4-19-5313/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus I.D tegemise aeg ja koht 06.11.2019 Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-19-5313 Kohtunik Anne Rebane Väärteoasi

I.D ja Piirivalveameti Põhja kaebus Politsei-

Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi 30.09.2019.a üldmenetluse otsuse

peale 2315,19,006459, millega väärteoasjas nr I.D

karistati

LS § 224 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ja LS § 224 lg 3 p 2

alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 (kolmeks) kuuks Kaebuse esitaja

I.D, isikukood XXX; elukoht: xxx Asja läbivaatamise aeg ja koht Kirjalik menetlus

Juhindudes VTMS § 132 p 2 kohus

otsustas:

RESOLUTSIOON

1. Politsei- Rahuldada I.D kaebus ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 30.09.2019.a üldmenetluse väärteoasjas nr 2315,19,006459 otsuse peale .

2. - Tühistada Politsei ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse üldmenetluse

kohtuesindusgrupi 30.09.2019.a otsus

väärteoasjas nr 2315,19,006459 õhikaristuse liigi ning osaliselt, s.o p lisakaristuse kohaldamise osas.

3.

1 Mõista I.D-le LS § 224 lg järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest põhikaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 (üheks) kuuks.

4. 224 lg 1 Tühistada täielikult I.D-le LS § järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest LS § 224 lg 3 p 2 alusel kohaldatud lisakaristus, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 I.D (kolmeks) kuuks. Lisakaristust suhtes mitte kohaldada.

5. tleja otsus muutmata. Muus osas jätta kohtuvälise mene

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

1.

Asjaolud ja menetluse käik

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa 30.09.2019.a otsusega

väärteoasjas nr määrati I.D-le S § 224 lg 1 alusel 2315,19,006459 karistuseks L

rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ja LS § 224 lg 3 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine I.D 3 (kolmeks) kuuks. I.D kohaselt juhtis

09.09.2019.a kell 11:03 xxx tee ja xxx tee ristmikul suunaga xxx keskuse poole, xxx, Harju maakonnas, mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte 16 mg. väiksem kui 0,

I.D esitas 15.10.2019.a Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kaebuse otsuse

vaidlustamiseks. Kaebuse kohaselt on

I.D rikkumisega nõus, kuid palub, et kohus tühistaks kohtuvälise menetleja otsuse osas, mis puudutab karistuse määramist. Kaebuse esitaja

hinnangul on lisakaristuse kohaldamine koos maksimumilähedase rahatrahviga ebaproportsionaalselt suur karistus. Ühtlasi selgitab kaebuse esitaja, et tema abikaasa K O on

xxx ja seetõttu vajavad nad igapäevaseks toimetulekuks sõidukit, mida ainsana peres saab

juhtida kaebuse esitaja. Samuti möönab kaebuse esitaja, et sõiduki juhtimine alkoholi

jääknähtudega on taunitav ning üldohtlik käitumisviis, mistõttu ta kahetseb toimunut ja on

tutvunud MTÜ Liikluskäitumise Arenduskeskuse kodulehel avaldatud materjalidega ning on ka valmis osalema koolitusel. Kaebuse esitaja palub kokkuvõtvalt uue otsuse tegemisel ning

karistuse määramisel arvesse võtta, et ta kahetseb toimunut ning on juhtunust teinud endale järeldused. Lisaks eeltoodule palub I.D arvestada abikaasa xxx ning vajadusega juhtida sõidukit abikaasa igapäevaste vajadustega (s.h xxx käimised) toimetulemiseks. Kaebuse esitaja vastas kohtu järelepärimisele, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses ning samuti märkis Harju Maakohtule 25.10.2019.a saadetud väärteotoimiku edastamise saatekirjas, et olles

tutvunud I.D kaebusega ning väärteoasja materjalidega, jääb kohtuväline menetleja väärteoasjas tehtud otsuses toodud seisukohtade juurde ning palub jätta kaebuse rahuldamata. Kohtuväline menetleja on nimetatud otsuses leidnud, et kuivõrd I.D on karistusregistri andmetel kehtiv karistus LS § 224 lg 1 järgi mootorsõiduki lubatud alkoholipiirmäära ületavas seisundis juhtimise eest ja määratud karistus ei ole mõjutanud isikut liikluses seadusekuulekalt

käituma ning ta jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis näitab see menetlusaluse isiku üleolevat suhtumist liiklusohutusse ja –reeglitesse ning hoolimatut suhtumist oma tegudesse

nende toimepanemise ajal. Kohtuväline menetleja jõudis väärteoasjas tehtud otsuses seisukohale, et I.D süü on eeltoodud asjaolusid arvesse võttes suur ning üksnes rahatrahvi kohaldamine ei täida I.D puhul eripreventiivset eesmärki ning seetõttu tuleb tema suhtes kohaldada ka lisakaristusena moot

orsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist.

2.

Kohtuotsuse põhjendused

Lähtudes VTMS § 120 lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2

kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest,

kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid (ab ovo). VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

I.D-le heidetakse ette mootorsõiduki juhtimist juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris

juhi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,16 mg.

