2-17-18968/55 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Vallo Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. november 2019. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-18968

Tsiviilasi Korteriühistu Eduard Vilde 87 hagi E Si vastu

kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

704,76 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: Korteriühistu Eduard Vilde 87 (registrikood

esindajad

80177327), lepinguline esindaja Sulev Mander

Kostja: E S (isikukood xxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista kostjalt E S hageja Korteriühistu Eduard Vilde 87 kasuks välja 704,76 eurot.

3. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

3.1.

Jätta menetluskulud kostja kanda.

3.2.

Rahuldada

osaliselt

hageja

taotlus

menetluskulude

rahaliseks

kindlaksmääramiseks ja määrata hageja menetluskuludena kindlaks 3069,04

eurot.

3.3.

Mõista E S Korteriühistu Eduard Vilde 87 kasuks välja menetluskulu summas

3069,04 eurot.

3.4.

Kohustada E S tasuma kohtuotsuse resolutsiooni punktis 3.3.

väljamõistetud menetluskuludelt Korteriühistu Eduard Vilde 87 kasuks viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

4. Jätta rahuldamata hageja 16.09.2019 taotlus kostja 03.09.2019 esitatud seisukohtade

ja tõendite tagastamiseks ning võtta kostja 03.09.2019 esitatud tõendid vastu.

2-17-18968

2 (16)

5. Jätta rahuldamata kostja 03.09.2019 taotlus tõendite kogumiseks.

6. Võtta vastu hageja poolt 16.09.2019 esitatud täiendavad tõendid.

7. Jätta rahuldamata hageja 24.09.2019 vastuväide kohtu tegevusele.

8. Jätta tähelepanuta kostja 07.11.2019 esitatud menetluskulude nimekiri.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramisele esitatud määruskaebuse

menetluskulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

Hageja nõuded ja seisukohad

1. Korteriühistu Eduard Vilde 87 (hageja) esitas 19.12.2017 E Si (kostja) vastu Harju

Maakohtusse hagi, milles nõudis kahju hüvitamist 704,76 eurot.

2. Harju Maakohus jättis 28.09.2018 hagi rahuldamata.

3. Tallinna Ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 28.09.2018 otsuse ja saatis asja uueks

läbivaatamiseks Harju Maakohtule.

4. Hagiavalduse kohaselt algatas kostja, omamata hageja esindamise õigust, teadvalt alusetu

täitemenetluse korteri nr xxxx omaniku, E-M B vastu.

5. Kostjal ei olnud õigust hagejat esindada. Kostja esitas 22.04.2013, olles hageja juhatuse liige,

hagejale avalduse, milles palus hageja juhatuse tagasi kutsuda ja valida uue juhatuse.

24.05.2013 kutsuti juhatus tagasi (sh kostja) ja valiti uus juhatus. Hageja erakorralisel

kordusüldkoosolekul 12.06.2013 kutsuti kostja hageja juhatusest tagasi. Korteriühistu

18.06.2014 erakorralisel üldkoosolekul kinnitati 24.05.2013 toimunud üldkoosoleku

kokkukutsumise ja sellel vastu võetud otsuste tühistust. Kostja kutsuti juhatusest teistkordselt

tagasi. 14.04.2015 tegi Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-13-34077 otsuse, milles kohus

tunnistas 24.05.2013 üldkoosoleku otsused kehtetuks osas, millega valiti uuteks juhatuse liikme

kandidaatideks A K, E S ja V K. Otsus jõustus 29.10.2015. 09.11.2015 tegi Harju Maakohus

tsiviilasjas nr 2-13-38167 määruse, millega jäeti läbi vaatamata kostja hagi Korteriühistu

Eduard Vilde 87 vastu 12.06.2013 üldkoosoleku otsuste tühistamise nõudes. 25.05.2015 tegi

Harju Maakohus tsiviilasjas nr 214-54287 otsuse, milles jättis rahuldamata I V hagi

Korteriühistu Eduard Vilde 87 vastu 18.06.2014 erakorralise üldkoosoleku tühisuse

tuvastamiseks. Kostja juhatuse liikme volitused ehk käsundussuhe hagejaga lõppes seega

12.06.2013.

6. Kostja oli registrikaardile kantud juhatuse liikmena kuni 09.11.2015 seoses hageja

12.06.2013 ja 18.06.2014 üldkoosolekute otsuste vaidlustamisest tulenenud registrikannete

tegemise peatamisega.

7. Kostja pidi ja peab teadlik olema sellest, et korteriühistu üldkoosoleku otsused jõustuvad

nende vastuvõtmise hetkest, s.t 12.06.2013 hageja üldkoosoleku otsused jõustusid

12.06.2013 ja 18.06.2014 hageja üldkoosoleku otsused jõustusid 18.06.2014.

2-17-18968

3 (16)

8. Omamata õigust hagejat esindada, esitas kostja täitemenetluse alustamiseks hageja nimel

täiteavalduse korteri nr xxxx omaniku, E-M B vastu. Täitedokument oli Harju Maakohtu

02.02.2011 määrus tsiviilasjas nr 2-07-6988. Avalduse täitemenetluse alustamiseks esitas

kostja kohtutäitur M K esmakordselt 30.04.2014. Seejärel esitas kostja kohtutäiturile

02.06.2014 avalduse. Kohtutäitur algatas täitemenetluse 03.06.2014.

9. Kostja takistas pika aja jooksul täitemenetluse lõpetamist. 09.09.2014 tühistas kohtutäitur

kostja avaldusest tulenevalt täitemenetluse lõpetamise otsuse ja jätkas täitemenetlust.

15.09.2014 esitas täitemenetluses võlgnik, s.o krt xxxx omanik, kohtutäiturile tõendid selle

kohta, et tema suhtes nõuet täita ei saa, kuna nõuet tegelikult ei ole ning palus täitemenetluse

lõpetada. Krt xxxx omanik esitas enda poolse avalduse siis, kui selgus, et kostja keelu tõttu

kohtutäitur hageja loobumisavalduse alusel täitemenetlust ei lõpetanud. 26.09.2014 keeldus

kostja E-M B täitemenetluses esitatud vabatahtliku täitmise pikendamise avalduse

rahuldamisest, mistõttu kohtutäitur avaldust ei rahuldanud.

10. Täitedokumendi kohaselt oli E-M B võlgnevus hageja ees 745,34 eurot. Hagejal oli

omakorda korteri nr xxxx omaniku ees kohustus summas 556,03 eurot. Korteri nr xxxx

omanik tegi 25.05.2011 hagejale tasaarvestusavalduse, milles tasaarvestas tsiviilasjas nr 2-

076988 hageja kasuks väljamõistetud menetluskulud võlgniku kasuks väljamõistetud

menetluskuludega, mille tulemusena saanuks võlgnevus hageja ees olla üksnes 189,31 eurot.

11. Hageja tekitas kostja tegevusetuse ja lohakuse tõttu ajavahemikus detsember

2012veebruar 2013 korduvalt krt xxxx omanikule suure kahju. Krt xxxx vahetas katkise

magamistoaakna 2013. a juunikuus uue akna vastu ning tasus uue akna eest 273.00 eurot, s.t

korteriomanikul tuli enda rahalistest vahenditest juurde lisada 83.69 eurot. Hageja juhatus

tegi 17.04.2013 otsuse, millega hageja tasaarvestas korteri nr xxxx kohustuse hageja ees

summas 189.31 eurot hageja kohustusega korteri nr xxxx omaniku ees seoses hageja poolt

tekitatud kahjuga korterile xxxx. Kostja oli sellest otsusest teadlik ning nägi neid dokumente

ka kohtutäituri juures, kuid keelas siiski täituril täitemenetluse lõpetamise.

12. Kostja pidi oma haridustaseme juures aru saama sellest, et võlgnevus hageja ees saab

olla üksnes 189,31 eurot. Kostja, omades juurdepääsu hageja pangakontole, pidanuks saama

sellest järeldada, et hageja kohustus korteri nr xxxx ees on täitmata.

