2-18-12807/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Vallo Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. november 2019. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-12807

Tsiviilasi

R

Ru

hagi

Eesti

Vabariigi

(Kaitseministeeriumi kaudu) vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

1724,76 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: R R (isikukood xxx), esindajad

lepinguline esindaja

vandeadvokaat Indrek Sirk

Kostja: Eesti Vabariik (Kaitseministeeriumi kaudu),

volitatud esindaja Kristiina Valgi-Kopti

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista hageja

R

Ru

kasuks

kostjalt

Eesti Vabariigilt

(Kaitseministeeriumi kaudu) välja kahjuhüvitis 1464 eurot ja viivis põhinõudelt

(summalt 1464 eurot) alates 30.11.2018 kuni põhinõude kohase täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras.

3. Jätta hagi kahjusumma 133 euro hüvitamise nõudes rahuldamata.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1.

Menetluskulud jätta 92% ulatuses kostja kanda ja 8% ulatuses hageja kanda.

4.2.

Jätta kostja menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata kostjal nende

puudumise tõttu.

4.3.

Rahuldada

osaliselt

hageja

taotlus

menetluskulude

rahaliseks

kindlaksmääramiseks ja määrata hageja menetluskuludena kindlaks 1327,56

eurot.

2-18-12807

2 (10)

4.4.

Mõista Eesti Vabariigilt (Kaitseministeeriumi kaudu) R Ru (isikukood xxx)

kasuks välja menetluskulu summas 1327,56 eurot.

4.5.

Kohustada Eesti Vabariiki (Kaitseministeeriumi kaudu) tasuma kohtuotsuse

resolutsiooni punktis 4.4. väljamõistetud menetluskuludelt R Ru (isikukood

xxx) kasuks viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

5. Jätta hageja 01.10.2019 taotlus mootorratta vaatluseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Lihtmenetluse asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse

edasikaebamiseks. Kohus ei anna käesolevas asjas luba edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Apellatsioonkaebuse saab esitada 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p 9 kohaselt võib kohus lihtmenetluses

teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 444 lg 2 kohaselt juhul kui kohus menetleb

hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse

ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus ei pea lihtmenetluse asjas

tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid

ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit arvesta. Kohus teeb käesoleva otsuse lühendatud

kirjeldava osaga.

Hageja nõue ja poolte seisukohad

1. R R (hageja) esitas 28.08.2018 Harju Maakohtule hagi Eesti Vabariigi (Kaitseministeeriumi

kaudu) vastu kahju hüvitamiseks summas 1597 eurot, millest 1225 eurot moodustab

mootorrattale tekitatud kahju ja 372 eurot õigusabikulud. Hageja esitas kahjunõude seoses

16.07.2017 hageja poolt temale kuuluva mootorrattaga xxx registreerimismärgiga xxx

Tallinnas, Tööstuse 54 asuvast Eesti Kaitseväe Mereväebaasi väravast väljumisel

mootorrattale tekkinud kahjuga. Samuti nõuab hageja viivist alates hagiavalduse menetlusse

võtmisest kuni põhinõude täitmiseni.

2. Kostja vaidleb hagile vastu.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud

on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

4. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et 16.07.2017 asus hageja talle kuuluva

mootorrattaga xxx registreerimismärgiga xxx sõitma Tallinnas, Tööstuse 54 asuvast Eesti

2-18-12807

3 (10)

Kaitseväe Mereväebaasi väravast välja. Vaidlust ei ole ka selles, et pärast teetõkise alla

laskumist ja tõkkepuu tõusmist liikus hageja mootorrattaga suletud väravani, et oodata selle

avanemist ning jäi seisma alla laskunud teetõkise peale. Vaidlust ei ole ka selles, et

ülestõusev teetõkis tõstis mootorratta üles ning ülestõusnud esiosaga mootorratast ei

suutnud hageja enam püsti hoida, kuna jalad ei ulatunud enam maha, mistõttu hageja kukkus

mootorrattaga vasakule küljele, mille tagajärjel said kahjustada mootorratta vasaku külje

erinevad detailid.

5. Vaidlus on selles, kas kostja vastutab hageja sõidukile kahju tekkimise eest. Seejuures

vaidlevad pooled selle üle, kas hageja olid teadlik Mereväebaasi väravasüsteemi toimimisest

ning kas hageja käitus hoolsale juhile kohaselt. Samuti, kas antud sündmuse tagajärjel said

kahjustada ka mootorratta alumises osas paremal küljel asuvad detailid.

