1-10-174/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-10-174

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16 veebruar 2010 Tallinn Kriminaalasja number 1-10-174 (09230115469) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi E.J-i süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Lühimenetlus Prokurör Marina Kalistratova Süüdistatav E.J

Ik: XXX, kodakondsuseta, põhiharidus, emakeel: vene keel, töökoht: töötu, elukoht: xxx. Tõkend: elukohast lahkumise keeld

Varasem karistatus:

1. Tallinna Lenini Rajooni Rahvakohtu 13.11.1989

otsusega ENSV KrK §de 139 lg 2 p 1; 197 lg 2 p 1, 2 järgi vabadusekaotus 2 aastat;

2. Tallinna Kalinini rajooni Rahvakohtu 15.08.1991

otsusega ENSV KrK §de 15 lg 2 ja 197 lg 2 p 1 järgi vabadusekaotus 2 aastat;

3. Tallinna Linnakohtu 22.11.1995 otsusega KrK § 139

lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotus 3 aastat;

4. Tallinna Linnakohtu 05.03.1999 otsusega KrK §de

140 lg 2 p. 1, 3 ja 15 lg 2 järgi vabadusekaotus 2 aastat;

5. Tallinna Linnakohtu 14.04.1999 otsusega KrK § 139

lg 2 p 1, 2, 3 järgi vabadusekaotus 2 aastat 6 kuud;

6. Harju Maakohtu 18.02.2002 otsusega KrK § 139 lg 2

p 2, 3 järgi vabadusekaotus 6 kuud;

7. Tallinna Linnakohtu 27.05.2002 otsusega KrK § 140

lg 2 p 1, 3 järgi vabadusekaotus 1 aasta;

8. Tallinna Linnakohtu 30.10.2003 otsusega KarS §

199 lg 2 p 4 järgi vangistus 10 kuud. Vabanes peale karistuse kandmist 30.04.2004.

2

9. Harju Maakohtu 03.08.2006 otsusega KarS § 424

järgi vangistus 3 kuud tingimisi, katseajaga 18 kuud Väärteokorras karistatud 6 korda. Kaitsja Advokaat Merike Borunova RESOLUTSIOON

1. E.J õigeks mõista KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises

E.J-i käitumises KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

2. E.J süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises

ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud.

3. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada E.J-ile mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva.

4. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta E.J-ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline

vangistus 2 kuud ja 20 päeva E.J-i suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et E.J temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75

lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna

juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742, 6 127 758)

5. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada E.J järgima katseajal

kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas: xxx, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

6. KarS § 78 p 1 alusel arvestada E.J-ile määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja

kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 16.02.2010 .

7. E.J-i suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

8. E.J-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 900 (üheksasada) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB

Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „E.J, 1-10-174, kaitsjatasu“.

9. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta E.J-ilt KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p

9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel välja mõistetav sundraha 6525 krooni välja mõistmata, jättes selle menetluskulu riigi kanda.

10. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 11. Asitõend: pandilepingud, mis on liidetud kriminaalasja juurde, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. 12. Asitõendid: 2 kuldsõrmust, mis on antud hoiule TS, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade omanikule TS.

Edasikaebamise kord

3 Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

E.J süüdistatakse selles, et tema, olles kriminaalkorras karistatud varguste eest 7-l korral, viimased otsused olid 27.05.2002 ja 30.10.2003 tehtud Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, taas 08.09.2009 või 09.09.2009 ajavahemikul kella 18.00-20.00

viibides Tallinnas, aadressil XXX, TS kuuluvas korteris, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil elutoast laua pealt kullast abielusõrmuse väärtusega 1000 krooni ja kullast sõrmuse punase kiviga väärtusega 1000 krooni, tekitades vargusega TS varalist kahju summas 2 000 krooni

Seega E.J varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see on KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav E.J seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta

tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava poolt süüteo toimepanemine on kriminaalasjas

kogutud tõenditega tõendatud. Mis puudutab kvalifikatsiooni, siis ei ole tegemist varguste toimepanemisega süstemaatiliselt ja kuritegu tuleks kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 4 järgi.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