13. Õige ei ole kostja seisukoht selle kohta, et hageja pangakontol puudusid korteriomanik

B maksed seonduvalt tsiviilasjas nr 2-07-6988 tehtud kohtuotsusega. Kohtuotsus tsiviilasjas

nr 2-07-6988 on täidetud kohtutäitur K P ametialase arve vahendusel täiteasjas nr

025/2010/366 ning täitemenetlus lõpetati 13.10.2011 seoses võlgniku poolt nõude

täitmisega. Kuna kostjal oli ligipääs pangakontole ja kostja oli täitemenetluse lõpetamise ajal

hageja juhatuses, siis pidanuks kostja seda asjaolu teadma.

14. Lisaks teadis kostja hageja nõude puudumisest krt xxxx omaniku vastu tsiviilasjas nr 2-

076988 tehtud kohtuotsuse alusel ka juba 01.07.2013, mil korteriomanik B esitas tsiviilasjas

nr 2-13-26148 kohtutäitur K P õiendi nõude täitmise kohta.

15. Seega esitas kostja kohtutäiturile teadvalt ebaõige täiteavalduse korteri nr xxxx omaniku

vastu eesmärgiga kahjustada nii hagejat kui ka korteri nr xxxx omanikku. Korteri nr xxxx

omanik oli üks neist omanikest, kes vaidlustas kohtus väga mitmeid KÜ koosolekute

otsuseid, millised olid sündinud Kostja osalusel ja korteriomanike võltsitud allkirjadega

volikirjade abil. Kõik need hagid kohtus ka rahuldati ning sellise tulemusega ei olnud kostja

rahul.

2-17-18968

4 (16)

16. Korteri nr xxxx omanik oli sunnitud hageja vastu pöörduma hagiga kohtusse

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

17. Hageja pidi hagi õigeks võtma, kuna kostjapoolne täitemenetluse algatamine hageja

nimel oli alusetu. Hagi õigeksvõtmisega kandis hageja kahju, s.o tsiviilasjas nr 2-14-58145

tehtud otsuse alusel pidi hageja kandma korteri nr xxxx omaniku menetluskulud 565 eurot

(riigilõivud ja õigusabile tehtud kulud) ning lisaks täitemenetluse kulud 139,76 eurot, kokku

704,76 eurot.

18. Kostja pidi ette nägema, et kui ta esitab alusetu täiteavalduse kohtutäiturile ja keelab

täituril selle lõpetamise korduvalt (nii hageja seadusliku esindaja J Z avalduse peale kui ka

korteri nr xxxx omaniku avalduse peale), siis tekib korteriomanikul õigus pöörduda hageja

vastu hagiga kohtusse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ning hagi rahuldamisel

tekivad hagejale ka kulutused.

19. Kui kostja ei oleks alusetult täitemenetlust algatanud, ei oleks hagejale kahju tekkinud.

Kostja tekitas varalise kahju hagejale süüliselt. Hageja nõue kuulub rahuldamisele käsundita

asjaajamise sätete alusel. Kostja oli pahauskne asjaajaja, kes näiliselt tegutses hageja huvides,

kuid tegelikult seda ei teinud. Kostja poolt asjaajamine ei vastanud hageja huvile ja tegelikule

või eeldatavale tahtele ning asjaajamisele asumine ei olnud muul põhjusel avalikes huvides

oluline.

Kostja vastuväited

20. Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata.

21. Kostja ei nõustu sellega, et alates 12.06.2013 ei olnud ta enam Korteriühistu Eduard Vilde

87 juhatuse liige. Hageja erinevad juhatused pidasid ennast pädevaks hageja juhatuse

kohustuste täitmiseks. Nende vaidluste lahendamiseks algatati mitu kohtuasja (tsiviilasjad nr 2-

13-34077, 2-13-38167, 2-14-54287), mille lõpplahendid tehti ja jõustusid alles 2015. a. Kostja

hinnangul tähendas see seda, et 2015. a lõpuni ei olnud hageja praegused juhatuse liikmed ega

kostja teadlikud sellest, kes on hageja seaduslik juhatuse liige ja kellel on pädevus täita hageja

juhatuse liikme kohustusi. Perioodil 2013-2015. a tegutses kostja hageja juhatuse liikmena,

kuna ta ei olnud teadlik, kelle kasuks kohus otsuse teeb.

22. Kostja tegutses hageja huvides, sh 02.06.2014 täitemenetluse algatamisel E-M B suhtes

745,43 euro saamiseks. Korteriühistu huvidele ja eeldatavale tahtele vastab ilmselgelt

võlgnikega tegelemine.

23. Hageja juhatusse valimise järgselt avastas kostja, et endine juhatus ei olnud tegelenud

pikaajalistelt võlgnikelt võlgnevuste väljamõistmisega. Sellest tulenevalt halvenes hageja

materiaalne olukord iga päevaga. Kostja avastas 2011. a jõustunud kohtumääruse tsiviilasjas nr

2-07-6988 (menetluskulude 745,43 euro väljamõistmine E-M B hageja kasuks). 2014. aastani

polnud määrust täitmisele pööratud, vaatamata sellele, et võlgnik polnud võlgnevust hagejale

tasunud. Kostja algatas 03.06.2014 täitemenetluse (täiteasi nr 008/2014/1192).

24. Seevastu esitas hageja seaduslik esindaja, J Z, 25.06.2014 kohtutäiturile avalduse

nõudest loobumiseks ja täitemenetluse lõpetamiseks. Nimetatud seaduslik esindaja väitis, et

avalduse esitajal, kostjal, puudus hageja esindamise õigus. Tähelepanu vääris kostja hinnangul

see, et J. Z poolt kohtutäiturile esitatud avalduse juurde polnud lisatud ühtegi tõendit võla

tasumise kohta E-M B poolt. Sellised tõendid sai kohtutäitur alles 15.09.2014, s.o ligi 3 kuud

pärast täitemenetluse algatamist. Kostja hinnangul viitas see tõendite fabritseerimisele ning

nende tagantjärele koostamisele täitemenetluse lõpetamise eesmärgil, kuna kohtutäitur keeldus

2-17-18968

5 (16)

täitemenetluse lõpetamisest J. Z paljasõnaliste väidete alusel. Tõendite tagantjärele

fabritseerimisele viitab nende kohtutäiturile esitamise kuupäev ja tõendites sisalduv

vastuolulisus. Näiteks nähtub

26.05.2011 juhatuse koosoleku protokollist, et juhatus otsustas 25.05.2011 E-M B

tasaarvestusavalduse lugeda vastuvõetuks, mille tulemusena loeti, et E-M B poolt tasumisele

kuuluva kohustuse suurus on 189,31 eurot tulenevalt Harju

Maakohtu 02.02.2011 kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-07-6988. Nimetatud juhatuse otsuses oli

samuti kirjas, et tasaarvestatud osas ei tohi esitada avaldust kohtutäiturile ning võlgnevuse

maksmiseks pikendati tähtaega kuni 31.12.2012. Pärast 31.12.2012 tuli kohustus liita

igakuistele kommunaalteenuste arvetele mitte rohkem kui 20 eurot kuus. Seega alates

01.01.2013 pidi osa võlgnevust (kuid mitte rohkem kui 20 eurot kuus) kajastuma E-M B

esitatud arvetel. Eelnev tähendab, et 17.04.2013 toimunud juhatuse koosolekuks pidi osa

võlgnevusest olema likvideeritud, ent 17.04.2013 juhatuse koosoleku protokollist tuleneb

justkui, et võlgnik E-M B on endiselt hagejale võlgu ja sama palju: 189.31 eurot. Kostjale jäi

arusaamatuks, miks ei liidetud korteri nr xxxx omaniku, E-M B võlgnevust tema

kommunaalteenuste arvetele.

25. Kostja ei pea hüvitama hagejale tekkinud kahju, mis tulenes sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi õigeksvõtmisest. Kostja hinnangul ei vastutanud tema hageja juhatuse

tegevuse eest. Kostja ei teadnudki, et selline menetlus käib. Kui kostja oleks teadnud, siis oleks

ta esitanud vastuväiteid ja tõendeid, millest tulenevalt oleks kohus teinud teise lahendi.

