõudeid ning pani toime LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo.

Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi J P poolt 21.06.2019 8,010696 vanemväärteomenetleja väärteoasjas nr 2302,1 tehtud otsusega karistati Aleksandr Polevtsovi LS § 223 lg 1 alusel rahatrahv trahviühiku iga 100 ulatuses, so 400 eurot.

Aleksandr Polevtsov esitas nimetatud otsusele kaebuse, milles vaidlustab kohtuvälise menetleja

otsuse täies ulatuses ning palub väärteomenetluse lõpetada väärteomenetluse seadustiku

(edaspidi VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna tema ei ole liiklusõnnetust põhjustanud, ta ei ole ühtegi manöövrit sooritanud. Kaebuse esitaja kohtus esitatud kaebuse juurde. jäi

Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus rahuldamata. Kohtuväline esindaja jääb oma väärteomenetluses tehtud otsuses toodud seisukohtade juurde ning leiab, et väärteo toimepanek Aleksandr Polevtsovi

poolt on tõendamist leidnud eelkõige EKEI eksperdi arvamusega.

Kohtu põhjendused

Kohus, ära kuulanud kaebuse esitaja, tunnistajate ütlused, eksperdi ning asjatundja arvamused ja kohtuvälise menetleja esi , vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja ndaja seisukoha siseveendumuse kohaselt hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et Aleksandr Polevtsovi kaebus on põhjendatud ning PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo 21.06.2019 otsus väärteoasjas nr 23 tuleb tühistada. 02,18,010696

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Vastavalt VTM - S § le 87 arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega on väärteoasja arutamise piirid kindlaks määratud väärteoprotokollis sisalduva menetlusalusele isikule etteheidetava teo kirjeldusega, millega on kohus seotud.

Vastavalt Aleksandr Polevtsov 01.10.2018 kella 11.26 väärteoprotokollile AB 1578157 juhtis ajal Tallinnas, xxxx xxxx, A.H Tammsaare teel, Marsi tn 10 juures mootorsõidukit , reg. märgiga ning manöövri sooritamisel ei veendunud, et see on ohutu, mille tagajärjel toimus kokkupõrge sõiduautoga , reg. mär § xxxx giga xxxx. Kirjeldatud tegevusega rikkus Aleksandr Polevtsov LS

33 lg 2 p 8 nõudeid ning pani toime LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo.

Riigikohus on korduvalt oma lahendites märkinud, et väärteoprotokoll kannab väärteomenetluses samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses ja selle ülesandeks on määratleda menetlusese ning anda menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse. Neid funktsioone saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui väärteoprotokollis on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas (nii objektiivne kui subjektiivne)

süüteokoosseis on täidetud. Teokirjeldus tähendab faktiliste asjaolude, s.o toimunud sündmuse asjaolude kirjeldamist, mitte aga süüteokoosseisu tunnuste seadusest ümberkirjutamist (RKKKo 3-1-1-45-11; 3-1-1-20-15; 3-1-1-9-08).

Aleksandr Polevtsov

33 lg 2 p 8 on juht kohustatud ile süüksarvatava LS § järgi enne paigalt

liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid.

Vaidlust ei ole selles, et 01.10.2018 kella 11.26 ajal Tallinnas A.H Tammsaare teel toimus liiklusõnnetus mootorsõiduki Aleksandr Polevtsovi poolt juhitud xxxx, reg. märk xxxx, ning A A xxxx xxxx, vahel. a poolt juhitud mootorsõiduki , reg. märk

Käesolevas väärteoasjas koostatud väärteoprotokolli kohaselt heidetakse kaebajale ette ohtliku manöövri sooritamist, mille tulemusena toimus kokkupõrge kahe sõiduki vahel. Menetluse keskseks küsimuseks manöövrit, seda nii juriidilises mõttes kui on, kas kaebuse esitaja sooritas ka faktiliselt. LS § 2 p 37 järgi on manööver igasugune pööre või mis tahes sõiduraja vahetus

või ümberpõige. Kohus peab vajalikuks märkida, et väärteoprotokollist ei selgu, millisest tegevusest jutt käib. Kuna sõiduautol on vigastused vasakpoolsel küljel, siis võib vaid xxxx kohus oletada, et jutt käib vasakule poole suunatud liikumisest. Väärteoprotokolli kirjeldusest ei ole võimalik aru saada, kas silmas peetakse manöövrit kui pööret vasakule, manöövrit kui ümberreastumist vasakule või peetakse silmas manöövrit kui ümberpõiget vasakule.

