2-19-5071/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Vallo Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. november 2019. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-5071

Tsiviilasi

Flagito OÜ hagi Air Baltic Corporation AS vastu

12576,34 nõudes

Tsiviilasja hind

12 576,34 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Flagito OÜ (registrikood 14275048),

lepinguline esindaja advokaat Kristjan Tuul

Kostja: Air Baltic Corporation AS (registrikood

40003245752), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl-

Morten Jõgi

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista kostjalt Air Baltic Corporation AS-ilt hageja Flagito OÜ kasuks välja

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 261/2004 alusel hüvitis 10 400 eurot.

3. Mõista kostjalt Air Baltic Corporation AS-ilt hageja Flagito OÜ kasuks välja viivis

perioodi eest alates 20.11.2018 kuni kohtuotsuse kuupäevani summas 804,65 eurot

ning alates kohtuotsuse kuupäevast põhisummalt 10 400 eurot võlaõigusseaduse §

113 sätestatud määras kuni kohustuse (10 400 eurot) kohase täitmiseni.

4. Mõista kostjalt Air Baltic Corporation AS-ilt hageja Flagito OÜ kasuks välja

sissenõudmiskulud 1040 eurot.

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1.

Jätta menetluskulud kostja kanda.

5.2.

Rahuldada hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

ja määrata hageja menetluskuludena kindlaks 1840 eurot.

5.3.

Mõista Air Baltic Corporation AS-ilt (registrikood 40003245752) Flagito OÜ

(registrikood 14275048) kasuks välja menetluskulu summas 1840 eurot.

5.4.

Kohustada Air Baltic Corporation AS-i (registrikood 40003245752) tasuma

kohtuotsuse resolutsiooni punktis 5.3. väljamõistetud menetluskuludelt

2-19-5071

2 (6)

Flagito OÜ (registrikood 14275048) kasuks viivist võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada

määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

Hageja nõuded ja seisukohad

1. Flagito OÜ (hageja) esitas 01.04.2019 hagi Air Baltic Corporation AS-i (kostja) vastu.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse

261/2004 alusel hüvitis kogusummas 10 400 eurot. Samuti mõista kostjalt hageja kasuks välja

viivis 8% aastas perioodi eest 20.11.2018 kuni 01.04.2019 summas 303,17 eurot ning

edasiselt mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuselt summas 10 400 eurot viivis

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.04.2019 kuni

kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasiselt põhisummalt 10 400 eurot protsendina

8% aastas kuni kohustuse kohase täitmiseni. Samuti mõista kostjalt hageja kasuks välja

sissenõudmiskulud summas 1040 eurot.

2. Aide Leit-Lepmets, Anne Aaspõllu, Anne Soop-Tohver, Avely Jaave, Ene Tapfer,

Jekaterina Kaljukivi, Kaili-Angela Konno, Katrin Kobolt, Katrin Lille, Keiu Kuresaar, Kristel

Kallau, Kristel Pajos, Külli Vihmar, Lemmi Paul, Liie Juhkam, Maie Leppik-Ojasaar, Margit

Mikk, Marika Aedviir, Marika Ristmäe, Merje Niit, Merle Põlluveer, Monika Vaher, Piia

Saak, Piret Viirpalu, Tiia Rodi ja Tiiu Leis (edaspidi Reisijad) oli kinnitatud broneeringud nr

LA9WBY ja LSCWFR kostja lendudele BT725 ja BT311 lähtepunktiga Gruusia (Thbilisi)

sihtpunktiga Eesti (Tallinn) ja vahemaandumisega Läti (Riia), mis pidid toimuma 05.11.2018.

