3-19-2018/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtunik Enno Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 05. november 2019, Tallinna Halduskohus

Haldusasja number 3-19-2018

Haldusasi XX kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 11.09.2019 otsuse peale seoses vandeadvokaat YY tegevusega

Menetlustoiming Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1. XX esitas Eesti Advokatuuri aukohtule kaebuse seoses vandeadvokaadi YY tegevusega, heites ette ebakvaliteetset õigusabiteenust, mistõttu sai ta tsiviilasjas nr 2-17-3449 lahendi, mis ei olnud tema huvidega kooskõlas. XX hinnangul kasutas advokaat kliendi usaldust ära oma (äri)huvides, tõstes viimased kõrgemale kliendi huvidest, rikkudes sellega eetikakoodeksit.

2. Eesti Advokatuuri aukohus jättis 11.09.2019 otsusega vandeadvokaat YY tegevuse suhtes aukohtumenetluse algatamata. Aukohus ei tuvastanud advokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Advokaadi selgitustest ja lisatud dokumentidest ilmnes, et advokaat oli klienti igakülgselt nõustanud ning selgitanud kõigi nõuete perspektiive, esitades muuhulgas ka täpsustavaid küsimusi. Seega ei olnud võimalik nõustuda kaebaja etteheitega, et advokaat ei selgitanud piisavalt tema soovide tagajärgi ega pakkunud realistlikke lahendusi. Aukohtu hinnangul on advokaat kõnealusel juhul tegutsenud kliendi huvides kooskõlas kutse-eetika nõuetega. Advokaat oli mitmel korral selgitanud kliendile missugused on võimalused ja eeldused soovitava lahenduse saamiseks, lähtunud kliendi huvidest ning soovidest, püüdes ka võimalikku kompromissi just eelkõige kliendi huvidest lähtuvalt soovitada. Tähelepanu vääris ka asjaolu, et kohus rahuldas osaliselt kaebaja nõude ning ta sai enda kasutusse keldriboksi. Eeltoodu alusel on võimalik väita, et advokaat tegutses piisava hoolsusega ja korrektselt, järgides seejuures kliendi tegelikke huve.

3. XX esitas 30.10.2019 Eesti Advokatuuri aukohtu 11.09.2019 otsuse peale halduskohtusse kaebuse taotledes: 1) olulise tähendusega asjaolu tuvastamist, st kas asja eelmenetlus vastustaja

poolt vastab AdvS § 17 lg 4 sätestatule „Aukohus on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud“; 2)vastustaja eelmenetluse mittevastamisel AdvS § 17 lg 4 sätestatule palub kaebaja otsuse tühistada; 3)vastustaja otsuse tühistamise korral palub kaebaja kohustada vastustajat võtma asi menetlusse, et selgitada olulise tähendusega asjaolud, sh a) miks pöörduti kohtusse, kui advokaadi klient oli nõus juba pakutud lahendusega, mille hiljem kehtestas maakohus; b) kas advokaadi koostatud avaldus maakohtule vastas tema kliendi tegelikule huvile.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 p 1 alusel, kuivõrd kaebajal puudub käesolevas asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kuigi advokatuuriseaduse (AdvS) § 16 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse pöörduda advokatuuri juhatuse või aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ja AdvS § 18 lg 1 annab õiguse esitada aukohtu otsuse peale halduskohtule kaebuse, siis sellise kaebuse sisuline menetlemine eeldab, et vaidlustatud haldusakt või toiming rikub kaebaja subjektiivseid õigusi või piirab tema vabadusi (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 06.09.2018 määrus haldusasjas nr 3-18-1466, p 10). Advokatuuri pädevuses on järelevalve advokatuuri liikmete kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete täitmise üle, mis tähendab seda, et nendest piiridest väljapoole jäävaid vaidlusi aukohus huvitatud isiku taotlusel ei lahenda. Aukohtumenetluses tehtava otsustuse puhul on aukohtul ulatuslik kaalutlusruum. Käesolevas asjas on aukohus XX kaebuse läbi vaadanud ning leidnud, et distsiplinaarsüüteo tunnuseid advokaadi tegevuses ei esinenud. Advokaatide suhtes distsiplinaarsüüteo tunnuste mittetuvastamine AdvS § 16 lõikes 1 ja § 18 lõikes 1 nimetatud huvitatud isiku subjektiivseid õigusi rikkuda ei saa. Distsiplinaarsüüteo mittetuvastamisest ei tulene kaebaja jaoks ühtegi täiendavat õigust ega kohustust, samuti ei takista see tema õiguste ja vabaduste edaspidist realiseerimist. Olukorras, kus isik leiab, et tema õigusi on siiski kuidagi eiratud, ei ole õiguste kaitsmise eelduseks see, millise konkreetse otsuse tegi aukohus. Seega tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada.

5. Kaebuse tagastamise täiendavaks aluseks võib olla käesoleval juhul veel ka HKMS § 121 lg 2 p 2. Nimetatud sätte alusel võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebuses on nimetatud varalise ja mittevaralise kahju (võimalikku) põhjustamist ning aukohtu otsuse kolmandal leheküljel, mis kajastab vastustajale esitatud kaebuse asjaolusid, on varalise ja mittevaralise kahju (võimalikule) põhjustamisele samuti viidatud, kuid olukorras, kus kaebaja peaks leidma, et advokaat on tekitanud oma tegevusega talle tsiviilasjas kahju, piirduks kaebaja kui puudutatud isiku subjektiivne õigus seonduvalt aukohtu otsuse vaidlustamisega üksnes sellega, et aukohus tema taotluse menetlusreegleid järgides läbi vaataks. Olenemata sellest, millise otsuse oleks aukohus vastu võtnud, ei kaasneks sellega väidetava kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise nõudega saab taolistes olukordades maakohtusse pöörduda ning vastava hagi eelduseks ei ole see, et advokaadi suhtes oleks aukohtumenetlus eelnevalt algatatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm Kohtunik

2