• 17.09.2009 ja 23.09.2009 koostatud kannatanu TSülekuulamisprotokollidest nähtub, et ta elab aadressil: Tallinn, XXX. 08.09.2009 või 09.09.2009 tuli kella 18:00 paiku talle külla

vana perekonnatuttav E.J (vanus umbes 36-37 aastat vana, lühikest kasvu, tumedad juuksed ja tume habe, elab Koplis asuvas ühiselamus 8-ndal korrusel). Enne tema

tulekut pani oma kaks kuldsõrmust elutuppa laua peale. Kõigepealt ta sõi ja siis läks elutuppa televiisorit vaatama. Ta ei olnud temaga kogu aeg koos. E.J oli tema juures umbes paar tundi ja kohe peale seda kui ta lahkus, avastas, et laual ei olnud enam tema sõrmuseid. Varastati kullast abielusõrmus (laiusega 0,5 cm, sellel ei olnud mingeid graveeringuid) väärtusega 1000 krooni ja kullast sõrmus, mille peal pikliku kujuga suur kivi (punane) väärtusega 1000 krooni. Vargusega tekitati talle varalist kahju kokku 2000 krooni väärtuses ning selles summas soovib esitada tsiviilhagi. Pühapäeval, 13.09.2009, helistas politseisse ja teatas juhtunust, tal soovitati pöörduda avaldusega politseiosakonda. Kannatanu E.J-ile sõrmuseid ei andnud pandimajja viimiseks, ta varastas need sõrmused temalt. Tsiviilhagi esitada ei soovi kuna on politseist nimetatud sõrmused tagasi saanud. (t/l 2-4; 5-8)

• 23.09.2009 on kannatanu andnud allkirja asitõendite 2 kuldsõrmuse hoiule võtmise kohta. (t/l 9)

• 22.09.2009 koostatud tunnistaja SA ülekuulamisprotokolli kohaselt töötab ta pandimajas .

04.09.2009 pakkus E.J pandimajja kuldsõrmust. Vormistati kviitung N0070913. E.J sai 375 krooni. Tunnistaja andis vabatahtlikult sõrmuse koos kviitungiga politseile üle. (t/l 10-11)

4

• 04.09.2009 koostatud pandilepingust nr 0070913 nähtub, et E.J-ile on antud

laenu summas 375 krooni kuldsõrmuse (kaal 3,19) pantimisega. Laenu kustutamise tähtajaks on 04.10.2008. (t/l 12)

• 22.09.2009 koostatud tunnistaja AIülekuulamisprotokolli kohaselt töötab ta vastuvõtjana pandimajas . 04.09.2009 tõi E.J (esitas ID-kaardi) pandimajja kuldsõrmuse kaaluga 5,28 g. Vormistati leping № 033489. E.J sai 680 krooni. Tunnistaja andis vabatahtlikult sõrmuse koos lepingu koopiaga politseile üle. (t/l 13-14)

• 04.09.2009 koostatud pandilepingust nr 033489 nähtuvalt pandimaja OÜ S.H.A Trading

andis E.J-ile laenu summas 680 krooni abielusõrmuse 5,28/585 tagatisel. Laenu kustutamise tähtajaks oli märgitud 4.10.2009. (t/l 15 )

• 22.09.2009 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga nähtub, et

vaadeldavaks objektiks oli kulla värvi jäme sõrmus, ilma kaunistusteta (foto nr l), kulla värvi sõrmus, millel kivi on puudu (foto nr 1) ja roosat värvi ovaalne kivi (foto nr 1). (t/l 16-17)

• 18.09.2009 koostatud kahtlustatava E.J-i ülekuulamisprotokolli kohaselt ta ei

tunnista ennast süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 03.09.2009.a peale

lõunat, läks külla ema tuttava T. Läks talle külla, sest varem, kui on temaga tänaval

juhuslikult kokku juhtunud, on T alati küsinud, miks ta pole talle külla tulnud. Kui ta 03.09.2009.a talle külla läks peale lõunat ta oli kodus, T tundis huvi, kuidas tal läheb ja kuidas tal tööga on, ta ütles, et tahab oma tuba maha müüa, ütles, et tal on finantsraskused. Ütles T, et soovib temalt raha laenata, ütles talle, et tal on vaja 1500-2000 krooni, T ütles, et ei saa teda aidata, et tal pole sellist raha. Tahtis T raha laenata, kuna müüb oma tuba ja selleks, et tuba saaks maha müüja on vaja notarile paberite korda ajamise eest raha maksta. T juurde jäi ta ka ööseks ja hommikul, kui ta hakkas lahkuma ütles T, et saab teda aidata küll, pakkus talle 2 oma kullast sõrmust, et ta pandimajja viiks, ta andis talle need sõrmused tingimusel, et ta tema sõrmused kindlasti välja ostaks. Sõrmused olid kullast, üks sõrmus oli punase kiviga, teine oli lihtsalt tavaline kullast. Ta võttis sõrmused ja lubas hiljem välja osta. Kui T juurest lahkus läks kohe tema maja lähedal olevasse pandimajja,