3. Esimene lend BT725, marsruudil Thbilisi – Riia toimus plaanipäraselt, kuid jätkulend

BT311, marsruudil Riia – Tallinn tühistati. Reisijatele määrati asenduslend BT313,

marsruudil Riia – Tallinn ning Reisijad jõudsid Tallinnasse 4 tundi hiljem kui plaanitud. Lend

BT311 pidi väljuma esialgselt kell 07:40. Kuigi kostja teavitas Reisijaid lennuaja muudatusest

(uue lennu BT313 väljumisaeg kell 12:15), ei võimaldanud kostja muuta teekonda, mis

võimaldanuks Reisijatel välja lennata mitte rohkem kui üks tund enne kavandatud

väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega.

Lend BT313 jõudis sihtkohta 13:05, seega kostja ei võimaldanud Reisijatel jõuda

lõppsihkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud väljumisaega.

4. Lennumarsruudi Thbilisi – Tallinn mõõdetud vahemaaks on 2414 kilomeetrit.

5. 09.11.2018, 10.11.2018, 11.11.2018, 12.11.2018, 13.11.2018, 14.11.2018 ja 16.11.2018

loovutasid Reisijad oma nõuded hagejale.

6. 19.11.2018 esitas hageja kostjale nõudekirja koos nõude loovutamise lepingutega, milles

nõudis Reisijatele kompensatsiooni Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 261/2004

(edaspidi Määrus) alusel summas 10 400 eurot.

7. 29.11.2018 saatis kostja vastuse hageja 19.11.2018 nõudekirjale, milles kinnitas lennu

BT311 (Riia – Tallinn) tühistamist ning nõustus maksma igale Reisijale 250 eurot ehk kokku

2-19-5071

3 (6)

6500 eurot.

Kostja vastuväited hagile

8. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.

9. Kostja hinnangul ei ole hageja nõue Määruse artikli(1)(b) alusel põhjendatud, hagejal oleks

õigus nõuda kostjalt hüvitist Määruse artikli 7(1)(a) alusel, s.t summas 250 eurot reisija kohta.

10. Hagi aluseks oleva tühistatud lennu vahemaa (Riia-Tallinn) on alla 300 km (igal juhul alla

1 500 km). Kostja hinnangul tuleb Määrust tõlgendada selliselt, et lennu tühistamise puhul

arvutatakse hüvitise suurust tühistatud lennu vahemaa järgi, mitte kogu reisi pikkuse järgi.

11. Hagejal ei ole kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet, sest hagejal ei ole kostja

vastu põhinõuet ega viivisenõuet. Teiseks ei saa hagejal olla kostja vastu sissenõudmiskulude

hüvitamise nõuet suuremas ulatuses kui 40 eurot. Hageja on esitanud kostja vastu nõude ühe

nõudekirjaga ning ühe hagiavaldusega.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab

kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja

kas hagi kuulub rahuldamisele.

Kohus, hinnanud kohtule esitatud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

13. Hageja on esitanud kostja vastu nõude Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr

261/2004 alusel. Kohtu hinnangul kohaldub käesolevas asjas hageja põhinõude puhul

nimetatud määrus.

14. Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude osas:

-

Reisijad olid kinnitanud broneeringud nr LA9WBY ja LSCWFR kostja lendudele

BT725 ja BT311 lähtepunktiga Gruusia (Thbilisi) sihtpunktiga Eesti (Tallinn) ja

vahemaandumisega Läti (Riia), mis pidid toimuma 05.11.2018;

-

Kostja on tegutsev lennuettevõtja Määruse art 2 b mõttes;

-

Lend BT311 tühistati;

-

Lend BT311 pidi väljuma esialgselt kell 07:40;

-

Kostja teavitas Reisijaid lennuaja muudatusest (uue lennu BT313 väljumisaeg kell

12:15);

-

Kostja ei võimaldanud Reisijatel muuta teekonda, mis võimaldanuks Reisijatel välja

lennata mitte rohkem kui üks tund enne kavandatud väljumisaega ja jõuda

lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega;

-

Lend BT313 jõudis sihtkohta 13:05;

-

Kostja ei võimaldanud Reisijatel jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast

kavandatud väljumisaega;