26. Hagejale tekitas kahju hagi õigeksvõtmisega J. Z. Kui kostja oleks olnud menetlusest

teadlik, oleks ta suutnud tõendada, et hagejal oli täitedokumendist tulenev nõue E-M B vastu

ning tõendid, millest sai välja lugeda vastupidist, olid fabritseeritud. Kostja väitis, et põhjus,

miks hageja teeb niivõrd palju mööndusi võlgnikule E-M B, seisneb selles, et E-M B ema teeb

hageja praeguse juhatusega, eelkõige J. Z, pikaajalist koostööd ning hageja ei soovi

koostööpartneri tütrelt võlgnevusi välja mõista.

KOHTU PÕHJENDUSED

27. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab

kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada

ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

28. Pooled ei vaidle selle üle, et:

-

24.05.2013 toimus hageja liikmete üldkoosolek, millega valiti uuteks juhatuse liikme

kandidaatideks A K, E S ja V K;

-

12.06.2013 toimus hageja liikmete erakorraline üldkoosolek, mille päevakorrapunkti 4

kohaselt kutsuti kostja hageja juhatusest tagasi ning 18.06.2014 toimus hageja liikmete

erakorraline üldkoosolek, mille päevakorrapunktis oli kostja uuesti tagasikutsumine

juhatusest;

-

02.06.2014 esitas kostja kohtutäitur M K’ule täitmisavalduse Eduard Vilde tee 87

korteriomandi nr xxxx omaniku E-M B vastu Harju Maakohtu 02.02.2011 määrusega

E-M B väljamõistetud menetluskulude summas 745,43 eurot saamiseks;

-

03.06.2014 alustas kohtutäitur kostja poolt hageja nimel 02.06.2014 esitatud

täitmisavalduse alusel täitemenetluse täiteasjas nr 008/2014/1192 Eduard Vilde tee 87

2-17-18968

6 (16)

korteriomandi nr xxxx omaniku E-M B vastu Harju Maakohtu 02.02.2011 määrusega

E-M B väljamõistetud menetluskulude summas 745,43 eurot saamiseks;

-

25.06.2014 koostas kohtutäitur kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, mille kohaselt

tuli hagejal tasuda kohtutäiturile 139,76 eurot ja mille hageja kohtutäiturile ka tasus;

-

09.09.2014 tühistas kohtutäitur kostja avaldusest tulenevalt täitemenetluse lõpetamise

otsuse ja jätkas täitemenetlust;

-

26.09.2014

keeldus kostja Ethel-M B täitemenetluses esitatud vabatahtliku täitmise

tähtaja pikendamise avalduse rahuldamisest, mistõttu kohtutäitur avaldust ei

rahuldanud;

-

29.09.2014 esitas E-M B kohtusse hagi hageja vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjas nr 008/2014/1192;

-

Harju Maakohus tegi 22.12.2014 tsiviilasjas nr 2-14-58145 õigeksvõtul põhineva

otsuse, mille kohaselt mõisteti hagejalt E-M B kasuks välja menetluskulu 565 eurot.

29. Pooled vaidlevad põhiliselt selle üle, kas kostja oli kohtutäiturile avalduse esitamise ajal

hageja juhatuse liige, kas kostja esitas kohtutäiturile teadvalt ebaõige täiteavalduse korteri

nr xxxx omaniku vastu eesmärgiga kahjustada hagejat ning kas hagejal tekkis kostja poolt

täitmisavalduse esitamise tõttu kahju summas 704,76 eurot.

30. Hageja väitel ei olnud kostjal täitemenetluse algatamise ja täitemenetluse toimumise ajal

õigust hageja nimel, hageja juhatuse liikmena tegutseda, samuti väitis hageja, et kostja

teadis enda pädevuse puudumisest.

14.04.2015 tegi Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-13-34077 otsuse, milles kohus tunnistas

Korteriühistu Eduard Vilde 87 24.05.2013 üldkoosoleku otsused kehtetuks osas, millega valiti

uuteks juhatuse liikme kandidaatideks A K, E S ja V K (I kd tl 14-21). Otsus jõustus 29.10.2015.

09.11.2015 tegi Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-13-38167 määruse, millega jäeti läbi

vaatamata kostja E Si hagi Korteriühistu Eduard Vilde 87 vastu 12.06.2013 üldkoosoleku

otsuste tühistamise nõudes (I kd tl 25). Määrus jõustus 03.12.2015. 25.05.2015 tegi Harju

Maakohus tsiviilasjas nr 2-1454287 otsuse, milles jättis rahuldamata I V hagi Korteriühistu

Eduard Vilde 87 vastu 18.06.2014 erakorralise üldkoosoleku tühisuse tuvastamiseks (I kd tl 26-

28). Otsus jõustus 31.10.2015. Eeltoodud kohtuotsustest tulenevalt on kehtiv hageja liikmete

12.06.2013 erakorralisel üldkoosolekul vastu võetud otsus, mille kohaselt kutsuti kostja hageja

juhatusest tagasi. Seega ei saanud eeltoodud jõustunud kohtuotsustest tulenevalt kostja olla

hageja juhatuse liikmeks alates 12.06.2013, mistõttu puudusid kostjal alates sellest kuupäevast

volitused teha hageja juhatuse liikmena hageja nimel toiminguid.

31. Olukorras, kus kostjal volitused juhatuse liikmena tegutsemiseks puudusid võiks hageja

nõue kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 1018 lg 1, § 115 lg 1, § 1022 lg 4

ja § 1024 järgi. Juhul kui isik tegutseb faktilise ühingujuhina, olemata selleks lepingu järgi

kohustatud, võib tema tegevus olla kvalifitseeritav käsundita asjaajamisena VÕS § 1018

mõttes. VÕS § 1018 lg 1 sätestab, et juhul kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise

isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või

kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal käesoleva seaduse §-des 1019–1023

sätestatud õigused ja kohustused, kui: soodustatu kiidab asjaajamise heaks (p 1);

asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele (p 2);

asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest

tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel

2-17-18968

7 (16)

avalikes huvides oluline (p 3). Seega tuleb iga kostja toimingu puhul eraldi hinnata, kas

tema käitumine vastab VÕS § 1018 lg 1 p 1-3 nimetatud tunnustele. Asjaolu, et kohtud on

teistes tsiviilasjades leidnud, et kostja tegevus vastab VÕS § 1018 lg 1 tunnustele, oleks

käesolevas asjas kohaldatav üksnes juhul kui tegemist oleks sama toimingu osas hinnangu

andmisega. Seda kohtu hinnangul poolte poolt esile toodud ei ole, et teistes asjades oleks

hinnatud kostja käitumist 02.06.2014 täiteavalduse esitamisel, mistõttu jätab kohus kõrvale

kohtute arvamused teistes tsiviilasjades selle kohta, kas kostja puhul võis olla tegemist

käsundita asjaajajana.

32. Käesolevas asjas ei ole kohtu hinnangul võimalik tuvastada, et hageja oleks kostja

asjaajamise heaks kiitnud või oleks tegemist VÕS § 1018 lg 1 punktis 3 nimetatud

olukorraga.

33. Seega tuleb järgnevalt tuvastada, kas kostja tegevus täiteavalduse esitamisel vastas hageja

huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele. Seejuures tuleb lähtuda sellest, kas selline

tegevus objektiivselt vastab hageja huvidele. Kuidas hageja oma tegevusest aru sai, ei oma

VÕS § 1018 lg 1 sätestatud eelduste tuvastamisel tähtsust.

34. Kostja esitas kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks hageja nimel täiteavalduse korteri

nr xxxx omaniku, E-M B vastu. Täitedokumendiks oli Harju Maakohtu 02.02.2011 määrus

tsiviilasjas nr 2-07-6988. Hageja märgib, et avalduse täitemenetluse alustamiseks esitas

kostja kohtutäitur M K esmakordselt 30.04.2014. Seejärel esitas kostja kohtutäiturile

02.06.2014 avalduse. Kohtutäitur algatas täitemenetluse 03.06.2014. Kohtutäituri poolt

03.06.2014 koostatud täitmisteatest võlgnikule nähtub, et täitemenetlus on alustatud hageja

02.06.2014 täitmisavalduse alusel (I kd tl 31). Seega ei ole kohtu hinnangul oluline hinnata

kostja tegevust hageja nimel täitemenetluse avalduse esitamisel 30.04.2014 avalduse

esitamisel. Oluline on nõuetekohane avaldus, mis päädis täitemenetluse alustamisega.