6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt

kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või

vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja p 7 kohaselt on

kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega

sarnase õiguse või valduse rikkumisega või kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust

rikkuva käitumisega. Hageja on esile toonud, et konkreetse kaitsenormina on kostja

rikkunud liiklusseaduse (LS) § 14 lg 2 nõudeid, mis sätestab, et iga liikleja, liikluse

korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses

hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist.

Samuti LS § 6 lg 4 nõudeid, mis sätestab, et liikluse korraldamise ning

liikluskorraldusvahendite õige paigutuse ja korrasoleku tagab teeomanik või teehoiu

korraldamise eest vastutav isik. Samuti seadme ohutuse seaduse (SoS) § 4 lg 1 nõudeid, mis

näeb ette, et seadme kasutamisel ja seadmetööl tuleb tagada inimese elu ja tervise, asja ning

keskkonna ohutus. Ohutuse tagamiseks tuleb rakendada vajalikke abinõusid ohu

ennetamiseks, väljaselgitamiseks, tõrjumiseks ja kõrvaldamiseks ning õnnetusjuhtumi

korral negatiivsete tagajärgede vähendamiseks. Samuti SoS § 6 lõike 2 nõudeid, millest

tuleneb, et seadme kasutamisel tuleb tagada, et seadme nõuetekohaseks kasutamiseks ja

korrashoiuks on loodud vajalikud tingimused, sealhulgas on olemas asjakohane teave, mis

on seadmega kokku puutuvatele isikutele teatavaks tehtud ja kättesaadav (punkt 1) ning et

seadme kasutamine peatatakse, kui ilmneb vahetu oht (punkt 2). Hageja väitel on kostja

rikkunud ka ehitusseadustiku (EhS) § 8 nõudeid, mis sätestab, et ehitis, ehitamine ja ehitise

kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus peab olema ohutu. Ehitis, ehitamine ja

ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu

inimesele, varale või keskkonnale. Samuti EhS § 16 lg 1 nõudeid, mis näeb ette, et ehitise

olemasolu vältel tuleb tagada selle ohutu seisund ja kui asjakohane, siis ka visuaalne

korrasolek. Samuti EhS § 19 lg 1 nõudeid, mis näeb ette ehitise omaniku kohustused -

omanik peab tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest

tulenevatele nõuetele, sealhulgas peab omanik tagama ehitise korrashoiu ja kasutamise

ohutuse (punkt 4).

7. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas asjakohased hageja poolt viidatud LS sätted. LS § 2 p

29 kohaselt on liikluskorraldusvahend liiklust korraldav või suunav vahend (foor,

liiklusmärk, teemärgis, vilkur, piire, kiiruspiiraja, künnis, hoiatuslint, tähispost,

tähiskoonus, tõkkepuu, ohutussaar või muu selline). Seega on liikluskorraldusvahendiks ka

teetõkis. Kohtu hinnangul on samuti asjakohasteks säteteks hageja poolt viidatud SoS ja

2-18-12807

4 (10)

EhS sätted, kuna teetõkist saab pidada SoS mõttes seadmeks ja paigaldatud väravasüsteemi

saab EhS mõttes pidada ehitise alla liigituvaks rajatiseks.

8. Kui hageja tõendab kahju tekitamise õigusvastasuse võib kahju tekitaja vastutusest

vabaneda, kui ta tõendab omal valikul kas VÕS § 1045 lg-s 2 sätestatud õigusvastasust

välistavate asjaolude esinemist, VÕS § 1050 lg 1 kohaselt käibekohustuse (välise hoolsuse)

järgimist või füüsilisest isikust kahju tekitaja korral ka VÕS § 1050 lg-s 2 ning § 1052 lg-

tes 1 ja 2 sätestatud vastutust välistavate subjektiivsete asjaolude esinemist. Kuna kostja on

juriidiline isik, ei saa ta vabaneda vastutusest VÕS § 1050 lg-s 2 ja § 1052 lg-tes 1 ja 2

sätestatud vastutust välistavate subjektiivsete asjaolude tõttu. VÕS § 1050 lg 1 järgi saab

eeldada, et kahju tekitaja jättis oma käibekohustuse täitmata ja vastutab sellega põhjustatud

kahju eest, st saab eeldada, et kahju tekitaja tegevus või tegevusetus on olnud väliselt

hooletu VÕS § 104 lg 3 ja § 1050 lg 1 järgi (vt ka Riigikohtu 10. juuni 2015. a otsus

tsiviilasjas nr 32-1-48-15, p 26; 10. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-13, p 15; 20.

juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-13, p 10). Küll aga võib kahju tekitaja vabaneda

vastutusest, kui ta tõendab, et ta järgis temalt oodatavat objektiivset hoolsuskohustust ehk

käibekohustust (vt Riigikohtu 29. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-56641, p 18 ja

18.1).

