2-19-4416/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei (Lubja 4,

Tallinn) ja avaliku e-toimiku kaudu 7.novembril 2019

Tsiviilasja number

2-19-4416

Tsiviilasi

OÜ S-Way Spedition hagi ERGO Insurance SE vastu

kindlustushüvitise ja viivise väljamõistmiseks

Hagihind

101 300,18 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: OÜ S-Way Spedition (registrikood 12626686, asukoht

Kiisa tn 11-13, 11313, Tallinn); lepinguline esindaja

vandeadvokaat V K

Kostja: ERGO Insurance SE (registrikood 10017013, asukoht

A. H. Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn, e-post info@ergo.ee),

volitatud esindaja V V

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta OÜ S-Way Spedition hagi ERGO Insurance SE vastu

kindlustushüvitise 93 796,46 euro ja viivise väljamõistmiseks

rahuldamata

Menetluskulude

jaotus

ja

kindlaksmääramine

Hagimenetluse kulud jätta OÜ S-Way Spedition kanda

Jätta ERGO Insurance SE menetluskulud kindlaks määramata

ja OÜ-lt S-Way Spedition välja mõistmata

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest

Hageja nõue

1. Harju Maakohtu menetluses on OÜ S-Way Spedition (edaspidi hageja) hagi ERGO Insurance

SE (edaspidi kostja) vastu kindlustushüvitise 93 796,46 euro ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises

lauses

sätestatud

määras

alates

kohtuotsuse

jõustumisest

kuni

kohase

täitmiseni

väljamõistmiseks.

Hagiavalduse asjaolud

2. Pooled sõlmisid 15.10.2015 kindlustuspoliisi nr 4230885/13, millega kindlustati sadulveok xxx

registrimärgiga nr xxx (edaspidi sõiduk) kindlustussummaga 25 000 eurot. Kindlustusvariant

on täiskasko ja omavastutus 300 eurot. Pooled sõlmisid 29.10.2015 kindlustuspoliisi nr

4327950/14, millega kindlustati haagis XXX Sxxx registrimärgiga xxx (edaspidi haagis)

kindlustussummaga 12 000 eurot. Kindlustusvariant on täiskasko ja omavastutus 300 eurot.

Sõidukikindlustuste

lahutamatuteks

osadeks

on

kindlustuslepingute

üldtingimused

KT.0919.135 ja sõidukikindlustuse tingimused KT.0921.136. Pooled sõlmisid 29.01.2016

sõidukile autovedaja vastutuskindlustuse lepingu nr xxx, mille lahutamatuks osaks on

autovedaja vastutuskindlustuse tingimused

nr KT.0449.098.

Kindlustusobjektiks

on

kindlustatud vedaja vastutus kliendiga sõlmitud tasulise kaubaveolepingu järgi vastavalt CMR

konventsioonile. Riigisisese veo puhul kohaldub võlaõigusseaduse kaubaveolepingu (42.

peatükk 1. jagu) või muu riigi analoogne õigusakt, kuid mitte laiemas ulatuses kui CMR

konventsioon.

3. Tallinn-Tartu mnt Jüri teelõigul toimus 28.08.2016 kell 03:31 paiku liiklusõnnetus, mille

tulemusel sõitis sõiduk koos haagisega teelt välja ja paiskus ümber, mistõttu said nii sõiduk kui

ka haagis ulatuslikke kahjustusi. Kahjustada sai ka haagises olnud xxx OÜ-le kuulunud kaup -

19 300 kg külmutatud lihatooteid väärtuses 62 864,62 eurot. Hageja teavitas kahjujuhtumist

kostjat suuliselt mobiiltelefonilt 28.08.2016 ajavahemikul kell 04:30-04:36. 28.08.2016 umbes

kell 11.00 helistas päästeteenistuse töötaja ja teavitas, et auto kütusepaagist lekib kütus,

mistõttu tuleb õnnetuse tagajärjel tekkinud olukord kiiresti likvideerida. Lisaks hakkas

haagisele

paigaldatud

temperatuurirežiimi

seadeldis

reageerima

temperatuurirežiimi

kõikumisele üritades käivituda neljal korral. Kuna tagurpidi asendis see ei ole võimalik, siis

hakkas varem töökorras olnud seadeldis tugevalt suitsema. Kohapeal veendus hageja, et auto

kütusepaak oli kahjustada saanud ja umbes 200-300 l kütust oli voolanud pinnasele. Et

plaanipärased teetööd Jüri teelõigul ei saaks häiritud, pidi hageja kõrvaldama nii sõiduki kui

haagise avariipaigalt.