35. Vaidlust ei ole selles, et kohtutäiturile kostja poolt esitatud täitedokumendi (02.02.2011

kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-07-6988) kohaselt oli korteri nr xxxx omanikul E-M B

võlgnevus hageja ees 745,34 eurot.

36. Hageja väitel on kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-07-6988 on täidetud kohtutäitur K P ametialase

arve vahendusel täiteasjas nr 025/2010/366 ning täitemenetlus lõpetati 13.10.2011 seoses

võlgniku poolt nõude täitmisega. Tallinna kohtutäitur K P 08.07.2013 õiendi kohaselt on

võlgnik E-M B suhtes tsiviilasjas nr 2-07-6988 tehtud kohtuotsuse ja sissenõudja

Korteriühistu Eduard Vilde 87 avalduse alusel 02.02.2010 algatatud täitemenetlus nr

025/2010/366 ning täitemenetlus antud täiteasjas on 13.10.2011 lõpetatud seoses nõude

rahuldamiseks vajaliku raha maksmisega võlgniku poolt. Antud õiendist nähtub, et E-M B

on teinud perioodil 11.05.2010 kuni 12.10.2011 kohtutäituri ametialasele arveldusarvele

kokku 3239,57 eurot (II kd tl 105). Kohtuotsusega E-M B väljamõistetud summa täielikku

tasumist ja seega kohtuotsuse täitmist kinnitab kohtutäitur ka oma 01.07.2013 koostatud

vastuses (II kd tl 102-104). Tallinna Ringkonnakohus on 20.10.2009 tsiviilasjas nr 2-07-

6988 Harju Maakohtu poolt

16.02.2009 tehtud otsuse jätnud muutmata. Nimetatud otsusest nähtub, et Harju Maakohus

mõistis E-M B Korteriühistu Eduard Vilde 87 kasuks välja võlgnevuse summas 50 688,80 Eesti

krooni (mis vastab 3239,57 eurole) (II kd tl 82-87). Seega on kohtutäituri kinnitusel E-M B

tsiviilasjas nr 2-07-6988 kohtuotsuse täitnud. Samas ei ole kohtule esitatud asjaolusid ega

tõendeid selle kohta, et kohtutäituri vahendusel oleks olnud täidetud 02.02.2011 kohtumäärus

tsiviilasjas nr 2-07-6988, millega mõisteti E-M B hageja kasuks välja võlgnevus hageja ees

745,34 eurot.

2-17-18968

8 (16)

37. Hageja väitel oli hagejal omakorda korteri nr xxxx omaniku ees kohustus summas 556,03

eurot, mis tulenes korteriühistu poolt katuselt lume koristamata jätmisest, mille tõttu eraldus

maja seina küljest vihmaveetoru ja vihmavesi jooksis korteri nr xxxx aknaraami vahelt

korterisse. Hageja väitel esitas korteri nr xxxx omanik 25.05.2011 hagejale

tasaarvestusavalduse, milles tasaarvestas tsiviilasjas nr 2-07-6988 hageja kasuks

väljamõistetud menetluskulud summas 745,34 eurot võlgniku kasuks väljamõistetud

menetluskuludega, mille tulemusena saanuks võlgnevus hageja ees olla üksnes 189,31

eurot. Hageja 26.05.2011 juhatuse koosoleku protokollist nähtub, et juhatus otsustas lugeda

25.05.2011 E-M B tasaarvestusavalduse vastuvõetuks, mille tulemusena loeti, et E-M B poolt

tasumisele kuuluva kohustuse suurus on 189,31 eurot tulenevalt Harju Maakohtu 02.02.2011

kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-07-6988. Nimetatud juhatuse otsuses oli poolte seisukohtadest

tulenevalt samuti kirjas, et tasaarvestatud osas ei tohi esitada avaldust kohtutäiturile ning

võlgnevuse maksmiseks pikendati tähtaega kuni

31.12.2012 ning pärast 31.12.2012 tuli kohustus liita igakuistele kommunaalteenuste arvetele

mitte rohkem kui 20 eurot kuus (I kd tl 39-40). Hageja 17.04.2013 juhatuse koosoleku

protokollist nähtub, et hageja juhatus otsustas loobuda korteri nr xxxx omanikule tekkinud

kahju hüvitamiseks loobuda korteriühistu nõudest korteri nr xxxx omaniku vastu summas

189,31 eurot, milline kohustus oli korteri nr xxxx omanikul tekkinud Harju Maakohtu

02.02.2011 kohtumääruse ja 25.05.2011 tasaarvestusavalduse alusel. Hageja juhatuse otsuses

on märgitud, et pooled loevad korteri nr xxxx omanikul tekkinud kahju ja kohustused summas

189,31 eurot tasaarvestatuks ning pooltel puuduvad nimetatu osas teineteise vastu nõuded (I kd

tl 40-41).

38. Kohus leiab, et alusetu on kostja väide selle kohta, et 25.05.2011 E-M B

tasaarvestusavalduse ja nimetatud koosolekute protokollide puhul on tegemist fabritseeritud

dokumentidega. Kohtul puudub alus kahelda hageja juhatuse 26.05.2011 ja 17.04.2013

otsuste õiguspärasuses ja selles, et need koosolekud on toimunud nimetatud kuupäevadel ja

nendes märgitud otsused on vastu võetud. Ühtlasi ei pea kohus sellest tulenevalt

põhjendatuks kostja väidet seada kahtluse alla koosolekutel vastuvõetud otsuste aluseks

esitatud 25.05.2011 tasaarvestusavaldust (I kd tl 38-39).

39. Asjaolu, et nimetatud tasaarvestusavaldus esitati E-M B poolt 15.09.2014 kohtutäiturile, ei

saa tähendada, et tegemist oleks tagantjärgi koostatud dokumendiga. Kohus nõustub

hagejaga, et vajaduse esitada see dokument kohtutäiturile tulenes asjaolust tõendada

kohtutäiturite võlgniku vastu hageja nõude puudumist. Seega polnud korter nr xxxx

omanikul põhjust neid varem kellegile esitada.

40. Asjaolu, et hageja seaduslik esindaja, J Z, 25.06.2014 kohtutäiturile esitatud avaldusele

nõudest loobumiseks ja täitemenetluse lõpetamiseks ei lisanud ühtegi tõendit võla tasumise

kohta E-M B poolt, ei tähenda kohtu hinnangul, et võlgnevuse puudumist kinnitavad

tõendid oleks tagantjärele koostatud. 25.06.2014 esitas avalduse hageja seaduslik esindaja.

Kohus nõustub hagejaga, et täitemenetluse lõpetamiseks piisab sissenõudja avaldusest ning

sellele ei ole vajalik lisada tõendeid. Kohtu hinnangul omab seejuures tähtsust asjaolu, et

täitemenetlus küll 25.06.2014 avalduse alusel lõpetati, kuid seejärel 09.09.2014 tühistas

kohtutäitur kostja avaldusest tulenevalt täitemenetluse lõpetamise otsuse ja jätkas

täitemenetlust. 15.09.2014 esitas aga avalduse korteri nr xxxx omanik ja lisas sellele

vastavad tõendid (juhatuse 26.05.2011 ja 17.04.2013 otsused ning 25.05.2011

tasaarvestusavalduse). Seega arvestades sündmuste käiku ja kostja käitumist, oli kohtu

hinnangul igati mõistetav, miks korteri nr xxxx omanik esitas need tõendid alles 15.09.2014

mitte varem.

2-17-18968

9 (16)

41. Lisaks ei nõustu kohus kostja vastuväitega selle kohta, et 25.05.2011 tasaarvestusavalduse

ja juhatuse koosoleku otsuste tagantjärgi koostamist näitab ka see, et hageja ei ole E-M B

võlgnevust summas 189,31 eurot lisanud pärast 31.12.2012 võlgniku igakuisetele arvetele.