9. Vaidlust ei ole käesolevas asjas ka selles, et väljumisel Mereväebaasi territooriumilt asuvad

väljumist takistavad tõkked järgevalt: kõigepealt tõkkepuu, seejärel teetõkis ning kõige

lõpuks värav. Kostja 29.12.2017 kirjast DEAX Õigusabi OÜ-le nähtub, et värav ei avane

automaatselt, vaid selle avab pääslas asuv valvur vastavale nupule vajutamisega. Samuti

nähtub antud kirjast, et valvuri ülesannete hulka ei kuulu manuaalselt teetõkise algasendisse

liikumise peatamine. Antud kirjast nähtub veel, et territooriumilt sõidukiga väljuda soovijal

tuleb esmalt oodata valvuri poolt värava avamist, seejärel registreerida läbipääsuõigust

omav kaart kaardilugejas ning avanenud värava, teetõkise lõppasendisse liikumisel,

ülestõstetud tõkkepuu ning lubava fooritule süttimisel alustada paigalt liikumist (tl 18-19).

Ka mereväebaasi nooremleitnant S Bi 20.09.2017 kirjast nähtub, et värava avanemine

toimub manuaalselt Kaitseliidu valvkonna poolt nupule vajutusega. Antud kirja kohaselt on

Mereväebaasi peapääsla läbipääsukaardi, tõkkepuu ja teetõkise süsteem programmeeritud

omavahel seotud jätkutegevustega, mistõttu pärast läbipääsukaardi registreerimist liigub

teetõkis lõppasendisse, tõuseb tõkkepuu ja fooris süttib roheline tuli. Viidatud kirjas on

märgitud, et: „Teetõkise süsteem töötab kindla viiteajaga ning pärast viiteaja möödumist

taastub esialgne seadistus (teetõkis liigub automaatselt algasendisse ehk kerkib ülesse)“ (tl

7). Eeltoodust järeldab kohus, et selleks, et miinisadama territooriumilt väljuda, peab

väljuda sooviv isik sisestama kõigepealt läbipääsukaardi selleks ettenähtud seadmesse,

seejärel tõuseb üles tõkkepuu ning langeb alla tõkkepuu ja värava vahel paiknev teetõkis.

Samaaegselt süttib vastavas fooris edasiliikumist lubav roheline tuli, kuid värav koos

teetõkise laskumise ja tõkkepuu tõusmisega ei avane, vaid seda avatakse manuaalselt valvuri

poolt. Teatud viiteaja möödumisel tõuseb teetõkis automaatselt üles. Samas nähtub S Bi

20.09.2017 kirjast, et valvuril on võimalus siiski manuaalselt peatada teetõkise ülestõusmine

(tl 7).

10. Vaidlust ei ole selles, et pärast teetõkise alla laskumist ja tõkkepuu tõusmist liikus hageja

mootorrattal suletud väravani ning jäi seisma alla laskunud teetõkisel, et oodata värava

avanemist. Hageja 10.01.2019 menetlusdokumendile lisatud fotodelt nähtub, et sel ajal kui

teetõkis oli laskunud, oli hageja mootorrattaga selle peal ja värav oli suletud asendis (hakkas

avanema). Fotodelt nähtub, et sel hetkel kui värav oli avanenud vähem kui pooles ulatuses,

2-18-12807

5 (10)

oli teetõkis tõusnud üles ning hageja oli koos mootorrattaga kukkunud vasakule poole.

Samuti nähtub fotodelt, et kui värav oli täielikult avanenud, olid ka kõik teised

läbipääsusüsteemid avanenud (teetõkis uuesti laskunud ja tõkkepuu üles tõusnud).

11. Kohtule ei ole käesolevas asjas esitatud tõendeid selle kohta, et teetõkis või mingi muu

läbipääsusüsteemi osa poleks olnud töökorras. Seega ei ole tõendatud, et kostja oleks

rikkunud LS ja EhS nõudeid osas, mis näevad ette liikluskorraldusvahendi ja rajatise

omaniku kohustuse tagada nende korrashoid.

12. Hageja väitel oli teetõkis seadistatud selliselt ja tõuseb ainult siis üles kui sellel seisab

mootorratas, mitte kui sellel seisab suurem sõiduk. Kostja vaidleb sellele väitele vastu.