4. Hageja, lootuses kahju minimaliseerida, helistas ettevõtte xxx juhile A S, et pakkuda haagises

olnud lihatooteid loomasööda valmistamiseks, kuid pakutud kaup selleks ei sobinud, sest oli

osaliselt marineeritud ja maitsestatud. Väljakutse järgselt teostas päästetöid xxx OÜ, kes osutas

puksiirteenust sõiduki transportimiseks hageja laoplatsile. Sõiduki ja haagise aitas ratastele

tõmmata Xxx OÜ ekskavaator, mis laadis kauba ümber xxx OÜ veoautodele, mis vedasid

kahjustada saanud lihatooted Lääne-Viru maakonda Väike-Maarjasse ettevõttesse AS Xxx

utiliseerimisse järgmisel päeval. 29.08.2016 edastas kostja hagejale e-kirjaga teate

kindlustusjuhtumi nr xxx registreerimise kohta ja juhised edasisteks toiminguteks. 29.09.2016

e-kirjaga edastas hageja kostjale täiendavad selgitused kahjujuhtumi kohta ning 30.08.2016 e-

kirjaga kahjujuhtumi teate ja kahju hüvitamise taotluse. Hageja edastas kostjale ka pildid avarii

sündmuskohast, kuna kindlustusandja esindaja päeva jooksul sündmuskohale ei tulnud.

5. Kostja jättis kindlustushüvitise kelmuse kahtlusele tuginedes välja maksmata ja esitas

20.01.2017 Politsei- ja Piirivalveametile kuriteoteate. Kostja väitel olid haagises olnud

lihatooted sulanud enne, kui veok koos haagisega teelt välja sõitis ja hageja sõitis kraavi

tahtlikult. Põhja Prokuratuur lõpetas 15.08.2018 kriminaalasja nr xxx kriminaalmenetluse aluse

(kuriteo tunnuse) puudumise tõttu, kuna kostja väited ei leidnud kinnitust.

6. Hageja võttes arvesse omavastutust ning et sõiduki ja haagise väärtus olid kahjujuhtumi

toimumisel 10 kuud hiljem 20% väiksem, kui kindlustuse sõlmimise ajal, taotles lepingute

alusel kindlustushüvitist 28 400 eurot. Liiklusõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks tegi hageja

kulutusi veoki ja haagise transportimiseks hageja laoplatsile 1188 eurot, veoki ja haagise

ülestõstmiseks ekskavaatori abil 240 eurot, haagises olnud kauba veoks 1926 eurot ja

lihatoodete utiliseerimiseks 4864 eurot, kokku 8218,30 eurot. Autovedaja vastutuskindlustuse

kohaselt on hüvitispiiriks veose kahjustamise või kadumise puhul 8,33 SDR/kg,

temperatuurikauba transpordil on omavastutus 10% kahjusummast ja kindlustusobjektiks on

kindlustatu vedaja vastutus oma kliendiga sõlmitud tasulise kaubaveolepingu järgi vastavalt

CMR konventsioonile. Vastutuskindlustuse tingimustes on sätestatud, et kindlustusjuhtum on

ootamatu ja ettenägematult toimunud juhtum, mille puhul on esinenud muu hulgas järgmine

asjaolu: juhtumi tagajärjel on tekkinud kahju saanud isikule otsene varaline kahju veoses

kaotsimineku, kahjustumise või hävimise tõttu või otsene varaline kahju või finantskahju veose

hilinemise tuttu. Haagises olnud veose s.o 19 300 kg lihatoodete maksumus oli 62 864,62

eurot, arvestades hageja omavastutust pidi kostja välja maksma kindlustushüvitise 56 578,16

eurot. Kostja keeldumine kahju hüvitamisest on põhjendamatu, kuna hagejalt saadud

teabe/tõendite põhjal oli tõendatud hagejale kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju.