Harju Maakohus rahuldas 02.02.2011 määrusega E-M B taotluse menetluskulude

kindlaksmääramiseks ning mõistis Korteriühistult Eduard Vilde 87 välja E-M B kasuks

kostja menetluskulud summas 556,03 eurot. Harju Maakohus rahuldas Korteriühistu

Eduard Vilde 87 taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning mõistis E-M B välja

KÜ Eduard Vilde 87 kasuks hageja menetluskulud summas 745,34 eurot. Olukorras, kus

korteriomanikul on nõue korteriühistu vastu võib korteriomanik oma nõude korteriühistu

nõudega tema vastu tasaarvestada. J Z on märkinud E-M B tasaravestusavaldusele, et

Korteriühistu Eduard Vilde 87 juhatus on 25.05.2011 tasaarvestusavalduse kätte saanud (I

kd tl 38-39). VÕS § 197 lg 2 kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte

nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti.

Seega said tasaarvestusavalduses märgitud nõuded kattuvas osas (556,03 eurot) lõppeda

alates 25.05.2011. Nimetatud tasaarvestuse tulemusel jäi E-M B võlgnevuseks korteriühistu

ees 189,31 eurot. Asjaolu, et hageja ei märkinud korteri nr xxxx võlgnevust pärast

31.12.2012 korteri nr xxxx omanikule väljastatavatele arvetele, ei anna kohtu hinnangul

alust seejuures järeldada, et 17.04.2013 ei ole hageja juhatus vastu võtnud otsust järgi

jäänud võlgnevuse ulatuses tasaarvestada seda hageja kohustusega E-M B ees. Hageja väitel

on hagejal omakorda korteri nr xxxx omaniku ees kohustus summas 556,03 eurot tulenevalt

hageja kahju tekitavast käitumisest. Kostja ei ole korterile nr xxxx tekkinud kahju osas

käesolevas asjas vastuväiteid esitanud. Seega tekkis kohtu hinnangul korteriühistul

võimalus tasaarvestada hageja kohustus E-M B ees E-M B ülejäänud võlgnevusega summas

189,31 eurot. 17.04.2013 juhatuse koosoleku otsusele on alla kirjutanud kolm juhatuse

liiget. Kohtul puudub igasugune alus järeldada, et need kolm isikut oleksid kolmekesi koos

otsustanud asuda dokumente võltsima. Kostja ei ole esile toonud, mis huvi neil selliseks

seadusega vastuolus olevaks tegevuseks oleks olnud.

42. Kostja väidab, et põhjus, miks hageja teeb niivõrd palju mööndusi võlgnikule E-M B,

seisneb selles, et E-M B ema teeb hageja praeguse juhatusega, eelkõige J. Z, pikaajalist

koostööd ning hageja ei soovi koostööpartneri tütrelt võlgnevusi välja mõista. Kohus leiab,

et kostja sellekohased vastuväited on otsitud ning ühestki tõendist ei saa kohus teha

järeldust, et korteri nr xxxx omanik oleks hageja juhatusega teinud koostööd ja sellest

tulenevalt ei soovi hageja juhatus võlgnevust välja nõuda. Kohus märgib, et kostja sisulisi

vastuväited sellele, et korteriühistu on korterile nr xxxx põhjustanud varalise kahju, ei ole

kohtule esitanud. Seega olukorras, kus põhjustatud on varaline kahju korteriomanikule ja

teisalt on nõue korteriühistul nõue sama korteriomaniku vastu, ei ole kummaline see kui

vastastikused nõuded tasaarvestatakse.

43. Kohtu hinnangul tuleb eeltoodust järeldada, et hagejal E-M B vastu seisuga 17.04.2013

mingeid rahalisi nõudmisi tsiviilasjast nr 2-07-6988 tulenevalt ei saanud olla.

44. Ringkonnakohus märkis käesolevas asjas, et see, kas kostja pidi etteheidetud toimingute

tegemisel enda pädevuse puudumisest aru saama või mitte, on käesoleva tsiviilasja

lahendamisel oluline järeldus, sest sellest sõltub see, kas nõue võiks rahuldamisele kuuluda

VÕS § 1024 lg 1 või lg 2 alusel. Vastava järelduse tegemisel ei saa lähtuda pelgalt sellest, et

vaidlustatud oli hageja üldkoosoleku otsus, millega kostja volitused lõpetati. Hinnata tuleb seda,

kas kostja, arvestades mh ka asjaolu, et kostja puhul on tegemist juristiga, pidi aru saama, et

hageja üldkoosolek on kostja suhtes juhatuse liikme pädevuse lõpetanud. Samuti märgib

ringkonnakohus, et otsuse vaidlustamine ei too iseenesest kaasa üldkoosoleku otsuse

2-17-18968

10 (16)

mittekehtivust. Otsuse suhtes tühisuse vastuväite esitamine ei muuda üldkoosoleku otsust

iseenesest tühiseks ega peata otsuse toimet (vt ringkonnakohtu otsuse p 9). Kohtu hinnangul

pidi kostja aru saama, et tal asjaajamiseks õigustus puudub. Olukorras, kus 12.06.2013 toimus

hageja liikmete erakorraline üldkoosolek, mille päevakorrapunkti 4 kohaselt kutsuti kostja

hageja juhatusest tagasi, pidi kohtu hinnangul kostjale vastavalt tema haridustasemele olema

arusaadav, et 12.06.2013 järgselt tal enam juhatuse liikme volitusi ei olnud. Antud

üldkoosoleku otsus on jäänud jõusse ka hilisemalt kohtuotsusega, mis kinnitab, et 12.06.2013

otsus kostja juhatuse liikme kohalt tagasikutsumise kohta oli õiguspärane. Tulenevalt

käesolevas asjas ringkonnakohtu poolt esitatud seisukohast ei ole põhjendatud kostja arvamus

selle kohta, et kuni 2015. a lõpuni ei olnud tulenevalt mitmetest kohtuasjadest hageja juhatuse

liikmed ega kostja teadlikud sellest, kes on hageja seaduslik juhatuse liige ja kellel on pädevus

täita hageja juhatuse liikme kohustusi. 12.06.2013 üldkoosoleku otsuse toime oli vaatamata

selle vaidlustamisele endiselt selline, et kostja ei olnud alates 12.06.2013 enam hageja

juhatuses. Kostjal ei saanud ka tulenevalt Harju Maakohtu 20.05.2014 määrusest tsiviilasjas nr

2-14-2502 tekkida arusaama, et kostja on hageja juhatuse liige. Nimetatud tsiviilasjas leidis

käsitlemist juhatuse asendusliikme määramise põhjendatus. Kohus leidis antud tsiviilasjas, et

juhatus on võimeline oma kohustusi täitma ja seetõttu asendusliiget ei määranud. Kohus ei

käsitlenud selles asjas küsimust, kas kostja on hageja juhatusse valitud õiguspäraselt või kas tal

on õigus juhatuse liikmena hagejat esindada (I kd tl 120-122).

45. Kohtu hinnangul pidi kostja seejuures aru saama ka sellest, et kostja käitumine ei vasta

hageja huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele. Kohtu hinnangul saab käesolevas asjas

esitatud tõenditest järeldada seda, et kostja oleks 02.06.2014 pidanud olema teadlik sellest, et

hageja juhatus on 17.04.2013 vastu võtnud otsused seoses korteri nr xxxx võlgnevusega hageja

ees. Hageja ise kinnitab, et 26.05.2011 ei kuulunud kostja juhatusse, seega ei saanud kostja

25.05.2011 ja 26.05.2011 kuupäevaga dokumente sel ajal näha. Samas kuulus kostja

17.04.2013 seisuga hageja juhatusse ja ehkki 17.04.2013 koosoleku protokollist ei nähtu tema

osalemist koosolekul, ei saa järeldada, et juhatusse kuuluvad isikud poleksid juhatuse otsustest

teadlikud. Pelgalt kostja vastuväitest, et 17.04.2013 protokoll esitati kohtutäiturile alles

15.09.2014, ei saa kohus tõendatuks lugeda, et kostja ei saanud sellest otsusest teadlik olla.