alguses viis ta pandimajja ühe sõrmuse, mis oli ilma kivita, kuna arvas, et talle piisab sellest rahast mida ühe sõrmuse eest saab. Pandimajast sai selle sõrmuse eest 680 krooni, peale seda kohtus inimesega, kes tahab temalt tuba osta ja ta ütles talle, et sellest rahast notarile ei piisa ja ta otsustas sama päeval viia ka teise T sõrmuse teise pandimajja, kuna see pandimaja oli selle koha lähedal, kus ta inimesega kohtus, et mitte aega kaotada, sinna

viis punase kiviga sõrmuse, pandimajast sai sõrmuse eest 375 krooni. See raha kulus notarile paberite vormistamise jaoks. Sõrmuseid ta ei varastanud, T ise andis talle ja tal oli plaanis need kuu lõpus välja osta, selle kuu lõpus müüb maha oma toa, ja saadud raha eest ostaks T sõrmused välja ja tagastaks ja kui ei õnnestu tuba maha müüja, siis laenaks raha

venna käest ja ostaks sõrmused välja. Tal on T head suhted, nad ei läinud riidu ja ei tülitsenud ja tal pole aimugi miks ta tuli avaldust kirjutama. Sõrmused pantis oma nimele.

Praegu ei saa ta pandimajast sõrmused välja osta, sest tal pole raha, seega jätab pandimajalepingud vabatahtlikult politseile, leping nr 0070913 ja leping nr 033489. Kuna ta praegu ei saa välja osta sõrmused, siis on nõus selle kuu lõpus minema pandimajadesse kuhu viis sõrmused ja hüvitama neile tekitatud kahju. T Sõrmuse kivi oli tal kodus, kuna pandimajas ei võetud vastu kiviga sõrmust. E.J andis kivi üle politseile. (t/l 35-39, 40-42)

• 23.09.2009 koostatud kahtlustatava E.J-i ülekuulamisprotokolli kohaselt

tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et võttis elutoa laua pealt kullast abielusõrmuse ilma TS loata. Kahetseb väga toimepandut. (t/l 51-52)

• Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2008 oli 48 krooni. (t/l 33-34)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava

5 E.J-i süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu TS ütlusi, tunnistajate SA ja AI ütlusi,

pandilepingut nr 033489, pandilepingut nr 0070913, asitõendi vaatlusprotokolli,

karistusregistri väljatrükki, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud varavastase kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava E.J-i käitumine kvalifitseeritud KarS §

199 lg 2 p 9 järgi kui varguse toimepanemine süstemaatiliselt. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli E.J temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise ajal isikuks, keda oli varem varguse toimepanemise eest karistatud ja kriminaalasjas leiduvatest otsustest ning karistusandmetest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud varguste toimepanemise eest 27.05.2002 ja 30.10.2003. Süüdistuse kohaselt pani süüdistatav uue varavastase kuriteo toime

08.09.2009 või 09.09.2009 ajavahemikul kella 18.00-20.00 kui ta viibis TS korteris, kust

võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära laual olnud kaks kuldsõrmust ja viis pandimajja, tekitades vargusega TS varalist kahju summas 2 000 krooni. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava süü varguse toimepanemises on tõendamist leidnud, kuid

kohus ei nõustu süüdistatava käitumisele antud kvalifikatsiooniga. Varguse toimepanemine isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja varguse toimepanemine kui see on toime pandud süstemaatiliselt on erineva tähendusega. Sätte sõnastusest: isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, ilmneb, et kuriteokoosseisu kvalifitseeriva tunnuse puhul on tegemist erilise isikutunnusega, kuivõrd kvalifitseeriv tunnus viitab otseselt isiku spetsiifikale. KarS § 199 lg 2 p 9 sõnastus viitab aga kuritegeliku käitumise eripärale. Seejuures on kohtupraktikas

välja kujunenud, et varguse toimepanemise süstemaatilisust saab käitumisele omistada siis, kui tegemist on järjestikuste vargustega, millest saadav tulu on isiku põhiliseks tuluallikaks ja

varguste toimepanemine on isiku põhiliseks tegevusalaks ja eluviisiks, mille kohta saab järeldusi teha isiku objektiivsest käitumisest. Käesoleval juhul on süüdistatava puhul tegemist isikuga, kes on süüdi tunnistatud varguste toimepanemises 2002 ja 2003 aastal, so vähemalt 6

aastat enne viimase, so käesolevas kriminaalasjas inkrimineeritud kuriteo toimepanemist.