-

Reisijad jõudsid lõppsihtkohta (Tallinn) 4 tundi hiljem kui plaanitud;

-

Lennumarsruudi Thbilisi – Tallinn vahemaaks on 2414 kilomeetrit;

-

09.11.2018, 10.11.2018, 11.11.2018, 12.11.2018, 13.11.2018, 14.11.2018 ja

16.11.2018 loovutasid Reisijad oma nõuded hagejale;

2-19-5071

4 (6)

-

19.11.2018 esitas hageja kostjale nõudekirja koos nõude loovutamise lepingutega,

milles nõudis Reisijatele kompensatsiooni Määruse alusel summas 10 400 eurot;

-

29.11.2018 saatis kostja vastuse hageja 19.11.2018 nõudekirjale, milles kinnitas lennu

BT311 (Riia – Tallinn) tühistamist ning nõustus maksma igale Reisijale 250 eurot ehk

kokku 6500 eurot.

-

Määruse alusel on Harju Maakohtul pädevus asja arutada.

15. Vaidluse põhisisu on selles, kas käesolevas asjas kohaldub Määruse art 7 (1) a või art 7

(1) b. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas hagejal on õigust saada sissenõudmiskulude

hüvitist ja kui siis kas ainult 40 eurot või 1040 eurot.

16. Pooled vaidlevad selle üle, kas viidatud artiklis 7 tähendab „vahemaa“ kogu reisi

(vahemaad esimesest väljumiskohast kuni lõppsihtkohta) või ainult tühistatud lennu

vahemaad. Määruse art 7 sätestab, et vahemaa määramisel võetakse aluseks lõppsihtkoht,

kuhu reisija jõuab lennureisist mahajätmise või lennu tühistamise tõttu pärast kavandatud

aega. Määruse art 2 h sätestab, et lõppsihtkoht on registreerimislauas esitatavale piletile

märgitud sihtkoht või vahetute ümberistumistega lendude korral viimase lennu sihtkoht.

Kohtu hinnangul ei ole võimalik Määruse artiklite 2 h ja 7 alusel jõuda teistsugusele

järeldusele kui see, et mitme järjestikuse ümberistumisega lennu puhul on lennu lõppsihtkoht

viimase lennu sihtkoht ehk et vahemaa määramisel tuleb arvestada kogu ümberistumistega

lennu pikkust. Antud järeldust toetab ka Euroopa Kohtu 26.02.2013. a otsus asjas nr C-11/11,

milles kohus märgib, et ümberistumistega lennu puhul määruse nr 261/2004 artiklis 7 ette

nähtud kindlasummalise hüvitise maksmisel omab tähtsust ainult hilinemine, mis tuvastatakse

võrreldes kavandatud saabumisajaga lõppsihtkohta, kusjuures lõppsihtkoha all tuleb mõista

asjaomase reisija viimase lennu sihtkohta. Seega käsitles Euroopa Kohus antud asjas

ümberistumisega lennu puhul lõppsihtkoha mõistet ja leidis, et ümberistumistega lennu puhul

tuleb arvestada viimase lennu lõppsihtkohta, võttes arvesse seejuures ka esimest lendu või

esimesi lende. Kohtuasjas nr C-559/16 leidis Euroopa Kohus, et määruse nr 261/2004 artikli 7

lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et ümberistumistega lennuühenduste puhul hõlmab mõiste