LS § 69 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

LS § 224 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi.

Vaidlus puudub selles, et juhtis 09.09.2019.a kell 11:03 xxx ja xxx tee ristmikul I.D suunaga xxx keskuse poole, xx, Harju maakonnas xxx mootorsõidukit registreerimismärgiga xxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,16 mg. Eeltoodut tõendab indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt mõõdeti I.D 09.09.2019.a kell 11:03 indikaatorvahendiga Envitec AlcoQuant 6020 nr A406786 alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,23 mg/L. Tõendusliku alkomeetri kasutamise

protokolli kohaselt mõõdeti I.D 09.09.2019.a kell 11:11 mõõteseadmega Dräger

Alcotest 9510 EE nr ARMD-0144, mis omas kehtivat taatlust (taatlemistunnistus TTRC- 19/00092) alkoholisisalduseks 0,21 mg/l +- 0.05 mg/l. I.D kõrvaldati 09.09.2019.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega kell sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna 11:03 esines alus arvata, et isiku veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. I.D poolt sõiduki juhtimist ja toime pandud rikkumist kinnitavad ka politseiametniku M Si , kust selgub, et tunnistajana ülekuulamise protokollis antud ütlused 09.09.2019. xxx xx a osales tunnistaja politseioperatsioonil “Kõik puhuvad“ Harjumaal, külas,

tee ja xxx tee ristmikul, xxx juures. Ütluste kohaselt andis tunnistaja kell 11:03 käega peatamismärguande mootorsõidukile registreerimismärgiga xxx xxx, mida juhtis naisterahvas I.D ning kõrvalistmel istus meesterahvas. Kontrollides juhti indikaatorvahendiga andis see tu

lemuseks 0,23 mg/l. Tunnistaja sõnul juht tunnistas, et tarvitas alkoholi.

Väärteoasjas on üheselt tõendamist leidnud, et I.D juhtis mootorsõidukit juhile seega

keelatud seisundis ehk pani toime väärteoprotokollis kirjeldatud teo. Kohus leiab, et I.D pani LS § 69 lg s 3 kirjeldatud teo toime tahtlikult. KarS § 16 lg 4 - kohaselt paneb isik teo toime

kaudse tahtlusega, kui ta

eokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja peab võimalikuks süüt möönab seda. I.D on Harju Maakohtule esitatud kaebuses selgitanud, et juhtis sõidukit

alkoholi jääknähtudega. Asjaolu, et I.D tarvitas sõiduki juhtimisele eelneval päeval alkoholi, viitab sellele, et I.D pidi võimalikuks pidama, et alkohol ei ole tema verest veel täielikult välja läinud ning sõidukit juhtima asudes möönis I.D, et ta võib sõidukit alkoholi jääknähtudega juhtides politseile vahele jääda. Kohus nendib, et I.D ei võinud küll kindlalt teada, et selline tagajärg võib saabuda, kuid jättis oma käitumisega tagajärje saabumise juhuse

hoolde ehk möönis, et selline tagajärg võib siiski saabuda. Kui I.D oleks soovinud süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumise välistada, siis oleks ta korrektse käitumise korral

enne mootorsõiduki rooli istumist võimalikku joovet kontrollinud näiteks alkomeetriga. Kuivõrd I.D seda ei teinud, siis pidi ta võimalikuks pidama süüteokoosseisule vastava

asjaolu saabumist ja möönis seda. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kaebuse

esitaja on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

LS § 224 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. LS § 224 lg 3 p 2 alusel võib kohus kohaldada LS § 224 sätestatud

süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne varem LS § s 224 sätestatud süüteo eest karistatud. kuuni, kui isikut on -

Kohtuvälise menetleja otsusega on I.D-le määratud põhi

karistuseks rahatrahv 75

trahviühikut ehk 300 eurot ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks. Seega on I.D-le põhikaristusena määratud sanktsiooni keskmist määra

ületav karistus ning lisaks on talle määratud ka sanktsiooni miinimummääras lisakaristus.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohtaga, et sõiduki juhtimine alkoholipiirmäära

ületavas seisundis on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ja tegemist on enamohtliku väärteoga, sest selles seisundis liikuma asudes seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Küll aga ei nõustu kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga,

et menetlusaluse isiku süü käesoleva rikkumise toimepanemisel on suur. Kohus leiab, et I.D mõõdetud e määr jääb küll LS § 224 lg 1 sätte kohaselt üle alkoholijoob (0,16 mg/l) keskmise

tegemist ei ole sse määra, kuid niivõrd suure alkoholijoobe määraga, milles inimene

tunneks end purjus olevana või mis avaldaks märkimisväärset mõju inimese meeleolule ja

käitumisele ning sõiduki käsitlemise oskusele. Sellises määras alkoholi võib sisaldus kohtu hinnangul tõepoolest viidata jääknähtudes sõiduki juhtimisele. Kohtu hinnangul räägib kaebuse esitaja kasuks lisaks asjaolu, et ta tabati juhile keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimiselt kell 11:03, mis viitab sellele, et isik ei asu kuna oli teadlik, et nud koheselt hommikul sõiduki rooli, ta on eelmisel päeval alkoholi tarvitanud, mis ei pruugi veel olla verest välja läinud. Neid süü suurust mõjutavaid asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, et I.D süüd tuleb lugeda keskmise

st väiksemaks.