LS § 2 p 61 järgi on pööre kõrvale või tagasipööre § märgib,

- ning LS

2 p 26

et

kõrvalepööre või vasakpööre Liiklusõnnetuse on parem- . toimumise kohas puudub pöördevõimalus, mis tähendab, et pööret vasakule ei ole võimalik teha.

Vastavalt

2 p 101

LS § on ümberpõige möödumine sõiduteel seisvast ühest või mitmest sõidukist või muust takistusest kasutatavalt sõidurajalt välja sõites. Kohtule esitatud materjalides puudub aga igasugune informatsioon, et Xxxx oleks teostanud ümberpõiget, sellele ei viita ka ükski menetlusosaline.

Seega jääb ainsa võimalik dina manöövrina käsitletava liikumise u varian sisustamisel vaid sõiduraja vahetus ehk ümberreastumine. Kaebaja väitel ta ei teostanud manöövrit, ta liikus otse oma sõidurajal ning kokkupuude kahe sõiduki vahel tekkis juhi tegevuse tagajärjel

xxxx

(kohtutoimik lk 36 A P (kohtutoimik lk ), seda kinnitas temaga koos sõidukis viibinud tunnistaja

45 pöördel, 46). Sõiduautot xxxx juhtinud A A väitis aga kohtus, et liiklusõnnetus toimus sõiduki manöövri tagajärjel (kohtutoimik lk pöördel Xxxx ).

Kohus, asudes vastust otsima küsimusele manöövri sooritamise kohta, leiab, et kaebuse kohtulikul uurimisel ilmnesid olulised vastuolud ühelt poolt kaebaja, tunnistaja A P ja teiselt poolt tunnistaja A A

a ütlustes.

Hindamaks Aleksandr Polevtsovile esitatud süü tõendatust, tuleb kohtul hinnata, kelle ütlusi lugeda usaldusväärseteks. Kohus leiab, et ütlused on usutavad. kaebaja ja tunnistaja

A P

Kaebaja selgit

as, et liikus äärmises vasakpoolses reas ning reastus keskmisse ritta, et lasta mööda kiirabiauto. Sama tegi ka must universaalkerega xxxx, kuid viimane reastus tagasi äärmisse vasakpoolsesse ritta, kaebaja (kohtutoimik lk 36). Kiirabi ja selle taga jäi edasi keskmisse ritta liikuva xxxx liikumine Samuti selgitas kaebaja, et xxxx nähtuvad ka valvekaamera salvestiselt. liikus enne kokkupõrget äärmises vasakus enne kokkupõrget reastus reas ja xxxx kaebaja ritta,

et mitte sisse sõita xxxx ees liikuvasse xxxx (kohtutoimik lk 36). Kuna kaebuse esitaja ja tunnistaja

osas, mis kirjeldavad nii kiirabiauto liikumist, kui ka nende auto A P ütlused ühtivad

liikumist ning need kattuvad ka täielikult salvestiselt nähtuga, siis kohus peab nende ütlusi usaldusväärseteks. Mõlemad isikud on kohtus andnud kokkulangevaid ütlusi ka selle kohta, et

xxxx liikus suurel kiirusel ja Aleksandr Polevtsov hoiatas seetõttu ka oma naist võimalikust kokkupõrkest (kohtutoimik lk 35 pöördel, 46).