Kohus leidis eelnevalt, et tõendatud ei ole 17.04.2013 protokolli tagantjärgi koostamine.

46. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35 järgi peavad juriidilise isiku juhtorgani

liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt

oodatava hoolega. Riigikohus on leidnud, et äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustus

tähendab senise kohtupraktika põhjal eelkõige seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus

ja ühingu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi

ühingule võtta põhjendamatuid riske (vt nt Riigikohtu 3. märtsi 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-197-13, p 19; 6. mai 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15, p 14). Juhul, kui juhatuse liige ei

tegutse hoolsusega, mida mõistlik inimene sellises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, võib

teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks (vt nt Riigikohtu 11. mai 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-41-05, p 31). Riigikohus on ka korteriühistu puhul leidnud, et ka korteriühistu juhatuse

liikme hoolsuskohustus tähendab seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja

korteriühistu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud (vt

Riigikohtu 04. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-14, p 13). Kostja, jättes välja

selgitamata, kas ja milliseid otsuseid on hageja juhatus vastu võtnud seoses korteri nr xxxx

võlgnevusega, ei ole käitunud juhatuse liikmele omase hoolega. Kuna kohtul pole alust

käsitleda hageja juhatuse 26.05.2011 ja 17.04.2013 otsuste õiguspärasuses, siis saab kohus

lähtuda üksnes sellest, et nimetatud kuupäevadega koosoleku protokollid olid nende toimumise

ajal olemas ja kostja, saades hageja juhatuse liikmeks pärast 26.05.2011 kuupäeva ja olles

2-17-18968

11 (16)

hageja juhatuse liige 17.04.2013 kuupäeval, oleks pidanud ennast kurssi viima nimetatud

protokollide sisuga. Korteriühistu juhatuse liikme hoolsuskohustuse hulka kuulub ka selliste

korteriühistu juhatuse otsustega kursis olemine, mille vastuvõtmisel ta ise ei osalenud.

47. Olukorras, kus kohus on tuvastanud asjaolu, et korteri nr xxxx omanikul E-M B

võlgnevust hageja ees tsiviilasjas nr 2-07-6988 tehtud kohtumääruse alusel enam seisuga

17.04.2013 ei olnud ja kostja pidi olema teadlik juhatuse 17.04.2013 otsusest, ei olnud seega

kostja poolt põhjendatud esitada kohtutäiturile 02.06.2014 täiteavaldust. Sellises olukorras ei

saa kostja tegevus objektiivselt vastata soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele.

Seega puudusid 02.06.2014 avalduse esitamise ajal VÕS § 1018 lõikes 1 sätestatud alused.

Lisaks ei olnud eeltoodust tulenevalt kostjal mingit alust esitada kohtutäiturile avaldust

täitemenetluse lõpetamise otsuse tühistamiseks ja täitemenetluse jätkamiseks. Kostja ei

käitunud selliselt soodustatu ehk hageja huvidega kooskõlas. Seega on tegemist õigustamatu

käsundita asjaajamisega.

48. VÕS § 1024 lg 1 kohaselt juhul kui käsundita asjaajajal puudus käesoleva seaduse §

1018 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud õigustus asjaajamisele asumiseks ja kui soodustatu ei

kiitnud asjaajamist heaks, peab asjaajaja kõrvaldama soodustatule asjaajamisest tulenenud

tagajärjed ja hüvitama asjaajamisest tekkinud kahju. Ringkonnakohus leidis käesolevas asjas,

et hageja väidete õigsust eeldades võiks kuuluda hagi rahuldamisele VÕS § 1024 lg 1 alusel.

Juhul, kui kostja ei saanud asjaajamisel aru ega pidanudki aru saama, et tal asjaajamiseks

õigustus puudus, võiks kuuluda hagi rahuldamisele VÕS § 1024 lg 2 alusel (vt ringkonnakohtu

otsuse p 7). Kohus leidis eelnevalt, et kostja pidi aru saama, et tal selliseks asjaajamiseks nagu

hageja nimel korteri nr xxxx omaniku vastu täitemenetluse algatamiseks avalduse esitamise

õigustus puudub. Samuti puudus õigustus avalduse esitamiseks täitemenetluse lõpetamise

otsuse tühistamiseks ja täitemenetluse jätkamiseks. Kostja pidi aru saama, et korteri nr xxxx

omanikul hageja ees tulenevalt hageja juhatuse 17.04.2013 otsusest võlgnevus puudub.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal hagejale hüvitada VÕS § 1024 lg 1 alusel asjaajamisest

tekkinud kahju.

49.

26.09.2014 on kohtutäitur korteri nr xxxx omanikule teatanud, et kohtutäitur ei rahulda

tulenevalt kostja poolt saadetud seisukohast korteri nr xxxx omanikule võlgnevuse vabatahtliku

täitmise tähtaega (I kd tl 44). Samuti jättis 26.09.2014 kohtutäitur rahuldamata korteri nr xxxx

omaniku taotluse täitemenetluse lõpetamiseks (I kd tl 45). Seejärel 29.09.2014 esitas E-M B

Harju Maakohtule hagi Korteriühistu Eduard Vilde 87 vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjas nr 008/2014/1192. Korteriühistu seaduslik esindaja esitas seejärel

Harju Maakohtule avalduse hagi õigeks võtmiseks ning Harju Maakohus tegi 22.12.2014

tsiviilasjas nr 2-14-58145 õigeksvõtul põhineva otsuse, mille kohaselt mõisteti hagejalt E-M B

kasuks välja menetluskulu 565 eurot. Korteriühistu Eduard Vilde 87 on 01.08.2015 tasunud E-

M B arvelduskontole 565 eurot (I kd tl 70).

50. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu

hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks eelkõige põhjusel, et nõue

on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Riigikohus on märkinud, et kui võlgnik soovib

saavutada juba alustatud sundtäitmise lõpetamist, peab täitemenetlus olema tunnistatud

lubamatuks TMS § 221 lg-s 1 sätestatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi

rahuldamise kaudu. Samuti märkis Riigikohus, et kui võlgnik leiab, et ta on täitedokumendi

täitnud, saab ta esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (vt Riigikohtu 19. jaanuar

2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-10, p 10). Seega olukorras, kus võlgnik leiab, et temal

võlgnevust sissenõudja ees enam ei ole ja kohtutäitur on otsustanud jätta täitemenetluse

2-17-18968

12 (16)

lõpetamata, on ainus viis saavutada sundtäitmise lõpetamine esitades selleks sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi.

51. Lähtudes käesolevas asjas esitatud seisukohtadest ja tõenditest ei saa kohus käesolevas

asjas teha järeldust nagu oleks kohus tsiviilasjas nr 2-14-58145 saanud jätta sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamata. Kohus oleks pidanud lähtuma samadest tõenditest,

mis olid E-M B poolt 15.09.2014 esitatud kohtutäiturile. Kostja väited selle kohta, et kostja

oleks tsiviilasjas nr 2-14-58145 suutnud tõendada, et hagejal oli täitedokumendist tulenev nõue

E-M B vastu, ei ole arvestades käesolevas asjas esitatud tõendeid millegagi põhjendatud ega

tõendatud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et Korteriühistu Eduard Vilde 87 poolt hagi

õigeksvõtmine oli antud olukorras Korteriühistu

Eduard Vilde 87 poolt kõige ratsionaalsem käitumine, kuna sellega vältis Korteriühistu

Eduard Vilde 87 menetluskulude suurenemist ja seega veelgi suurema kahju tekkimist

korteriühistule.

52. VÕS § 1024 lg 1 kohaselt peab pahauskne asjaajaja kõrvaldama kõik asjaajamise

kahjulikud tagajärjed. Antud juhul on kostja asjaajamise kahjulikuks tagajärjeks alusetu

täiteavalduse esitamise, samuti täitemenetluse alusetu jätkamise avalduse esitamisega

vältimatult kaasnenud kohtumenetluse kulud, sealhulgas antud kohtuasja vastaspoole (E-M B)

tasumisele kuuluvad menetluskulud summas 565 eurot. Lisaks on kostja asjaajamise

kahjulikuks tagajärjeks täiteasjas nr 008/2014/1192 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse

kohaselt Korteriühistu Eduard Vilde 87 poolt tasumisele kuulunud 139,76 eurot, mis

Korteriühistu Eduard Vilde 87 poolt kohtutäiturile tasuti.