Kohus leiab, et I.D puhul esineb karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 teise alternatiivi tähenduses puhtsüdamlik kahetsus. Nimelt on I.D avaldanud kahetsust kohtule

esitatud kaebuses. Asjaolu, et kaebuse esitaja on tutvunud MTÜ Liikluskäitumise

Arenduskeskuse kodulehel avaldatud materjalidega ja on valmis osalema koolitusel, näitab

kohtu hinnangul kaebuse esitaja puhtsüdamliku kahetsuse siirust. Lisaks nõustub kohus

kohtuvälise menetlejaga selles, et I.D puhul KarS § 58 tähenduses ei esine karistust raskendavaid asjaolusid.

Karistusregistri andmetel on I.D üks kehtiv väärteokaristus. Nimelt on I.D

karistatud 12.05.2018.a toime pandud LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo eest rahatrahviga 75 Seega trahviühikut, s.o 300 eurot. I.D on karistuse täitnud 04.11.2018.a.

on I.D juba varasemalt pannud toime praeguses väärteoasjas arutluse all oleva teoga samalaadse rikkumise. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et uue samalaadse

teo toimepanemine näitab, et varasemalt määratud karistus ei ole mõjutanud isikut liikluses seadusekuulekalt käituma ning ta jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Küll aga leiab kohus,

et kohtuvälise menetleja poolt I.D-le lisakaristusena määratud mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks ei ole käesoleva väärteo asja aluseks olevaid asjaolusid arvestades põhjendatud. Kuivõrd I.D on üks kehtiv väärteokaristus ja ta on käesolevas

väärteoasjas pannud toime samalaadse väärteo, siis tuleks kohtu hinnangul kohaldada I.D-le

põhikaristusena mitte rahatrahvi, vaid juhtimisõiguse äravõtmist ning lisakaristuse

kohaldamine ei oleks seega üldse põhjendatud. Kohus on seisukohal, et I.D-lt põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine miinimumperioodiks, s.t 1 kuuks on väärteo asjaolusid ning I.D isikut arvestades piisav karistus ning täidab karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki. Arvestades, et kaebuse esitaja abikaasa on xxx (nimetatud asjaolu tõendab Harju Maakohtule esitatud kaebusele lisatud xxx) ja kaebuse esitaja vajab koos

abikaasaga igapäevaseks toimetulekuks sõidukit, mida ainsana perekonnas saab juhtida

kaebuse esitaja, siis võimaldab mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine isikul teha talle mõistetavast karistusest vajalikud järeldused, sest ta peab oma elus tegema talle ebamugavaid ja lisaraskusi põhjustavaid ümberkorraldusi. Seetõttu on kohus ka veendunud, et mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmine põhikaristusena aitab I.D mõjutada edaspidi hoiduma

õigusrikkumiste Samuti leiab kohus, et õiguskorra kaitsmise huvidest toimepanemisest.

lähtuvalt (üldpreventiivne eesmärk) ei ole käesoleval juhul vajalik I.D-le mõistetud karistust suurendada, sest ka miinimumperioodiks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine

saadab teistele liiklejatele mõjutussignaali milliseid negatiivseid tagajärgi ja kergesti , välditavaid ebamugavusi võib alkoholijoobes juhtimine isikule kaasa tuua.

Lisaks peab kohus oluliseks märkida, et VTMS § 132 p 2 kohaselt võib maakohus

kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse ainult siis, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kohus on seisukohal, et tühistades käesoleval juhul kohtuvälise menetleja poolt I.D määratud lisakaristuse ja muutes isikule määratud põhikaristuse liiki raskemaks, siis ei raskenda kohtuotsus tervikuna isiku olukorda. Kohtuvälise menetleja otsuse jõustumise korral oleks I.D pidanud tasuma

nii sanktsiooni keskmisest kõrgemas määras oleva rahatrahvi kui ka tal ära võetud t oleks

lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks. Kuna kohus tühistab praegusel juhul

kaebuse esitajale määratud lisakaristuse ning mõistab isikule vaid põhikaristuse, s.o 1 kuuks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise (nimetatud juhtimisõiguse äravõtmise periood on ka

lühem määratud lisakaristusest), siis ei muutu kaebuse esitaja olukord raskemaliigilise põhikaristuse kohaldamise tõttu raskemaks.

Eeltoodu tõttu tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse määratud põhikaristuse liigi ning lisakaristuse kohaldamise osas ning teeb selles osas uue otsuse, millega mõistab I.D-le LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest põhikaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 1 kuuks ning lisakaristust kohus isiku suhtes täiendavalt ei kohalda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne Rebane kohtunik