Kostjal ei olnud takistusi käia sündmuskohal ja koguda täiendavat teavet tunnistajatelt ning

uurida veokit koos haagisega. Lisaks palub hageja VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel kostjalt

välja mõista viivise tasumata põhinõude summalt päevas alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

kohase täitmiseni.

7. Hageja nõustus vaheotsuse tegemisega, kuid on seisukohal, et hagi ei ole aegunud, sest nõude

aegumistähtaeg VÕS § 457 lg 1 alusel hakkas kulgema 31.12.2016 ja saabuks alles 31.12.2019.

VÕS § 473 lg 3 ei kohaldu, sest kostja ei selgitanud, milliseid õiguslikke tagajärgi see endaga

kaasa toob, st hagi esitamise õiguse kaotamise. VÕS § 475 lg 3 esimeses lauses sätestatud 1-

aastane tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg, mille saabumisel vabaneb kindlustusandja täitmise

kohustusest. Alternatiivselt leiab hageja, et VÕS § 475 lg-s 3 sätestatud 1-aastase hagi

esitamise tähtaja kohaldamine ja kindlustusandja vabastamine täitmise kohustusest on

vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 6 lg-d 1 ja 2). Kostja teatas hagejale kirjalikult taotluse

rahuldamata jätmisest 20.12.2016, viitas muuhulgas VÕS § 475 lg-s 3 sätestatud hagi esitamise

regulatsioonile ning oli seisukohal, et kahju on kindlustusvõtja poolt tekitatud tahtlikult,

mistõttu puudub kindlustusseltsil alus kindlustushüvitise taotluse rahuldamiseks. Kostja teatas

ka, et esitab juhtumi kohta politseile kuriteoavalduse. Kuna kostja kahtlustused olid alusetud,

siis oleks ta pidanud selgunud asjaolude valguses 20.12.2016 seisukoha ümber otsustama.

Hagejal puudus alus arvata, et olukorras, kus kahjujuhtumi põhjuste osas käib veel

kriminaalmenetlus, tuleks esitada ennetav hagi kahjuhüvitise väljamaksmise nõudega. Tähtaja

möödalaskmine oli tingitud kriminaalmenetlusest ja kriminaalmenetlus oli omakorda tingitud

kostja käitumisest. Eeltoodust tulenevalt on hageja seisukohal, et kostja ei käitunud kooskõlas

VÕS §-s 6 sätestatud hea usu põhimõttega, mistõttu tuleb VÕS § 475 lg-s 3 sätestatud

üheaastane tähtaeg jätta kohaldamata ja lähtuda tuleb VÕS § 475 lg-s 1 sätestatud

aegumistähtajast.

Kostja vastuväited

8. Kostja ei võta hagi õigeks ja vaidles sellele vastu kogu ulatuses. Kostja taotles vaheotsuse

tegemist VÕS § 449 lg 3 alusel ja hagile aegumise kohaldamist, sest esinevad VÕS § 475 lg 3

sätestatud asjaolud. Kostja on hagejale kindlustushüvitise taotluse rahuldamata jätmisest

teatanud, millest on möödas rohkem kui aasta, mistõttu on kostja vabanenud täitmise

kohustusest.

9. Vastuväidete kohaselt on hageja kinnitanud hagiavalduse punktis 4.3, et sai kindlustushüvitise

rahuldamata jätmise teate kätte 20.12.2016. Vaidlust ei saa seega olla asjaolus, et hagiavaldus

on esitatud pärast ühe aasta möödumist eelnimetatud teate kättesaamisest. Hageja on

hagiavalduses VÕS § 475 lg 3 kohaldamata jätmise kohta esitanud kaks väidet. Hagiavalduse

punktis 4.3. on hageja leidnud, et kostja ei ole selgitanud, milliseid õiguslikke tagajärgi

hüvitamisest keeldumine endaga kaasa toob. Kostja hinnangul on see väide arusaamatu, sest

hageja on esitanud kostja vastuse, kus sisaldub viide VÕS § 475 lg-le 3. Sellega on kostja oma