Kohus ei loe tunnistaja A A usi usutavateks, kuna t ning a ütl a ei ole oma ütlustes järjepidev annab ebamääraseid ütlusi ja vastused varieeruvad sõltuvalt sellest, kelle küsimusele tunnistaja vastas. Kord väidab ta, et ei mäleta mismoodi kokkupõrge toimus, ei mäleta, millal märkas esimest korda Xxxxt, kuid teab, et Xxxx põhjustas liiklusõnnetuse. Samuti väitis, et süüküsimust nad kaebajaga ei arutanud, Xxxxe juht ei oska eesti keelt, siis kuna tema vene keelt ei räägi ja jälle väidab, et midagi alt väidab tunnistaja kohtuvälisele

nad ikkagi Xxxxi parklas arutasid. Esm

mentlejale, et

kiirustas, kuna pidi inimestega kokku saama, kuid kohtu küsimusele, kas ta kiirustas sel päeval, vastas tunnistaja, et Ka on vastuolu tema ütlustes selle kohta, et . sündmuskohalt lahkudes sõitis ta bussipeatusesse, kus säilis silmside ega, kuid siis väidab, Xxxx et alles Xxxxi Xxxx. See, et xxxx juht parklas sai teada, et teine kokkupõrkes osalenud sõiduk oli A A , selle asemel, et kiirustas sel päeval nähtub ka tema kokkupõrke järgsest käitumisest, kus kohapeale xxxx keskusse kohtumisele ja seisma jääda, ta hoopis lahkub sündmuskohalt, läheb naaseb xxxx Xxxxi parklasse tulla. parklasse alles pärast politseipoolset pöördumist ja palvet

Tunnistaja kinnitas kohtule, et kogu selle aja jooksul ei teavitanud ta kedagi toimunud liiklusõnnetusest, kuna tal oli kiire ja tähtsamaid asju, kui õnnetuse tõttu tekkinud 200 eurone kahju. Tunnistaja , et põhjendus sündmuskohalt lahkumise kohta kui ta tundis kontaki, siis

-39), ei ole (kohtutoimik lk 37 pöördel

usutav, sest sellisel moel ei käitu üski inimene, kes on veendunud oma süütuses. Pigem iseloomustab selline käitumine inimest, kes rikub käitumisreegleid ning soovib seda varjata.

Kuna A A üritab manipuleerida faktidega, siis seetõttu ei ole ta kohtu jaoks ka tõsiseltvõetav. Kohus peab vajalikuks märkida, et tunnistaja ütlustes on täheldatav tugev ennastõigustav A Aa tendents ning soov veenda kohut selles, et tema ei ole millegi vastu eksinud, vaid kogu vastutus lasub sõiduauto Kohus jäta a ütlused tõendina , kuivõrd Xxxx juhil. b tunnistaja A A arvestamata need on omavahel vastuolus ning ka ümber lükatud kaebaja ja tunnistaja A P , samuti ütlustega ka salvestiselt nähtuga. Tunnistaja A Aa versioon liiklusõnnetuse tekitamise kohta kaebaja poolt ei ole usutav ka seetõttu, et kaebaja ja tunnistaja

A P ütluste kohaselt oli neil sõidukis väike laps.

Ükski mõistlik inimene, kelle näeb tagant kiiresti lähenevat teist autos on xxxx imik, ja kes sõidukit, teeb selle kohta veel märkuse oma autosviibivale abikaasale manöövri , ei teeks t, mille käigus rajale, kus liigub tema jaoks ohtlik sõiduk. Ükski keerab teadlikult normaalne inimene ei käituks sel moel, et tahtlikult seaks ohtu oma lapse ning abikaasa elu ja tervise.