Süüdistatav vabanes viimase varguse toimepanemise eest mõistetud karistuse kandmiselt 30.04.2004, so viis ja pool aastat enne viimase temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemist.

Pärast karistuse kandmiselt vabanemist on süüdistatavat karistatud neljal korral väärtegude

toimepanemise eest, neist kolmel korral liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ning seejärel on teda karistatud liiklusalase kuriteo toimepanemise eest. Sellistest andmetest saab

järeldada, et uute väärtegude ja uue kuriteo toimepanemine katkestasid varavastase kuriteo

toimepanemise eest mõistetud karistuse kustumise, kuid need karistusandmed välistavad

kohtu arvates võimaluse hinnata süüdistatava käitumist varguse toimepanemisel

süstemaatilisena, kuivõrd süüdistatava käitumises puuduvad varguste süstemaatilisele

toimepanemisele viitavad tunnused. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumine on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteona, kuivõrd uue kuriteo toimepanemise ajaks ei olnud eelmine karistus varguse toimepanemise eest veel kustunud ja süüdistataval oli uue kuriteo toimepanemise ajaks säilinud eriline isikutunnus, so teo toimepanemine isikuna, kes on varem varguse toime pannud. Eeltoodud motiividel leiab kohus, et süüdistatav tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja süüdistatav tuleb õigeks mõista KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises süüdistatava käitumises KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja

ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust

kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Süüdistatavale

inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku andmetel puudub süüdistataval alaline sissetulek. Seega tuleb karistuse liigi valikul lähtuda asjaolust, et süüdistataval puuduvad sissetulekud,

mis võimaldaks rahalist karistust tasuda, mistõttu on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes on välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust

piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem

kriminaalkorras karistatud 9 korda ning viimase kohtuotsusega määratud katseaeg lõppes

6

2008 aasta veebruaris. Pärast seda on süüdistatavat karistatud vaid väärteo toimepanemise eest. Taolised andmed viitavad sellele, et süüdistatava käitumises on toimunud vahepeal oluline muutus ja teda ei ole vahepeal süütegude toimepanemise eest karistatud. Arvestades süü suurust, so seda, et süüdistatav varastas kaks sõrmust, milliste varaline väärtus ei olnud

suur, küll võis nende väärtus mälestusesemetena olla kannatanu jaoks suur ja seda, et varastatu saadi tagasi, siis leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks ka süüdistatava karistamist ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ja peab

võimalikuks karistada süüdistatavat oluliselt kergema karistusega. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdistatav kahetsenud kuriteo toimepanemist ning kohtueelsel menetlusel on ta

välja andnud nii pandimaja lepingud kui ka kullast sõrmuse küljes olnud kivi, mis tekitas

olukorra, et kannatanult varastatud esemed on tagastatud ja varalist kahju ei ole. Taolistel asjaoludel leiab kohus, et süüdistatava käitumises on KarS § 57 lg 1 p 3 sätestatud karistust

kergendavad asjaolud, so puhtsüdamlik kahetsus ja süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine. Taolistel asjaoludel leiab kohus, et kuivõrd süüdistatavat ei ole viimasel ajal

ka väärtegude toimepanemise eest karistatud, siis ei saa hinnata süüdistatavat kui

süstemaatilist õigusrikkujat, mistõttu ei ole süüdistatavale mõistetava karistuse täitmisele pööramine otstarbekas. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada KarS § 74

lg 1 ja 3 sätteid, allutades süüdistatava käitumiskontrollile, kuivõrd süüdistatava

karistusandmete tõttu ei ole tema suhtes KarS § 73 sätteid võimalik kohaldada. Kuivõrd süüdistatav on suutnud suhteliselt pikka aega käituda õiguskuulekalt, ei pea kohus vajalikuks määrata süüdistatavale pikka katseaega.

Märt Toming kohtunik