teatamiskohustuse täitnud ja ei saa olla vaidlust vastupidises. Alternatiivselt on hageja

tuginenud asjaolule, et kostja on rikkunud hea usu põhimõtet. Seda on VÕS § 475 lg 3

kontekstis käsitletud Riigikohtu otsuses tsiviilasjas 3-2-1-59-16, mille punkti 14 järgi võib

käsitletavas paragrahvis sätestatud õigustlõpetav tähtaeg olla vastuolus hea usu põhimõttega

juhul, kui kindlustusandja käitumine pärast hüvitise maksmisest keeldumist on vastuoluline.

Selleks võib olla Riigikohtu hinnangul läbirääkimiste pidamine ja möönmine, et kahju võiks

siiski osaliselt hüvitamisele kuuluda. Midagi sellist aga käesoleval juhul toimunud ei ole. Ei ole

peetud läbirääkimisi, kostja ei ole lubanud midagi hüvitada ega samuti esitanud lubadust otsus

ringi vaadata vms.

10. Kostja vaidleb hagile vastu ka sisuliselt ja on seisukohal, et hüvitise maksmise alus puudub.

Kostja on hagejale keeldunud kindlustushüvitise maksmisest põhjusel, et hageja on rikkunud

kauba vedamisel temperatuurirežiimi, st et veetava kauba riknemine ei olnud kuidagi seotud

deklareeritud kahjujuhtumiga ehk sõidukiga teelt väljasõiduga ning lisaks toimus teelt väljasõit

tahtlikult. Fotodelt on selgelt näha sulanud liha ja sellest pärineva vedeliku jäljed haagise

seintel ja põrandal, mis on suunaga ülevalt alla ehk põranda poole. Samuti on sulanud liha

jäljed haagise põrandal. Sellised jäljed ei saanud sinna tekkida sõiduki ümberpaiskumise käigus

ega peale seda, sest kogu kaup langes ühe korraga põrandalt ära haagise laele ja hageja ütluste

ning saatelehe järgi pidi olema sellel hetkel üldse külmutatud. Seetõttu oli veetav kaup

sulanud/riknenud juba varem temperatuurirežiimi rikkumise tõttu hageja poolt.

11. Sõidumeeriku väljavõttelt on näha, et sõiduk on enne seiskumist liikunud sujuvalt u 15 km/h,

seejärel on kiirus sujuvalt langenud alla 10 km/h, misjärel on toimunud seiskumine. Ei ole

tõsiseltvõetav väide, et kiirusel 10-15 km/h ei ole võimalik teele jooksnud loomale (nagu on

deklareeritud) otsasõidu vältimiseks leida muud lahendust kui sama kiirusega teelt välja

keeramine. Kiirus on vahetult enne seiskumist 10 km-st/h kuni u 7 km-ni/h vähenenud samuti

sujuvalt, mis ei ole iseloomulik ohu vältimisele ja selle käigus pidurdamisele.

12. Autovedaja vastutuskindlustuse tingimuste punktide 9.1.5. ja 9.1.6. kohaselt on kindlustusvõtja

kohustatud temperatuurirežiimiveo korral kontrollima veose vastuvõtmisel koos saatjaga

transpordivahendi kaubaruumi temperatuuri ja tegema selle kohta märke saatelehele. Kui

võimalik, siis kontrollima veose temperatuuri veose lähtekohas koos saatjaga ja

mahalaadimiskohas koos vastuvõtjaga ning tegema märke saatelehele. Temperatuurirežiimiveo

korral

peavad

veokis

olema

temperatuuri

mõõtmisandmete

talletamise

seadmed.

Mõõtmisandmeid säilitatakse vähemalt üks aasta. Transpordivahend ja külmutusseadmed

peavad olema nõuetekohaselt üle vaadatud ja hooldatud. Temperatuurirežiimiveo korral

kontrollima

regulaarselt

temperatuuri

ja

temperatuuriseadme

toimimist.

