2-19-110089/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. november 2019, Pärnu

Tsiviilasja number

2-19-110089

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi R. J. vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

4045,49 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood:

11919806; asukoht: Tartu mnt 83-601, Kesklinna

linnaosa, Tallinn, Harju maakond) esindaja Tarvo

Ilves (e-post tarvo.ilves@plusplus.ee)

Kostja: R. J. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht

xxxxxxxx xxxxxxx xx/x, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx,

xxxxx xxxxxxx; e-post: xxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista R. J.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks mogo OÜ ja kostja vahel

29.09.2016 sõlmitud laenu- ja tagatisomandamise lepingust nr L29092016/0065

tulenev põhivõlgnevus 1515,51 eurot, intressid 468,12 eurot, kulud 336,00 eurot ja

otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1291,21 eurot (periood

25.11.2017-04.11.2019).

3. Välja mõista R. J.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis 0,12 % päevas

arvestatuna võla põhiosalt (s.o 1515,51 eurot) alates 05.11.2019 kuni põhivõlgnevuse

summani (s.o kuni 1515,51 eurot).

4. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 518 eurot (millest 350 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 168 eurot

lepingulise esindaja tasu) ning mõista R. J.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja.

5. Väljamõistetud menetluskuludelt on R. J. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus

Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Tsiviilasi nr: 2-19-110089

2 (5)

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS §

415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata

jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2),

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada

(TsMS § 415 lg 2).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS

§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-

s, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 05.04.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse R. J.lt 3389,71 euro saamiseks. Kohus tegi R. J.le makseettepaneku, millele R. J. esitas

vastuväite. 17.06.2019 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 18.06.2019 jättis kohus hagiavalduse käiguta ja tegi

hagejale ettepaneku esitada oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis

ning tasuma täiendavalt riigilõivu.

Tsiviilasi nr: 2-19-110089

3 (5)

2. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 01.07.2019 hagiavalduse R. J. vastu võlgnevuse

põhinõude 1515,51 euro, intressi 468,12 euro, kulude 336,00 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivise perioodi 25.11.2017 kuni 01.07.2019 eest 1062,07 euro ja viivise alates 02.07.2019 kuni

põhinõude täitmiseni määras 0,12 % päevas tasumata summalt. Samuti palus hageja välja

mõista kostjalt menetluskulud: tasutud riigilõiv 350,00 eurot ning hageja õigusabikulud 420,00

eurot. Hageja palus kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid mogo OÜ ja kostja 29.09.2016 laenu- ja tagatisomandamise

lepingu nr L29092016/0065, millega liisis mogo OÜ mootorsõiduki kapitalirendi vormis

kostjale ja mogo OÜ võimaldas kostjale kokku 7077,00 eurot. Kostja kohustus sõiduki

omandamise eest tasuma mogo OÜ-le maksegraafiku alusel igakuiselt väljaostu- ja

intressimakseid. Sõiduki omand pidi kostjale üle minema kostja kõigi kohustuste nõuetekohase

täitmise korral. Kostja kohustus alates 29.10.2016 igas kuus tasuma võrdses summas osamakse

279,46 eurot. Kostja rikkus lepingut alates 29.10.2017 ning ei tasunud lepingu alusel

maksegraafikujärgseid osamakseid ning 24.11.2017 mogo OÜ ütles kostjale lepingu

erakorraliselt üles. Lepingu ülesütlemise seisuga võlgnes kostja mogo OÜ-le 6765,51 eurot.

Kostja tagastas sõiduki ning sõiduk võõrandati mogo OÜ poolt hinnaga 5250 eurot ning

ostusumma arvestati maha kostja põhivõla võlgnevusest. Kostja võlgneb tasumata

väljaostumaksetena 1515,51 eurot. 29.06.2019 loovutas mogo OÜ oma nõude kostja vastu

hagejale. Hageja nõuab kostjalt viiviseid alates 25.11.2017 määras 43,80 % aastas kuni

põhivõla summani. Mogo OÜ oli sunnitud tegema sõiduki valduse taastamiseks kulusid

summas 336,00 eurot: sõiduki pukseerimiseks ning sõiduki müügi eelselt puhastama.

4. Pärnu Maakohus võttis 08.10.2019 hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte avaliku E-toimiku kaudu 10.10.2019, seega kostjale

vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 24.10.2019 kell 24:00. Kostja vastust kohtule

esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

6. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama

paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud.

7. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

8. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded osaliselt allpool märgitud ulatuses kohtu hinnangul

õiguslikult põhjendatud. Kohus on seisukohal, et 29.09.2016 laenu- ja tagatisomandamise

Tsiviilasi nr: 2-19-110089

4 (5)

lepingu nr L29092016/0065 tuleb kohaldada võlaõigusseaduses (VÕS) liisingulepingu sätteid.

VÕS § 361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt

määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse,

liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS § 8 lg 2 kohaselt

on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita

vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks

määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja ei ole

täitnud mogo OÜ-ga sõlmitud lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 101 lg 1 p 1

sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist. Hageja on nõude omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1

võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või

osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude

loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab

hageja nõude põhivõlgnevuse summas 1515,51 euro väljamõistmiseks kostjalt.

9. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis

esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud

tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste

rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene

lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki

seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui

seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või

võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1

sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Riigikohus on 14.01.2009 otsuses

tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08 (p 12) märkinud, et seadusandja on jätnud VÕS § 415 lg 1 esimeses

lauses VÕS § 113 lg-le 1 viidates täpsustamata, kas viide hõlmab lisaks VÕS § 113 lg 1 teisele

lausele ka kolmandat lauset. Nimelt näevad VÕS § 113 lg 1 teine ja kolmas lause ette erinevad

viivisemäärad. Riigikohus leidis, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1

kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet

järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab

võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja

VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga

ettenähtud intressimäära järgi. Ka õiguskirjanduses on selgitatud, et intressimäär (juhul, kui see

on

suurem

seadusjärgsest

viivisemäärast),

kehtib

viivisemäärana

ka

juhul,

kui

tarbijakrediidilepingus sisalduv viivise kokkulepe on vastuolu tõttu VÕS § 415 lg-ga 1 tühine

(P. Varul jt. Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2007, lk 434).

Käesoleval juhul oli lepingujärgne viivisemäär ja intressimäär 43,80 % aastas. Seega on hagejal

sama määra järgi õigus nõuda ka viivist. Kohus määrab sissenõutava viivise suuruse

TsMS § 367 järgi kindlaks otsuse kuupäeva (30.10.2019) seisuga. Sissenõutavaks muutunud

viivis seadusjärgses määras on 1291,21 eurot järgneva arvestuse kohaselt:

Võlaperiood

%

aastas

% päevas

Summa

päevas

Perioodis

päevi

Perioodi

summa

25.11.2017-31.12.2017

43,8

0,12

1,818612

67,288644

Tsiviilasi nr: 2-19-110089

5 (5)

01.01.2018-31.12.2018

43,8

0,12

1,818612

663,79338

01.01.2019-04.11.2019

43,8

0,12

1,818612

560,132496

10. VÕS § 367 lg 4 näeb ette, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest

tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad

asjaolud. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud hageja kulud summas 336,00 eurot.

11. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas

350,00 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulude hüvitamist summas kokku 420 eurot. Kohus

selgitab hagejale, et TsMS ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid, TsMS § 144 p 1 ja §

175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Hagiavaldustele

lisatud 01.07.2019 arve nr 176927 kohaselt hageja lepingulise esindaja esindustasu R. J.

kohtumenetluses on: dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 h, 150 eurot ja

hagiavalduse koostamine ja esitamine 2,0 h 200 eurot, millele lisandub käibemaks 70,00 eurot.

Kohus lähtub eeldusest, et esindustasu näol on hagejal kohustus hüvitada esindajale esindamisel

tehtud kulud (s.h esindaja töötasu vastavalt õigusabi osutamiseks kulutatud ajahulgale).

Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3,5 tundi summas 420 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega

vajalik. Kõigepealt kohus märgib, et dokumentide komplekteerimine ja analüüs pidi hageja

poolt olema tehtud juba maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamisel, millise toimingu

põhjendatud menetluskuluks on seadusandja pidanud 20 eurot (vt TsMS § 4842). Hagi

koostamiseks ja esitamiseks põhjendatud ajakulu selles asjas on 1,5 tund. Tegemist on trafaretse

hagiga ning asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist

esindaja tasumäär 100 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates

lahendites (vt 3-2-1-39-16 p 13, 3-2-1-115-14, p 14) pidanud põhjendatuks advokaadi

tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga kui ka ilma ja ka 147,49 eurot, kuid kohus võttis

siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma

mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis

mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult

keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis. Hageja on

kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu

sisendkäibemaksuna maha arvestada, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud

vastavalt TsMS § 174 lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 168 eurot (1,5 h x 80 € +

20 € + 20% käibemaks).

12. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Talu

Kohtunik