„vahemaa“ üksnes vahemaad esimese väljumiskoha ja lõppsihtkoha vahel, mida mõõdetakse

vahemaa mõõtmise suurringjoone meetodil, ning seda sõltumata tegelikult läbitud

lennutrajektoorist. Samas lahendis märkis Euroopa Kohus, et hüvitise suuruse arvutamisel

tuleb arvesse võtta üksnes vahemaad esimese väljumiskoha ja lõppsihtkoha vahel, jättes välja

võimalikud ümberistumised. Samas lahendis märkis Euroopa Kohus veel, et määruse

nr 261/2004 artikli 7 lõiget 1 ja ka artikli 5 lõike 1 punkti c alapunkti iii tuleb tõlgendada

selliselt, et need sätted näevad ette reisijate õiguse hüvitisele, tegemata vahet sellel, kas need

reisijad jõuavad lõppsihtkohta otselennuga või ümberistumistega. Seega on Euroopa Kohus ka

kohtuasjas nr C-559/16 leidnud, et lennureisi hilinemise puhul hüvitise määramisel tuleb

vahemaa määratlemisel arvesse võtta kogu lennureisi vahemaad (ümberistumisega lennureisi

puhul ka jätkulendu). Kostja viidatud kohtuasi nr C-173/07 ei ole kohtu hinnangul käesolevas

asjas asjakohane kuna Euroopa Kohus käsitles selles asjas edasi-tagasi lendu ja leidis, et

edasi-tagasi reisi ei saa pidada üheks ja samaks lennuks.

17. Kokkuvõttes hilinesid Reisijad Thbilisist 2414 kilomeetri kaugusel asuvasse lõppsihtkohta

(Tallinn) jõudmisega rohkem kui kolm tundi ja kohtu hinnangul ei oma seejuures tähtsust, kas

hilinemise põhjustas üksnes jätkulend.

18. Määruse art 5 (1) c iii kohaselt on lennu tühistamise korral asjaomastel reisijatel õigus

saada tegutsevalt lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt artiklile 7, kui neid on teavitatud

tühistamisest hiljem kui seitse päeva enne kavandatud väljumisaega ning neile on pakutud

võimalust teekonda muuta, mis võimaldab neil välja lennata mitte rohkem kui üks tund enne

kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud

2-19-5071

5 (6)

saabumisaega. Käesoleval juhul kostja ei võimaldanud Reisijatel muuta teekonda, mis

võimaldanuks Reisijatel välja lennata mitte rohkem kui üks tund enne kavandatud

väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega.

Seega kohaldub Määruse artikkel 7 selles määratletud hüvitiste osas.

19. Euroopa Kohus leidis kohtuasjas C-559/16, et kolm või rohkem tundi hilinenud lendude

reisijad peavad saama sama hüvitist kui tühistatud lendude reisijad, kes on ümber suunatud

tingimustel, mis ei vasta määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 1 punkti c alapunktis iii

sätestatud piirangutele (lisaks ka kohtuotsus, 23.10.2012, Nelson jt, C-581/10 ja C-629/10,

EU:C:2012:657, punkt 38). Samas asjas leidis Euroopa Kohus, et nimetatud kaht

reisijakategooriat tuleb kohelda võrdselt mitte üksnes seoses õiguse tekkimisega hüvitisele,

vaid ka selles osas, mis puudutab niisuguse hüvitise suurust.

20. Määruse art 7 (1) a kohaselt saavad reisijad hüvitist kuni 250 euro ulatuses kõikide kuni 1

500 kilomeetri pikkuste lendude puhul. Määruse art 7 (1) b kohaselt saavad reisijad hüvitist

400 euro ulatuses kõikide üle 1 500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide

muude 1 500 – 3 500 kilomeetri pikkuste lendude puhul. Seega kuulub reisijatele

hüvitamisele Määruse art 7 (1) b alusel igaühele 400 eurot. Kuna nõuded on loovutatud

hagejale, siis kuulub summa kokku 10 400 eurot hüvitamisele hagejale.

21. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi on hageja põhinõude osas põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele.

22. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise hüvitamist alates 20.11.2018 kuni

kohtuotsuse tegemiseni. Vaidlust ei ole selles, et 19.11.2018 esitas hageja kostjale nõudekirja

koos nõude loovutamise lepingutega, milles nõudis Reisijatele kompensatsiooni. Vaidlust ei

ole ka selles, et kostja on nõudekirja kätte saanud. Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks

alates 20.11.2018. Hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele seetõttu ka

sissenõutavaks muutunud viivise nõudes. Eeltoodu alusel ja lähtudes võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 113 lg 1 sätestatud määrast on sissenõutavaks muutunud viivise suurus kohtuotsuse

tegemise aja seisuga 804,65 eurot.

23. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise põhisummalt 10 400 eurot protsendina 8%

aastas kuni kohustuse kohase täitmiseni. Edasiselt on hageja märkinud, et palub edasiulatuva

viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise alates kohtuotsuse tegemisest kuni

põhinõude (10 400 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

24. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult

võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Õiguskirjanduses on asutud

seisukohale, et üldreeglina saab sissenõudmiskulude hüvitamist nõuda iga üksiku rahalise

kohustusega seoses (vt Võlaõigusseadus I komm, lk 576, p 6 a). Käesolevas asjas on hagejal

õigus nõuda kostjalt viivist ja kostja puhul on tegemist majandus- ja kutsetegevuses tegutseva

isikuga, mistõttu on täidetud eeldused sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamiseks.

Sissenõudmiskulude sissenõudmist ei välista ka see, et kostja on hüvitise maksmise kohustust

osaliselt tunnistanud. Kostja ei ole reisijatele ega ka hagejale nõude tunnustatud osas hüvitist

maksnud.

25. Kohtu hinnangul nõuab hageja mitme eraldi kohustuse sissenõudmiskulusid. Iga isiku

2-19-5071

6 (6)

esialgset nõuet kostja vastu tuleb käsitleda eraldi kohustusena. Asjaolu, et hagejale on mitu

isikut loovutanud oma nõuded ei muuda kohustuste hulka. Seega ei muutu algselt mitu

kohustust üheks kohustuseks. Hagejale loovutas oma nõuded kostja vastu kokku 26 reisijat,

mistõttu sissenõudmiskulude suurus moodustab 1040 eurot. Hageja nõue on põhjendatud ja

kuulub rahuldamisele seega ka sissenõudmiskulude hüvitamise nõudes.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

26. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi kuulub rahuldamisele jäävad menetluskulud kostja kanda.

27. Hageja esindaja menetluskuluks on hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 650 eurot ja

esindajakulu summas 1190 eurot, millele lisandub käibemaks.

28. Riigilõiv 650 eurot on menetluskulu ja tuleb kostjalt hagejale välja mõista.

29. Et hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, peab kostja hüvitama hagejale tekkinud

lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175

lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o

tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25).

Hageja esindaja on osutanud õigusabi kokku 8 tundi ja 30 minutit tunnihinnaga 140 eurot,

mille lisandub käibemaks, järgnevalt: 1) suhtlemine kliendiga ja materjalide kogumine 1 tund

ja 30 minutit; 2) kliendi esitatud materjalide läbitöötamine, analüüsimine, seisukoha

kujundamine 1 tund; 3) hagiavalduse koostamine 3 tundi ja 30 minutit; 4) tõendite

vormistamine ja tõlkimine 30 minutit; 5) kostja vastustega tutvumine, kohtupraktika analüüs

ja hageja seisukohtade koostamine 2 tundi.

Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.

Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu,

leiab, et hageja menetluskulud esindajakulule on põhjendatud ja vajalikud.

30. Käibemaksu hüvitamiseks tuleb menetlusosalisel kinnitada, et ta ei saa kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada,

mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt Riigikohtu lahend nr

3-2-1-65-13 p 16). Hageja on öelnud, et ta on käibemaksukohustuslane, kuid ei ole

kinnitanud, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Seega mõistab kohus kostjalt hageja

menetluskulud välja käibemaksuta.

31. Hageja menetluskulud kokku on 1840 eurot (riigilõiv ja esindajakulu), mis tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista.

32. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus

rahuldab taotluse.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler

kohtunik