53. Kokku moodustab VÕS § 1024 lg 1 alusel soodustatu kahjulikuks tagajärjeks 704,76

eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Taotluste ja vastuväite lahendamine

54. Hageja esitas 16.09.2019 taotluse kostja 03.09.2019 esitatud seisukohtade ja tõendite

tagastamiseks kuna see on esitatud hilinemisega ja see ei vasta nõuetele. Kohus nõustub

hagejaga, et kostja poolt esitatud menetlusdokument ei vasta nõuetele, kuna on allkirjastamata.

TsMS § 336 lg 1 järgi kohtule võib avaldusi ja muid dokumente, mis peavad olema kirjalikus

vormis, esitada ka elektrooniliselt, kui kohus saab esitatud dokumendi välja trükkida ja

dokumendist teha koopiaid. Dokument peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või

edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab saatja tuvastada. Samas ei

võimalda üksnes asjaolu, et dokument on allkirjastamata, jätta dokumenti vastu võtmata. TsMS

§ 336 lg 4 kohaselt võib kohus menetlusosalise elektronpostiga esitatud avalduse või muu

menetlusdokumendi lugeda piisavaks ka juhul, kui see ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes

1–3 sätestatud nõuetele, eelkõige digitaalallkirjaga varustamise nõudele, kui kohtul ei ole

kahtlust saatja isikus ja dokumendi saatmises, eriti kui samalt elektronposti aadressilt on

kohtule sama asja menetluses sama menetlusosalise poolt varem esitatud digitaalallkirjaga

dokumente või kui kohus on nõustunud, et talle võib avaldusi või muid dokumente esitada ka

sellisel viisil. Kohtul ei teki antud juhul kahtlust selles, et kostja on esitanud 02.09.2019

kuupäevaga menetlusdokumendi. Kostja on varasemalt antud aadressil xxxx kohtuga suhelnud

ja kohus on pidanud seda e-posti aadressi kostja eposti aadressiks lisaks aadressile xxxx.

55. Hageja väitel on kostja poolt saadetud 02.09.2019 kuupäevaga dokument esitatud

hilinemisega. Kohus määras kostjale lõplikuks tähtajaks seisukohtade ja tõendite esitamiseks

02.09.2019. Kostja esitas allkirjastamata menetlusdokumendi 03.09.2019. Seega on

menetlusdokument esitatud hilinemisega. Kostja ei põhjendanud, millest oli hilinemine

tingitud. TsMS § 66 kohaselt juhul kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole

2-17-18968

13 (16)

menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus tähtaega ei ennista või ei

pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust,

tõendit või vastuväidet TsMS § 331 lõikes 1 sätestatud juhul. TsMS § 331 lg 1 järgi kui

menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §s

329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus

seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise

viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohtu hinnangul ei

ole võimalik käesolevas asjas tuvastada, et kostja 03.09.2019 menetlusdokument põhjustaks

menetluse venimise. Kohus peab hindama, kas dokumendi esitamisega hilinemine on

tegelikkuses põhjustanud või põhjustab menetluse venimise. Hageja on saanud kostja

menetlusdokumendile antud juhul vastata ja omapoolsed tõendid esitada. Seega pole kostja ühe

päevane hilinemine põhjustanud menetluse venimist.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja 16.09.2019 taotluse kostja 02.09.2019

menetlusdokumendi ja sellele lisatud tõendite tagastamiseks rahuldamata.

56. Kostja esitas 03.09.2019 esitatud menetlusdokumendis taotluse nõuda välja hageja

pangakonto väljavõte perioodi kohta alates 2010 kuni 2019. Kohus jätab kostja taotluse

rahuldamata. Kohus kogub tõendeid, mis on tsiviilasja lahendamiseks asjakohased (TsMS §

238). Antud juhul ei nähtu, et hageja pangakonto väljavõte aitaks kaasa asja lahendamisele.

Kostja on ise 03.09.2019 menetlusdokumendis väitnud, et kostja lähtus sellest, et hageja kontol

puudusid E-M B maksed, mis on seotud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-07-6988. Vaidlust ei

ole ka selles, et E-M B ei tasunud hagejale kohtu poolt

02.02.2011 määrusega väljamõistetud summat. Seega on arusaamatu, mida olulist saaks antud

pangakonto väljavõttega käesolevas asjas tuvastada.

57. Hageja esitas 16.09.2019 täiendavad tõendid. Kostja ei ole tähtajaks, so 01.10.2019 oma

arvamust nende tõendite osas esitanud, mistõttu võtab kohus hageja poolt esitatud täiendavad

tõendid vastu. Ühtlasi on kohus vastu võtnud ka kõik varasemad maakohtu uues menetluses

esitatud dokumentaalsed tõendid.

58. Hageja esitas 24.09.2019 vastuväite kohtu tegevusele seoses sellega, et kohus pikendas

kostjale määratud tähtaega hageja 16.09.2019 menetlusdokumendi osas arvamuse

avaldamiseks ning ei küsinud seejuures hageja seisukohta. Kohus hageja vastuväitega ei nõustu

ja jätab selle rahuldamata. TsMS § 64 lg 1 kohaselt võib kohus tema määratud menetlustähtaega

põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Tähtaega võib

korduvalt pikendada üksnes vastaspoole nõusolekul. Kohus ei pikendanud käesoleval juhul

tähtaega korduvalt, mistõttu ei kuulu kohaldamisele TsMS § 64 lg 1 teine lause.

59. Kostja esitas 07.11.2019 menetluskulude nimekirja. Kohus jätab selle kui hilinenult

esitatu tähelepanuta. Kohus määras menetluskulude nimekirjade esitamise tähtajaks

14.10.2019. Kostja esitas 14.10.2019 taotluse pikendada menetluskulude nimekirja esitamise

tähtaega kahe nädala võrra seoses haigusega. Kohus nõudis seejärel kostjalt artsitõendi

esitamist. Kostja seda ei teinud. Seega ei saanud kostja järeldada, et kohus oleks kostjale

menetluskulude nimekirja esitamise tähtaega pikendanud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

60. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

hagi kuulub rahuldamisele, jäävad nii maakohtu esimeses menetluses, ringkonnakohtus kui

ka maakohtu käesolevas menetluses kantud menetluskulud kostja kanda. Hageja

menetluskuludest asja esmakordsel menetlemisel maakohtus

2-17-18968

14 (16)

61. Hageja esindaja menetluskulud maakohtus koosnevad hagiavalduselt tasutud riigilõivust

summas 125 eurot ja esindajakuludest summas 2736 eurot käibemaksuga (I kd, lk 153-154;

lk 203-206).

62. Riigilõiv 125 eurot on menetluskulu ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

63. Et hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, peab kostja hüvitama hagejale tekkinud

lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS §

175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna

(s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25).