Kostja leiab, et sellisel juhul puuduks teetõkisel eesmärk, kuna sõiduki peatamisel teetõkisel

saaks võimaldada kaitseväe territooriumile ebasoovitavat liikumist. Kohtu hinnangul ei ole

hageja tõendanud, et teetõkis toimib selliselt, et suurema sõiduki peatamisel alla laskunud

teetõkisel teetõkis üles ei tõuse. Seega ei ole kohtu hinnangul alust käesolevas asjas

järeldada, et hageja võis eeldada, et sõidukit võib alla laskunud teetõkisel peatada tulenevalt

sellest, et mingid sõidukid on sellel varasemalt peatunud.

13. Põhjendatud on hageja väide selle kohta, et teetõkise automaatika ei tundnud ära, et midagi

on teetõkise peal ja hakkas tõusma. Kohus järeldab, et teetõkise automaatika töötab

ühtemoodi igasuguste sõidukite puhul. Selle automaatika on seadistatud selliselt, et teetõkis

ei olegi ette nähtud tundma ära, et selle peal midagi asub või mingi sõiduk seisab. Antud

asjaolu kinnitab kostja 29.12.2017 kiri ja S Bi 20.09.2017 kiri, milles märgitakse, et

teetõkise süsteem töötab automaatselt ja kindla viiteajaga (tl 7 ja tl 18-19).

14. Kostja vastuväidete kohaselt oleks pidanud hageja ootama ära värava avanemise ja seejärel

alles asuma liikuma. Kostja väitel on hagejale selgitatud teetõkise toimimise põhimõtet ja

hageja oli informeeritud võimalikest ohtudest, mis kaasnevad selle kasutamisega. Hageja

väitel mingit konkreetset instruktsiooni territooriumilt välja sõitmiseks ei olnud hagejale

antud ega ka kunagi selgitatud, et maa sisse langenud teetõkis tõuseb maa seest üles sel ajal,

kui selle peal on sõiduk. Seega peab kostja tõendama oma väidet, et hagejale on selgitatud

teetõkise toimimise põhimõtet ning et hageja oli informeeritud võimalikest ohtudest, mis

kaasnevad selle kasutamisega.

15. Kostja poolt kohtule esitatud tõendid - Allkirjaleht 21.09.2015 käskkirjaga nr 14

„Sissepääsu ja valvekorra kinnitamine (Miinisadam)“ tutvumise kohta, R R

24.09.2015 allkiri (tl 43); Kaitsejõudude julgeoleku eeskirja väljavõte (tiitelleht ja lk 79-80) (tl

44-45); osalejate registreerimise leht (tl 62); Väljavõte Miinisadama sissepääsu- ja valvekord (tl

93-94); 24.09.2015 allkiri Miinisadama sissepääsu- ja valvekorraga tutvumise kohta (tl 95);

Väljavõte Kaitsejõudude julgeolekueeskirja p 3.3.7.6 (tl 96); Väljavõte Kaitsejõudude

julgeolekueeskirja Lisa 4 (tl 97-98); Väljavõte Kaitsejõudude julgeolekueeskirja p 3.4.8 (tl 99);

Väljavõte Kaitsejõudude julgeolekueeskirja p 3.4.2 ja 3.4.3 (tl 100); 07.10.2016 allkiri

teabepäeval osalemise kohta (tl 101), ei tõenda kohtu hinnangul asjaolu, et hageja oli või oleks

pidanud olema teadlik sellest, et rohelise tule süttimisel fooris, tõkkepuu tõusmisel ja teetõkise

laskumisel ei tohi sõidukiga sõita värava juurde ja jääda seisma teetõkise peal. Sellise korra

tutvustamist hagejale, mille kohaselt kaitseväe territooriumilt väljuda sooviv isik peab rohelise

fooritule süttimisel, tõkkepuu tõusmisel ja teetõkise alla laskumisel veel ära ootama enne

liikuma hakkamist ka värava avanemise, ei ole kohtule esitatud. Lisaks ei ole kohtule esitatud

ühtegi tõendit selle kohta, millest nähtuks, et hageja peaks olema teadlik sellest, et teetõkise peal

seistes tõuseb teetõkis üles, olenemata, mis sõiduk selle peal seisab. Pelgalt asjaolust, et hageja

2-18-12807

6 (10)

töötab igapäevaselt antud territooriumil ei saa kohus järeldada, et hageja oleks pidanud kõigist

läbipääsusüsteemi toimimise nüanssidest teadlik olema. Kohut ei veena kostja arutluskäik selle

kohta, et kaitseväe territooriumil ongi turvalisuse kaalutlustel selline seadistus tehtud.