Autovedaja

vastutuskindlustuse tingimuste punkti 12.1.1. kohaselt vabaneb kindlustusandja täielikult või

osaliselt kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja on rikkunud vähemalt ühte

punktis 9 nimetatud kohustustest ja kohustuse täitmata jätmise ning kindlustusjuhtumi

toimumise ja/või selle tagajärjel tekkinud kahju suuruse vahel on põhjuslik seos.

Sõidukikindlustuse

tingimuste

punkti

11.1.4

kohaselt

vabaneb

kindlustusandja

kindlustuslepingu täitmise kohustusest kui kindlustusjuhtum on toimunud kindlustusvõtja või

soodustatud isiku raske ettevaatamatuse või tahtluse tõttu. Autovedaja vastutuskindlustuse

tingimuste punkti 9.3. kohaselt ei tohi kindlustusvõtja asuda kahjustatud veost taastama või

hävinud veost utiliseerima ilma kindlustusandja nõusolekuta. Autovedaja vastutuskindlustuse

tingimuste punkti 12.1.4. kohaselt vabaneb kindlustusandja täielikult või osaliselt

kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusjuhtum on toimunud kindlustusvõtja või

kahju saanud isiku raske ettevaatamatuse või tahtluse tõttu.

Kohtuotsuse põhjendused

13. Pooltel ei ole vaidlust, et nad sõlmisid kindlustuslepingud sõiduki ja haagise kindlustamiseks,

et lepingute lahutamatuteks osadeks on kindlustuslepingute üldtingimused KT.0919.135 ja

sõidukikindlustuse tingimused KT.0921.136, et pooled sõlmisid 29.01.2016 sõidukile

autovedaja vastutuskindlustuse lepingu nr xxx, mille lahutamatuks osaks on autovedaja

vastutuskindlustuse tingimused

nr KT.0449.098

ning, et

kostja ei

ole hagejale

kindlustushüvitist maksnud.

14. Pooled vaidlevad selle üle, kas sõiduki teel väljasõit toimus tahtlikult, kas veetava kauba

riknemine on seotud deklareeritud kahjujuhtumiga ning kas hagi on aegunud.

15. VÕS § 422 lg 1 kohaselt on kindlustusleping leping, kus üks isik (kindlustusandja) kohustub

kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma

kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil

(kindlustusandja täitmise kohustus). VÕS § 423 lg 1 sätestab, et kindlustusjuhtum on eelnevalt

kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust

tuleneva täitmise kohustuse.

16. VÕS § 475 lg 3 kohaselt kui kindlustusvõtja on esitanud kindlustusandjale taotluse

kindlustusandja kindlustuslepingust tuleneva kohustuse täitmiseks ja kindlustusandja teatab

kindlustusvõtjale kirjalikult taotluse rahuldamata jätmisest, vabaneb kindlustusandja täitmise

kohustusest, kui kindlustusvõtja ei esita hagi kohustuse täitmisele sundimiseks ühe aasta

jooksul taotluse rahuldamata jätmise vastuse saamisest. Kindlustusandja ei vabane täitmise

kohustusest, kui ta ei teata oma vastuses kindlustusvõtjale üheaastase tähtaja möödumise

õiguslikust tagajärjest.

17. Kostja 20.12.2016 vastusega hageja 30.08.2016 esitatud hüvitise taotlusele 28.08.2016

deklareeritud kahjujuhtumi kohta on tõendatud, et kostja keeldus hagejale kindlustushüvitise

maksmisest põhjustel, et hageja on rikkunud kauba vedamisel temperatuurirežiimi, et veetava

kauba riknemine ei olnud seotud deklareeritud kahjujuhtumiga ning teelt väljasõit toimus

sõidumeeriku väljavõttelt nähtuvalt tahtlikult.

18. Hagiavalduse punktis 4.3 on hageja esile toonud, et sai kindlustushüvitise rahuldamata jätmise

teate kätte 20.12.2016. Hagi esitati kohtule 22.03.2019. Seega esitati hagiavaldus pärast VÕS §

475 lg-s 3 sätestatud ühe aasta möödumist kostja hüvitise maksmisest keeldumise teate

kättesaamisest.