Hageja esindaja on osutanud õigusabi kokku 22 tundi ja 50 minutit tunnihinnaga 100 eurot,

mille lisandub käibemaks, järgnevalt: 1) 17.12.2017 hagiavalduse koostamine, täpsustavate

andmete küsimine kliendilt, riigilõivu tasumiseks andmete esitamine 2 tundi ja 50 minutit; 2)

19.12.2017 hagiavalduse koostamine/täiendamine, lisade komplekteerimine, hagi kohtule

esitamine 1 tund ja 40 minutit; 3) 07.05.2018 täiteasja nr 008/2014/1192 toimikuga tutvumine,

ärakirjade võtmine 1 tund; 4) 06.06.2018 kostja 09.04.2018 vastuse analüüs, hageja

seisukohtade koostamine, lisade kompl, kohtule esitamine 3 tundi ja 25 minutit; 5)

13.06.2018 kohtu eelistungiks valmistumine, hageja 12.06.2018 taotluse analüüs, seisukoha

kujundamine 1 tund ja 15 minutit; 6) 14.06.2018 kohtu eelistungil osalemine 20 minutit; 7)

13.07.2018 kostja poolt kohtu tegevusele esitatud vastuväite analüüs 30 minutit; 8)

15.07.16.07.2018 vastuväitele seisukohtade koostamine, kohtule esitamine 2 tundi; 9)

23.07.2018 lõplike seisukohtade koostamine ja kohtule esitamine 3 tundi ja 10 minutit; 10)

09.08.2018 kohtumääruse analüüs 15 minutit; 11) 02.09.-03.09.2018 kohtu tegevusele

vastuväite koostamine ja kohtule esitamine 3 tundi ja 25 minutit; 12) 05.09.2018 seisukohtade

koostamine kostja taotlusele kohtuistungi edasilükkamiseks 2 tundi ja 10 minutit; 13)

06.09.2018 kohtuistungiks valmistumine 50 minutit.

Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.

64. Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite

mahtu, leiab, et hageja menetluskulud õigusabile on osaliselt ülemäärased.

Kohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirja punktides 9, 11 ja 12 toimingutele ei pidanud

mõistlikult võttes kuluma rohkem kui 5 tundi ja 30 minutit. Kohus vähendab antud ajakulu 3

tunni ja 15 minuti võrra.

65. Kuna kohus vähendas hageja esindaja ajakulu 3 tunni ja 15 minuti võrra, oleks hageja

menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 19 tunni ja 35

minuti ulatuses.

66. Käibemaksu hüvitamiseks tuleb menetlusosalisel kinnitada, et ta ei saa kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada,

mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt Riigikohtu lahend nr 3-

2-1-65-13 p 16). Hageja esindaja kinnitas, et ta ei saa käibemaksu tagasi. Seega mõistab kohus

kostjalt hageja menetluskulud välja koos käibemaksuga.

67. Lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot, millele lisandub käibemaks, vastab hageja

esindaja kvalifikatsioonile ja on konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades

põhjendatud.

68. Kokku oleks hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajakulu osas seega

2350 eurot koos käibemaksuga.

2-17-18968

15 (16)

69. Riigikohus on leidnud, et üksnes erandlike asjaolude esinemise korral on vajalik ja

põhjendatud mõista lepingulise esindaja kulu välja suuremas ulatuses, kui oli hageja nõue

(tsiviilasja hind) (vt Riigikohtu 27. veebruaril 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11 tehtud määruse

p 14). Kohtu hinnangul ei anna käesoleva asja asjaolud järeldada nende erilist keerukust, mis

tingiks tsiviilasja hinnast oluliselt suurema lepingulise esindaja kulu väljamõistmist kostjalt.

Tegemist ei ole sedavõrd keeruka vaidlusega, mis tingiks lepingulise esindaja kulude

hüvitamise mitmekordses tsiviilasja hinna ulatuses. Seetõttu vähendab kohus hageja lepingulise

esindaja menetluskulu esmakordsel menetlemisel maakohtus kahekordsele tsiviilasja hinna

määrale, so 1409,52 eurole.

70. Hageja põhjendatud menetluskulud asja esmakordsel menetlemisel maakohtus on

kokku seega 1534,52 eurot (riigilõiv ja esindajakulu).

Hageja menetluskuludest ringkonnakohtus

71. Hageja esindaja menetluskulud ringkonnakohtus koosnevad apellatsioonkaebuselt tasutud

riigilõivust summas 125 eurot ja esindajakuludest summas 1476 eurot käibemaksuga (II kd,

lk 29-31).

72. Riigilõiv 125 eurot on menetluskulu ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

73. Hageja esindaja on osutanud õigusabi kokku 12 tundi ja 20 minutit järgnevalt: 1)

27.10.2018 Harju Maakohtu 28.09.2018. otsuse analüüs, otsuse vaidlustamise perspektiivikuse

hindamine, kliendiga nõupidamine 1 tund ja 10 minutit; 2) 28.10-29.10.2018

apellatsioonkaebuse koostamine, menetlusdokumendi kohtule esitamine 11 tundi ja 10 minutit.

Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.

74. Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite

mahtu, leiab, et hageja menetluskulud õigusabile on osaliselt ülemäärased.

Kohus leiab, et apellatsioonkaebuse koostamisele ja sellega seonduvatele toimingutele ei

pidanud mõistlikult võttes kuluma rohkem kui 8 tundi. Kohus vähendab antud ajakulu 4 tunni

ja 20 minuti võrra.

75. Kuna kohus vähendas hageja esindaja ajakulu 4 tunni ja 20 minuti võrra, oleks hageja

menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 8 tunni

ulatuses.

76. Kokku oleks hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajakulule 960 eurot koos

käibemaksuga. Arvestades eeltoodud kohtu seisukohta lepingulise esindaja põhjendatud

menetluskulude seosest tsiviilasja hinnaga, leiab kohus, et ringkonnakohtu menetluses

saaks lähtuda põhjendatud lepingulise esindaja kulude suuruse osas üksnes ühekordsest

tsiviilasja hinnast. Menetlus ringkonnakohtus on olnud väiksemahulisem kui maakohtu

esimesel arutamisel. Seetõttu vähendab kohus hageja lepingulise esindaja menetluskulu

ringkonnakohtus tsiviilasja hinna määrale, so 704,76 eurole.

77. Hageja ringkonnakohtu põhjendatud menetluskulud kokku on seega 829,76 eurot

(riigilõiv ja esindajakulu).

Hageja menetluskuludest asja uuel menetlemisel maakohtus

78. Hageja esindaja menetluskulud maakohtus on 1152 eurot (II kd, lk 118-120).

Hageja esindaja on osutanud õigusabi kokku 9 tundi ja 35 minutit järgnevalt: 1) 13.03.2019

apellatsioonkaebuse analüüs selgitused kliendile 25 minutit; 2) 03.06.2019 järelpärimine

2-17-18968

16 (16)

kohtule

minutit;

3)

06.06.2019

taotluse

täiendava

tõendi

vastuvõtmiseks,

menetlusdokumendi ja tõendi kohtule esitamine 40 minutit; 4) 06.07.2019 05.07.2019

kohtukirja analüüs, selgitused kliendile 25 minutit; 5) 12.09.2019 kostja 04.09.2019 arvamuse

analüüs 50 minutit; 6) 13.09.2019 hageja seisukohtade koostamine kostja arvamusele 2 tundi ja

35 minutit; 7) 16.09.2019 hageja seisukohtade koostamine, täiendavate tõendite

komplekteerimine, dokumentide kohtule esitamine 4 tundi ja 20 minutit; 8) 08.10.2019

kohtukirja analüüs 10 minutit.

Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.

79. Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite

mahtu, leiab, et hageja menetluskulud õigusabile on osaliselt ülemäärased.

Kohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirja punktides 5, 6 ja 7 välja toodud toimingutele

ei pidanud mõistlikult võttes kuluma rohkem kui 5 tundi. Kohus vähendab antud ajakulu 2 tunni

ja 45 minuti võrra.

80. Kuna kohus vähendas hageja esindaja ajakulu 2 tunni ja 45 minuti võrra, oleks hageja

menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 6 tunni ja

50 minuti ulatuses.

81. Kokku oleks hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajakulule 820 eurot koos

käibemaksuga. Arvestades eeltoodud kohtu seisukohta lepingulise esindaja põhjendatud

menetluskulude seosest tsiviilasja hinnaga, leiab kohus, et maakohtu uues menetluses saaks

lähtuda põhjendatud lepingulise esindaja kulude suuruse osas samuti üksnes ühekordsest

tsiviilasja hinnast. Menetlus asja uuel arutamisel maakohtus on olnud väiksemahulisem kui

maakohtu esimesel arutamisel. Seetõttu vähendab kohus hageja lepingulise esindaja

menetluskulu maakohtus uuel arutamisel tsiviilasja hinna määrale, so 704,76 eurole.

82. Kõigest eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 3069,04 eurot,

mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

83. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler kohtunik