Territooriumil viibivatele isikutele tuleb selgitada, kuidas läbipääsusüsteem töötab. Vajadusel

selgitamise tõendamiseks tuleb seda ka dokumenteerida.

16. S Bi 20.09.2017 kirjas märgitakse, et mõistlikku hoolsuskohustust järgides oleks hageja

pidanud nägema, et peapääsla väljasõiduvärav oli sõidu alustamise hetkel veel suletud.

Eelnevalt märgitud kohtu järelduse tõttu ei oma kohtu hinnangul seega tähtsust, kas hageja

nägi või mitte, et värav on suletud.

17. S B selgitab täiendavalt, et samaaegselt hageja väljumisega Mereväebaasi territooriumilt

toimus 16.07.2017 pääslas Vahipataljoni ajateenijate külaliste registreerimine, mistõttu oli

valvkonna vaateväli blokeeritud ning valvuril puudus võimalus alaliselt jälgida hageja

territooriumilt väljaliikumist ning manuaalselt peatada teetõkise ülestõusmist (tl 7). Lisaks

eeltoodule leiab kohus, et hageja ei saanud arvestada antud juhul ka sellega, et samaaegselt

hageja väljumisega Miinisadama territooriumilt toimus 16.07.2017 pääslas Vahipataljoni

ajateenijate külaliste registreerimine, mistõttu oli valvkonna vaateväli blokeeritud ning

valvuril puudus võimalus alaliselt jälgida hageja territooriumilt väljaliikumist. Hageja võis

eeldada, et pääsla valvkonna töö toimib korrakohaselt ja ei esine segavaid asjaolusid. Pääsla

valvkonna õigesti toimimise korral olnuks olukord selline, kus pärast hageja poolt

läbipääsukaardi sisestamist samaaegselt tõkkepuu tõusmise, rohelise fooritule süttimise ja

teetõkise langemisega oleks pidanud avanema ka värav, ehk et hagejal oleks pidanud olema

võimalik pääslast peatumata läbi sõita. Kuna pääslas toimus tegevus, mille tõttu oli valvuri

tähelepanu mujal, siis jäi valvuril teetõkise ülestõusmise manuaalselt peatamine tegemata.

18. Seega on põhjendamatu kostja väide, et hageja ei rakendanud territooriumilt väljumisel

temalt mõistlikult oodatavat hoolsuskohustust ning hageja ise on põhjustanud oma

käitumisega sõidukile varalise kahju tekkimise. Hageja, keda ei olnud teavitatud

läbipääsusüsteemi toimimisest rakendas tavalisele mõistlikule liikleja omast hoolsust.

Kohus nõustub hagejaga, et keskmisele mõistlikule inimesele on arusaadav, et liikumist

takistavate rajatiste üles tõusmise (tõkkepuu) ja maa sisse langemise (teetõke) ning rohelise

fooritule süttimise järgselt võib alustada sõidukiga liikumist. Ühtegi takistavat asjaolu edasi

liikumiseks kuni suletud väravani ei olnud kuna hageja ei pidanud teadma, et teetõkis tõuseb

tema värava ees seismise ajal üles. Samuti ei ole keskmise mõistliku inimese seisukohalt

usutav, et isik sõidaks langenud teetõkise peale teades, et see tõuseb üles. Sellist

enesekahjustamise soovi ei saa eeldada. Lisaks ei saa hageja hoolsuskohustuse rikkumiseks

pidada seda kui pääsla valvur tegeleb muude tööülesannetega ja ei pane seetõttu tähele

teetõkisel seisvat sõidukit.

19. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole järginud LS § 14 lg 2 nõudeid osas, mis

sätestab, et liikluse korraldaja ja muu isik peab vältima teisele isikule kahju tekitamist.

Samuti SoS § 6 lg 2 nõudeid osas, millest tuleneb, et seadme kasutamisel tuleb tagada, et

seadme nõuetekohaseks kasutamiseks ja korrashoiuks on loodud vajalikud tingimused,

sealhulgas on olemas asjakohane teave, mis on seadmega kokku puutuvatele isikutele

teatavaks tehtud ja kättesaadav. Samuti EhS § 8 nõudeid, mis sätestab, et ehitis, ehitamine

ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus peab olema ohutu. Kostja ei

ole vältinud läbipääsusüsteemi rakendamisel teistele isikutele, sealhulgas hagejale kahju

tekkimist, mis väljendub selles, et kostja ei ole teinud hagejale teatavaks seadme

kasutamiseks vajalikke tingimusi. Seetõttu esinevad kohtu hinnangul kostja käitumises

2-18-12807

7 (10)

VÕS § 1045 lg 1 p 7 sätestatud kahju tekitamise õigusvastasuse eeldused. Samuti esinevad

õigusvastasuse eeldused VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel, kuna kostja on rikkunud hageja

omandit.