19. Hageja on hagiavalduses väitnud, et kostja ei ole talle selgitanud, milliseid õiguslikke tagajärgi

hüvitamisest keeldumine endaga kaasa toob. Kostja teatega on tõendatud, et pärast oma

seisukoha ja õigusliku aluse selgitamist hagejale on ta selgitanud ka, et VÕS § 475 lg 3

kohaselt vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja ei esita hagi

kohustuse täitmisele sundimiseks ühe aasta jooksul taotluse rahuldamata jätmise vastuse

saamisest. Järelikult on kostja oma teatamiskohustuse täitnud ja hageja väide on vastuolus

esitatud tõendiga.

20. Alternatiivselt on hageja tuginenud asjaolule, et kostja on rikkunud hea usu põhimõtet.

Riigikohus on oma 21.09.2016 otsuse nr 3-2-1-59-16 punktis 14 selgitanud, et „Kolleegiumi

hinnangul ei ole välistatud, et hageja esitatud asjaoludel võib olla VÕS § 475 lg-s 3 sätestatud

õigustlõpetavale tähtajale tuginemine vastuolus hea usu põhimõttega ning anda seetõttu aluse

jätta nimetatud tähtaeg VÕS § 6 lg 2 alusel kohaldamata. Kui kostja pidas hagejaga pärast

kahju hüvitamisest keeldumise otsuse tegemist ja hagejale kättetoimetamist läbirääkimisi,

mööndes mh võimalust hüvitada osa kahjust, võib kostja olla käitunud vastuoluliselt.

Vastuoluline käitumine, mis takistab nõude maksmapanemist ja toob kaasa selle tähtaja

möödumise, võib olla vastuolus hea usu põhimõttega (vt ka nt Riigikohtu 17. veebruari 2016. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-15, p 11).“.

21. Antud juhul on kostja hüvitise maksmise keeldumise teates selgelt väljendanud, et ta keeldub

hagejale kindlustushüvitise maksmisest, toonud esile keeldumise õiguslikud alused ja

põhjendused selle kohta, et hageja on rikkunud kauba vedamisel temperatuurirežiimi, et

veetava kauba riknemine ei olnud seotud deklareeritud kahjujuhtumiga ning teelt väljasõit

toimus sõidumeeriku väljavõttelt nähtuvalt tahtlikult. Täiendavalt on kostja märkinud, et ta

esitab juhtumi kohta politseile kuriteoavalduse. Kostja ei ole antud teates ega üheski muus

dokumendis möönnud, et hüvitise väljamaksmine pärast kriminaalmenetluse lõppemist on

võimalik ega lubanud kahju hüvitamise otsust ümber vaadata. Poolte kirjavahetusest nähtuvalt

ei ole nad pidanud ka läbirääkimisi selle üle, et kahju võiks osaliselt hüvitamisele kuuluda.

Seega on hageja väited, et kostja on käitunud vastuoluliselt ja eksitavalt ning loonud oma

käitumisega hagejale ettekujutuse, et kuriteoteate alusel algatatud menetluse raames süüdistuse

alusetuse tuvastamise korral tuleb kindlustusandjal kahjuhüvitise maksmine ümber otsustada,

põhjendamata ja tõendamata. Järelikult ei ole kostja käitumine vastuolus VÕS §-s 6 sätestatud

hea usu põhimõttega ning VÕS § 475 lg 3 kohaldamata jätmiseks puudub alus. Hageja viited

VÕS § 475 lg-s 1 sätestatud kindlustuslepingutest tulenevate nõuete kolme aastasele

aegumistähtajale ei ole antud vaidluses asjakohased.

22. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi on aegunud, mistõttu jätab kohus hagi

kindlustushüvitise 93 796,46 euro ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni väljamõistmiseks aegumise tõttu

rahuldamata.

23. TsMS § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse taotluse kohta aegumise kohaldamise

taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise

kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et

nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Seega on käesolev otsus lõppotsus

ja kohus asja edasi ei menetle.

Menetluskulude jaotus

24. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta hageja kanda.

25. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja

lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

26. Kuna kostja on kohtule teatanud, et tal menetluskulud puuduvad, siis tuleb kostja

menetluskulud jätta kindlaks määramata ja hagejalt välja mõistmata. Hageja menetluskulud

tuleb jätta tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik