2-18-135196/10 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

1 (7)

2-18-135196

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg

ja koht

07.11.2019. a, Võru kohtumaja Põlva maja

Tsiviilasja number

2-18-135196

Tsiviilasi

Elisa Teleteenused AS-i hagi A. L. vastu

võla ja viivise nõudes

Hagihind

245,20 eurot

Menetlusosalised ja

nende esindajad

Hageja:

Elisa

Teleteenused

AS

(registrikood 10069659; asukoht Akadeemia

tee 28, Tallinn);

Hageja lepinguline esindaja: Marilin

Palts

(Julianus

Inkasso

OÜ;

e-post:

jurist@julianus.ee);

Kostja: A. L. (isikukood xxxxxxxxxxx;

elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxx)

Menetluse liik

Kirjalikus

menetluses

kohtuistungit

pidamata

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista A. L. Elisa Teleteenused AS-i kasuks 234,21

eurot, millest 131,55 eurot on põhivõlg ja 102,66 eurot

07.11.2019. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis.

2 (7)

3. Välja mõista A. L. Elisa Teleteenused AS-i kasuks alates

08.11.2019. a viivis 0,05 % tasumata põhivõlalt (131,55 eurolt)

päevas kuni põhivõla täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud A. L. kanda.

2. Välja mõista A. L. Elisa Teleteenused AS-i kasuks

menetluskulud summas 315 eurot, millest 75 eurot on nõudelt

tasutud riigilõiv ja 240 eurot hageja lepingulise esindaja tasu.

3. Välja mõista A. L. Elisa Teleteenused AS-i kasuks viivis

punktis 2 väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1

sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates käesoleva

otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

saab

esitada

apellatsioonkaebuse

Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Elisa Teleteenused AS esitas 21.12.2018. a Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. L. 240,59 euro saamiseks.

Kohus tegi 21.01.2019. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei

õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu

27.03.2019. a määrusega maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja asi anti

üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. 22.04.2019. a esitas Elisa Teleteenused AS oma nõude Tartu

Maakohtule hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja taotleb

hagis, et kohus mõistaks kostjalt A. L. hageja kasuks välja

28.08.2013. a sõlmitud kliendi- ja teenuse osutamise lepingust x-

3 (7)

xxxxxx tuleneva põhivõlgnevuse summas 131,55 eurot, hagi

esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 89,64

eurot ja edasiulatuvalt viivise 0,05% tasumata põhivõlalt päevas

kuni põhivõla täitmiseni.

Hagiavalduse kohaselt on kostja sõlminud hagejaga kliendi- ja

teenuseosutamise lepingu nr x-xxxxxx, mille alusel osutas hageja

kostjale Kodu ZUUMtv teenuseid ning rentis teenuste kasutamiseks

vajalikke seadmeid. Hageja on esitanud kostjale teenuste ja

seadmete rentimise eest arveid, kuid kostja ei ole tasunud neid

nõuetekohaselt. Hageja teatel on kostjal hagi esitamise seisuga

arvete alusel tasumata 131,55 eurot. Hageja nõuab hagis kostjalt

tasumata põhivõlga ja selle tasumisega viivitamise eest viivist

lepingus kokkulepitud määras, s.o 0,05% tasumata põhivõlalt

päevas. Hagi esitamise seisuga on hageja arvestanud sissenõutavaks

muutunud viiviste suuruseks 89,64 eurot. Edasiulatuvalt nõuab

hageja viivist protsendina põhinõudest.

3. Kohus võttis hagi 31.05.2019. a määrusega menetlusse ja kohustas

kostjat hagile kirjalikult vastama.

4. Kostja A. L. esitas 31.05.2019. a kohtule kirjaliku vastuse, milles

teatab, et tulenevalt TsÜS § 142 lg 1 võib võlgnik pärast nõude

aegumist keelduda oma kohustuse täitmisest ja sellest tulenevalt

keeldub kostja hageja nõude täitmisest.

5. Kohus otsustas 23.09.2019. a määrusega menetleda asja kirjalikus

menetluses. Kohus andis pooltele tähtaja täiendavate avalduse ja

dokumentide esitamiseks ning tegi teatavaks kohtuotsuse tegemise

aja.

6. Hageja Elisa Teleteenused AS esitas 02.10.2019. a kohtule oma

lõpliku seisukoha. Hageja teatas, et jääb hagis esitatud nõude ja

palub kohtul hagi rahuldada. Hageja teatas, et on nõus siiski

menetluse lõpetama ka kompromissiga. Hageja tegi kostjale

ettepaneku sõlmida kompromiss tingimusel, et kostja tasub hagejale

põhivõla ja sissenõutavaks muutunud viivise ning hageja loobub

viivise nõudmisest edasiulatuvalt. Hageja teatas, et on kompromissi

korras nõus, et kostja tasub summa ära osamaksetena kuue kuu

jooksul.

4 (7)

7. Kirjaliku menetluse määrus toimetati kostja elukoha aadressil

04.10.2019. a kätte tema väimehele A. N. . Vastavalt TsMS § 322

lg-le

saab

lugeda

menetlusdokumendi

sellega

kostjale

kättetoimetatuks. Kostja kohtu määratud tähtaja jooksul kohtule

midagi täiendavat ei esitanud. Muu hulgas ei kinnitanud kostja

hagejaga kompromissi sõlmimist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Kohus tegi vaidlustamata asjaoluna kindlaks, et kostja on sõlminud

hagejaga (endine ärinimi AS Starman) 28.08.2013. a teenuste

osutamise ja seadmete rendilepingu nr x-xxxxxx, mille alusel

võimaldas hageja kostjal kasutada Kodu ZUUMtv teenuseid ja andis

kostja kasutusse seadmed (ZUUMboxi ja ZUUMtv kaardi).

Lepingu alusel kohustus kostja tasuma teenuste ja seadmete kasutamise

eest hagejale kokkulepitud tasu vastavalt hageja poolt esitatud arvetele.

Lepingu lõppemisel kohustus kostja tagastama hagejale tema kasutusse

antud seadmed või nende mittetagastamisel hüvitama seadmete

väärtuse. Lepingu üldtingimuste kohaselt kohustus kostja arvete

tasumisega viivitamisel tasuma hagejale viivist 0,05% tasumata

summalt päevas.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostjal on hageja esitatud arvete

alusel hagejale teenuste ja üle antud seadmete eest tähtaegselt tasumata

kokku 131,55 eurot. Hageja nõuab hagis kostjalt tasumata põhivõlga ja

selle tasumisega viivitamise eest viivist lepingus kokkulepitud määras

alates summade sissenõutavaks muutumisest kuni täitmiseni.

Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 näeb ette, et asja müügilepinguga

kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja

poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi

ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna

rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 3 järgi kohaldatakse asja müügi

kohta seaduses sätestatut vastavalt ka õiguse ja muu eseme müügile, kui

seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega.

5 (7)

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele ja VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on

kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb see täita sellel

tähtpäeval.

Vastavalt VÕS § 108 lg-le 1 võib võlausaldaja võlgnikupoolse raha

maksmise kohustuse rikkumise korral nõuda õiguskaitsevahendina

selle kohustuse täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise

kohustuse

täitmisega

viivitamise

korral

nõuda

võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest

kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui

lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär,

loetakse

viivise

määraks

lepinguga

ettenähtud

intressimäär.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 lubab esitada

viivisenõude koos põhinõudega hagis selliselt, et taotletakse viivise,

mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige

võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kostja on hagile esitatud vastuses märkinud, et tulenevalt TsÜS § 142

lg 1 võib võlgnik pärast nõude aegumist keelduda oma kohustuse

täitmisest, mistõttu kostja keeldub hageja poolt esitatud nõude

tasumisest.

Kohus leiab, et kostja aegumise vastuväide ei põhjenda hagi

rahuldamata jätmist.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt aegub

õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue)

seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude

aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.

TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg

on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi algab nõude aegumistähtaeg

sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

TsÜS § 147 lg 3 näeb ette, et kokkulepitud tasu maksmise nõude

aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub

6 (7)

sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega,

algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil

õigustatud isik võib arve esitada.

Hagiavaldusest nähtub ja poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja

poolt tasumata arved, mille tasumist hageja hagis nõuab, on

sissenõutavaks muutunud perioodil 30.04.2015. a kuni 28.08.2015. a.

Tulenevalt TsÜS § 147 lg-st 1 algas seega nõuete aegumistähtaeg

01.01.2016. a ja TsÜS § 146 lg 1 alusel lõppeb aegumistähtaeg kolme

aasta jooksul päras seda, s.o 01.01.2019. a. Hageja on esitanud kohtule

nõude 21.12.2018. a ehk enne nõuete aegumistähtaja lõppemist. Seega

ei ole hageja nõue aegunud.

Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks

välja põhivõla summas 131,55 eurot ja viivise 0,05% tasumata

summadelt päevas alates sissenõutavaks muutumisest kuni täitmiseni.

Hageja on arvestanud, et 22.04.2019. a seisuga on sissenõutavaks

muutunud viivis 89,64 eurot. Kohus arvestas, et kohtuotsuse tegemise

aja, s.o 07.11.2019. a seisuga kujuneb viivise suuruseks 102,66 eurot

(89,64 eurot + 13,02 eurot, s.o 131,55 x 0,05% x 198 päeva). Kohus

mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise kindla summana ja alates kohtuotsuse

tegemisele järgnevast päevast, s.o alates 4.11.2019. a 0,05% põhivõlalt

päevas kuni põhivõla täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle

kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagi, seega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel

jätta kostja kanda.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud

kokku 315 eurot, sh 75 eurot nõudelt tasutud riigilõiv ja 240 eurot

lepingulise esindaja tasu õigusabi eest.

Kohus leiab, et hageja menetluskulud on taotletud ulatuses

põhjendatud.

7 (7)

Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras,

lähtudes hagihinnast.

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust

kindlaksmäärava

kohtulahendi

kohaselt

kandma

teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hagejat on menetluses esindanud lepinguline esindaja, kes on

koostanud hageja nimel kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja

hagiavalduse, samuti hageja lõpliku seisukoha. Kohus hindab, et

arvestades tehtud toimingutele ja nende ettevalmistamisele eeldatavalt

kulunud aega, on tasu taotletud määras mõistlik ja põhjendatud.

Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud kokku summas 315 eurot, millest 75 eurot on nõudelt

tasutud riigilõiv ja 240 eurot hageja lepingulise esindaja tasu.

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja

kasuks

välja

viivise

väljamõistetud

menetluskuludelt

alates

kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud

määras (EKP intress + 8 % aastas).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask. Kohtunik