20. Kostja ei ole tõendanud õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist. Kostja ei ole

tõendanud, et ta järgis temalt oodatavat objektiivset hoolsuskohustust ehk käibekohustust.

Ohtliku seadme (teetõkis) kasutamisel on oodatavaks hoolsuskohustuseks see kui selle

töötamise ja rakendumise eripäradest jagatakse igakülgset informatsiooni nendele, kes

võivad selle seadme igapäevase kasutamisega kokku puutuda. Kostja ei ole seda tõendanud.

Kostja objektiivse hoolsuskohustuse hulka kuulub ka pääsla valve korraldamine selliselt, et

oleks välistatud teistele isikutele kahju tekkimine.

21. Järgnevalt hindab kohus hagejale tekkinud kahju ulatust. Vaidlust ei ole selles, et

mootorratas kukkus teetõkise tõusmisel vasakule küljele, mistõttu ei ole vaidluse all kahju

ulatus tulenevalt mootorratta vasaku külje kahjustustest. Vaidlus on käesolevas asjas selles,

kas mootorrattal tekkisid ülestõusnud teetõkise tõttu ka parempoolse külje kahjustused.

Hageja väitel toetus mootorratas teetõkise ülestõusmise hetkel kahele punktile – tagarattale

ning mootorratta keskel allosas olevale „belly pan“ nimelisele gondlile (esiratas oli sel

hetkel üles tõusnud). Hageja poolt osundatud mootorratta kahjustused mootorratta

parempoolse külje allosas (hageja 10.01.2019 ja 01.10.2019 menetlusdokument) ning

hageja 10.01.2019 menetlusdokumendile lisatud fotod mootorratta paiknemisest teetõkise

peal ja pärast teetõkise ülestõusmist ei anna alust järeldada, et mootorratta parempoolse

külje allosas olevad kahjustused on tekkinud teetõkise ülestõusmise tõttu. Fotol tl 5

(hagiavalduse lisa) nähtav kriimustuste suund vastaks kohtu hinnangul mootorratta

kukkumisele teetõkise pealt alla juhul kui mootorrattas oleks kukkunud otse alla ja teetõkise

vasak nurk või serv oleks alla kukkumisel puutunud mootorratta vastu. Seda aga kohtule

esitatud fotodelt ei nähtu. Fotodelt nähtub, et mootorratas paiknes ülestõusnud teetõkise

vasakpoolse serva lähedal, vajus teetõkise peal olles vasakule küljele ja kukkus selle servalt

alla. Seda kinnitab oma 18.07.2017 Mereväebaasile esitatud ettekandes ka hageja ise

(„teetõkis lükkas mootorratta ümber“) (tl 4). Pelgalt sellest, et mootorratas enne vasakule

küljele vajumist seisis lühikest aega teetõkise peal ei saaks kohus järeldada, et kahjustused

tekiks mootorratta paremale küljele (isegi mitte selle parema külje allosale). Kohtu

hinnangul on piisavalt tõenäoline, et sellisel alla kukkumisel saavad kahjustada mootorratta

alumise osa detailid kokkupuutel teetõkisega ja vasaku külje detailid alla kukkumise

tagajärjel, mitte parem külg.

22. Hageja väitel sai mootorratta kukkumise käigus vigastusi vasakpoolne summuti

(kriimustused ja mõlgid), vasakpoolne leegitoru (kriimustused ja paindumine) ning

radiaatori kaitse-iluliist (kriimustused). Kuna eelpoolnimetatud detailidelt kahjustuste

kõrvaldamine ei ole võimalik, siis kuuluvad need vahetamisele. Summutid on vahetatavad

ainult komplektina (maksumus 832,50 +käibemaks = 999 eurot), radiaatori iluliist on

kinnitatud kuumakindla teibiga (iluliist 45 + käibemaks = 54 eurot, kuumakindla teibi

maksumus on 3,33 + käibemaks = 4 eurot). Kõigi detailide vahetamiseks kulub

hinnapakkumise kohaselt 1 tund tööd (maksumus 29,17 + käibemaks = 35 eurot). Kostja

vastuväidetest lähtuvalt ei ole käesolevas asjas vaidlust ka selle üle, et mootorratta

vasakpoolse külje kahjustuste kõrvaldamiseks on hagejal kulunud 1092 eurot.