Nagu kohus juba ka eelpool märkis, haakuvad kaebaja ja tunnistaja A P selgitused Xxxxe ja xxxx liikumise kohta ka valvekaamera salvestiselt nähtuga. Kuigi valvekaamera pilt ei ole väga hea kvaliteediga, siis võttes aluseks kõige äärmises vaskapoolses reas oleva kiirabi auto liikumise, millele viitas id nii kaebaja kui ka temaga koos autos olnud tunnistaja, siis tõepoolset sõidab selle taga tume universaalkerega auto, mille öeldes le viitas ka kaebaja , et kiirabi taga

sõitis must universaalkerege iikus enne kokkupõrget xxxx. Samuti selgitas kaebaja, et xxxx l äärmises vasakus ja enne kokkupõrget reastus kaebaja ritta, et mitte sisse sõita reas xxxx

äärmises vasakpoolses reas Nähtuvalt valvekaamera salvestiselt, liikuvasse xxxx. liigub Xxxx keskmises reas ja jääb samas reas ka seisma. e taga jäi seisma ka autobuss, mille juhti üritas Xxxx

kaebuse esitaja ka hiljem kätte saada, eesmärgiga oma süütust tõendada (kohtutoimik lk 37).

Jälgides keskmises reas liikuva Xxxxe ees toimuvat tegevust, siis kuigi Xxxxe ees liikuva sõiduki marki ja numbrimärki ei ole võimalik tuvastada, siis tegemist on tumedat värvi universaalkerega suuremat sorti sõiduautoga. Vaadates väärteotoimikus olevatel fototabelitel olevaid pilte õnnetuses osalenud sõidukist xxxx (vt. toimik lk 13-20), siis nii selle toon (must värv) kui ka kerekuju on äravahetamiseni sarnased e ees liikunud autoga. Kogumis kõiki Xxxx

kohtule esitatud tõendeid hinnates on kohus veendnud, et salvestisel kaebaja poolt juhitud sõiduauto ees sõitnud mootersõiduk on Xxxx A Aa poolt juhitud xxxx. Xxxx on kogu aja, mil ta kaamera vaatevälja , liikunud keskmises reas, mis tähenda, et on täiesti usutav, et s on xxxx juht,

selleks, et mitte sõita sisse tema ees liikunud , oli sunnitud vahetama sõidurada ja xxx ümberreastumisel keskmisele rajale riivas keskmisel rajal liikunud Xxxxt.

Käesolevas asjas on menetleja läbi viinud liiklustrassoloogia ekspertiisi, mille käigus on kohtuekspert jõudnud järeldusele, et kõnealustel sõidukitel olevate vigastuste ja liiklusõnnetuses kogutud materjalide alusel on võimalik tuvastada, et tehniliselt sai kokkupõrge toimuda sõiduauto manöövril. Aleksandr Polevtsov liiklusnõudeid Xxxx Kohtu hinnangul ei ole

rikkunud. Mapsi Ta liikus oma sõiduraja piires. Sündmuskoha fotodelt ja ka Google kaardirakendusest nähtuvalt ei ole Tammsaare tee puhul tegemist sirge teega, vaid Järvevana tee raudtee ülesõidukohast Mustamäe poole liikudes on lauge kurv. Nimetatud fakt on ära märgitud ka sündmuskoha vaatlusprotokollis, kus on märgitud, et tee on kerges languses ja kurvilisuse kohta on märgitud „lauge kurv“ (vt. toimik lk 1, 4, 23). Liikumaks sõiduraja piirides sellises teel

ongi kohtu hinnangul vaja teostada roolipöördeid paremale või vasakule, kuna LS § 45 lg 1 kohustab sõidukijuhti liikuma sõiduraja piirides. Ka kaebaja avaldas kohtus, et liikus oma sõiduraja piires, et lasta mööda (kohtutoimik lk 35 pöördel). Sõidusuuna korrigeerimine xxxx oma sõiduraja piirides ei ole manööver. Selline kohtu järeldus on kooskõlas ka Riigikohtu lahendiga 3-1-1-75-07. Seega on ekspert jõudnud valele järeldusele, et kokkupõrge sai toimuda sõiduauto manöövril. Vaidlust ei ole, et sõidukiirus oli suurem kui Xxxx xxxx Xxxxe liikumiskiirus, seda kinnitasid kõik kohtus ülekuulatud isikud, sh ka ekspert U L ja asjatundja J

L. Kuigi viimane ei ole ekspert, siis tegemist on isikuga, kelle poole pöördus kaebaja abi saamiseks ning kelle kohus kuulas kaebuse esitaja taotlusel ka kohtus üle. Kuigi ekspert on akspertiisiakti nr 18E- autost kiiremini liikuv LT0085 põhjendustes märkinud, et juhul kui sõidu sõiduauto oleks vahetanud rada kolmandalt rajalt teisele, peaksid sõiduauto xxxx Xxxx

vigastused paiknema esistange vasakpoolsel küljel ja esinurgal ning rattakoopa keskosas (vt.

toimik lk 37), siis asjatundja J L on selgitanud, et kui kokkupõrke nurk on kuni 4 kraadi, siis märgatavaid kahjustusi . Samuti märkis asjatundja, et Xxxxe esikaitsetsoonile ei pea tekkima

olemasolevate materjalide põhjal saab tuvastada sõidukite omavahelist asendit kontakti toimumise ajal ehk nende omavahelist asendit, mitte aga asendit teemärgistuse ja tänava suhtes ning vigastuste alusel ei ole võimalik aru saada, kuidas nad tee telgjoone suhtes paiknesid (kohtutoimik lk

- 48 evatele

47 pöörde ). Nähtuvalt eelnevast on asjatundja ja ekspert jõudnud erin järeldustele liiklusõnnetuse tekkemehhanismi kohta KrMS § 61 lg 1 ja 2 ühelgi . Vastavalt tõendil ei saa ega tohi olla kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Kuigi asjatundja J L ei ole ekspert, siis vaid seepärast tema arvamuse tõepärasuses kahelda ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. Antud juhul karistusotsus suurel määral vaid eksperdi rajaneb menetleja tehtud arvamusel, kuid kohtu jaoks on eksperdi seisukoht on vaid üks esitatud tõenditest ning ka see ilma igasuguse eelhinnanguta avatud kohtulikule hindamisele võrdselt teiste väärteoasjas kogutud tõenditega. Käesoleva kaebuse arutamisel ei ole aga menetleja suutnud kohtule usaldusväärselt tõendada, et Aleksandr Polevtsov rikkus liikluses käitumise reegleid.

Kuna ühe liiklusõnnetuse osapoole vastutuse küsimust ei saa lahendada ilma teiste osapoolte käitumist arvestamata, siis menetleja on otsuses märkinud, et liiklusõnnetuse toimumist oleks saanud ära hoida ainult Aleksandr Polevtsov. Menetleja selline seisukoht on leidnud kajastamist ka A Aa kohta koostatud väärteootsuses, mille kohaselt heidetakse talle vaid ette LS § 169 lg 6 nõuete rikkumist. Antud juhul kohus sellise käsitlusega ei nõustu, kuna eelpool märgitud tõendite kogumis hindamise tulemusel on kohus jõud sele järeldusele nud vastupidi

liiklusõnnetuse põhjustaja kohta. tõendid ei kinnita menetleja seisukohta, et Kohtule esitatud

Aleksandr Polevtsov soorita ei saa ka ette s manöövrit, ning seetõttu leiab kohus, et kaebajale heita selle ohutuses veendumata jätmist ivõrd (RKKKo 3-1-1-75-07, p 5.1). Ku ka väärteokirjeldus ning kuna kohus on seotud väärteoprotokollis isikule etteheidetava on puudulik teo kirjelduse sisuga ning seda täiendada ega muuta ei saa, ning eelpool analüüsitud tõendid ei veena kohut, et Aleksandr Polevtsov rikkus -

33 lg 2 p 8 tema LS § s sätestatud nõuet, siis vastutus LS § 223 lg 1 järgi on välistatud ning väärteomenetlus tema suhtes VTMS § 29

kuulub lg 1 p 1 alusel lõpetamisele.

Menetluskulud

KrMS § 183 p 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise korral hüvitab menetluskulud riik, mis tähendab, et VTMS § 38 lg 1 ja § 175 lg 1 p 3 alusel KrMS kohtukulu, summas 413 eurot liiklusekspertiisi teostamise eest,

tuleb jätta riigi kanda.

Kohtunik