23. Hageja väitel on mootorratta keskel allosas oleva „belly pan“ nimelise gondli puhul tegemist

plastikdetailiga, millelt kriimude eemaldamine ei ole võimalik ning seetõttu tuleb see

vahetada (maksumus 110,83 + käibemaks = 133 eurot). Hageja ei ole esile toonud, et

2-18-12807

8 (10)

plastikdetail oleks mujalt (vasakult poolt küljest ja allosast) saanud kahjustada. Seega ei saa

väita, et antud detail kuuluks välja vahetamisele tulenevalt muudest, sündmusega seotud

kahjustustest. Põhjusel, et kohus ei tuvastanud mootorratta parema külje allosas nähtuvate

kahjustuste seost vaidlusaluse sündmusega, jätab kohus hageja nõude osaliselt rahuldamata

summas 133 eurot.

24. Hageja nõuab kostjalt ka kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist. Kohtueelsed

õigusabikulud on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt

hüvitatavad. Üldjuhul tuleb pidada professionaalset õigusabi kohtueelses vaidluses

mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks (vt Riigikohtu 9. veebruari 2011. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p 29). Kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus

VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult

võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui

õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku

suurusega. Õigusabiteenuse korral peab hageja tõendama, mitu tundi talle teenust osutati

ning kui suurt tasu ta ühe tunni eest maksis või peab maksma. Sõna „mõistlikkus" selles

sättes hõlmab kõigepealt kulude vajalikkust, st kas kulutused olid mõistlikult võttes

paratamatud. (vt Riigikohtu 03. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13, p 11 ja 12).

Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et hagejale on osutatud kohtueelset õigusabi, mille

eest on hageja kandnud kulusid summas 372 eurot. Vaidlus puudub ka selles, kas kulud olid

põhjendatud. Kohtu hinnangul kuulub põhjusel, et hageja põhinõue on valdavas osas

põhjendatud, rahuldamisele ka hageja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue.

25. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja kahju hüvitamise nõue rahuldamisele kokku 1464 euro

suuruses summas.

26. Põhinõude osalise rahuldamise tõttu kuulub rahuldamisele ka hageja viivisenõue alates

hagiavalduse menetlusse võtmisest (so alates 30.11.2018) kuni rahuldatud osas põhinõude

kohase täitmiseni.

Taotluse lahendamine

27. Hageja esitas 01.10.2019 taotluse mootorratta vaatluse korraldamiseks, et visuaalselt

tõendada asjaolu, et vigastatud gondel ehk „belly pan“ paikneb mootorratta allosas ning

kontakteerus vahetult ülestõusnud teetõkkega – just selle detaili vastu puutus teetõkis, kui ta

tõstis üles mootorratta esimese ratta. TsMs § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise

tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist

tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei

ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune või kui asjaolu kohta on kohtu

hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud. Kohtu hinnangul on taotlus TsMS § 238 lg 1 p 2

mõttes asjakohatu, kuna ka kohtule esitatud fotodelt nähtub, et hageja osundatud kahjustused

paiknevad mootorratta paremal pool allosas. Sellise asjaolu tuvastamiseks ei ole vajalik vaatlust

läbi viia.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

28. Kuna hagi kuulub osaliselt rahuldamisele (92% ulatuses), jäävad menetluskulud TsMS

§ 163 lg 1 alusel 92% ulatuses kostja kanda ja 8% ulatuses hageja kanda.

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Kostja

menetluskuludest

2-18-12807

9 (10)

29. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esindas menetluses kostjat tema töötaja, seega ei ole

kostjal menetluskulusid tekkinud, mistõttu tuleb kostja menetluskulud jätta rahaliselt

kindlaksmääramata kostjal nende puudumise tõttu.

Hageja menetluskuludest

30. Hageja esindaja menetluskulud on kokku 2049 eurot. Summa koosneb hagiavalduselt

tasutud riigilõivust summas 225 eurot ja esindajakulust summas 1824 eurot käibemaksuga. 31.

Riigilõiv 225 eurot on menetluskulu ja tuleb kostjalt 92% ulatuses hagejale välja mõista. 32. Et

hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, peab kostja hüvitama hagejale tekkinud lepingulise

esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb

kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu)

põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25).

Hageja esindaja on osutanud õigusabi kokku 15 tundi ja 12 minutit tunnihinnaga 100 eurot,

mille lisandub käibemaks, järgnevalt: 1) 06.02.2018 materjalide esmane analüüs 30 minutit; 2)

15.02.2018 arutelu kliendiga büroos 30 minutit; 3) 21.02.2018 kohtuvälise nõude koostamine

Eesti Kaitseväele 2 tundi ja 6 minutit; 4) 28.08.2018 hagiavalduse koostamine 2 tundi ja 45

minutit; 5) 31.10.2018 puuduste kõrvaldamise määrusele vastus 48 minutit; 6) 10.01.2019

kostja vastusega tutvumine, tõendite kogumine ja analüüs, kohtule vastuse koostamine 2 tundi

ja 36 minutit; 7) 25.06.2019 kostja dokumentide analüüs, kliendiga kompromissettepaneku

arutamine, vastus kohtule 2 tundi ja 48 minutit; 8) 01.10.2019 seisukoht maakohtule 1 tund ja

45 minutit; 9) 08.10.2019 seisukoht maakohtule 1 tund ja 6 minutit; 10) 16.10.2019

menetluskulude taotlus 18 minutit.

Kostja esitas hageja menetluskuludele vastuväite. Kostja leiab, et arvestades hageja esindaja

poolt esitatud materjale, ei saa hageja menetluskulude suurust põhjendatuks pidada. Kostja

leiab, et tegemist on tavapärase kahju hüvitamise vaidlusega, milles tuvastamist vajavad

asjaolud ei olnud keerukad, samuti ei olnud tõendite hulk ega menetluse kestus tavapärasest

suurem. Seega ei peaks hagejale välja mõistetav menetluskulu olema haginõudest suuremas

ulatuses. Kostja palub kohtul võtta seisukoht hageja menetluskulude vajalikkuse ja

põhjendatuse osas, millele kostja ei ole eraldi tähelepanu juhtinud ning vähendada hageja kasuks

väljamõistetavate menetluskulude suurust põhjendamatute toimingute osas.

Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu,

leiab, et hageja menetluskulud õigusabile on osaliselt ülemäärased.

Kohus ei pea põhjendatuks hageja 06.02.2018, 15.02.2018 ja 21.02.2018 toimingutele kulunud

aega. Nimetatud kulud on seotud kohtueelse õigusabiga, s.t hageja ei saa neid nõuda käesoleva

menetluse menetluskuluna, vaid oleks saanud viidatud kulusid nõuda kahjuna. Kohus vähendab

antud ajakulu 3 tunni ja 6 minuti võrra.

Kohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirja punktis 5 välja toodud puuduste

kõrvaldamisega seotud kulusid ei ole põhjendatud jätta kostja kanda, kuivõrd hageja esindaja

puhul on tegemist vandeadvokaadiga, kes oleks olnud võimeline esitama puudusteta

hagiavalduse. Kohus vähendab antud ajakulu 48 minuti võrra.

01.10.2019 ja 08.10.2019 seisukohtade koostamisele ei pidanud mõistlikult võttes kuluma

rohkem kui kokku 2 tundi. Kohus vähendab antud ajakulu 51 minuti võrra.

Kooskõlas Riigikohtu 3-2-1-77-14 punktiga 12 ei ole menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulud

2-18-12807

10 (10)

põhjendatud ega vajalikud kulud TsMS § 175 lg 1 mõttes. Seega tuleb vähendada 16.10.2019

menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aega. Kohus vähendab ajakulu 18 minuti võrra.

Kuna kohus vähendas hageja esindaja ajakulu kokku 5 tunni ja 3 minuti võrra, on hageja

menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 10 tunni ja 9

minuti ulatuses.

33. Käibemaksu hüvitamiseks tuleb menetlusosalisel kinnitada, et ta ei saa kuludelt käibemaksu

tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab

kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-

65-13 p 16). Hageja esindaja kinnitas, et ta ei saa käibemaksu tagasi. Seega mõistab kohus

kostjalt hageja menetluskulud välja koos käibemaksuga.

Lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot, millele lisandub käibemaks, vastab hageja esindaja

kvalifikatsioonile ja on konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. Kokku

on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajakulule 1218 eurot koos

käibemaksuga.

34. Hageja menetluskulud kokku on 1443 (riigilõiv ja esindajakulu) eurot.

35. Kuivõrd kohus rahuldas hagi 92% ulatuses, tuleb kostjalt hagejale välja mõista

menetluskulud summas 1327,56 eurot.

36. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler kohtunik