1-09-15281/23 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus Tallinna Ringkonnakohus otsuse tegemise aeg ja koht

15. veebruar 2010.a Tallinn Kriminaalasja number 1-09-15281 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Ivi Kesküla ja Urmas Reinola Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

10. veebruar 2010.a, avalik kohtuistung, Tallinn Kriminaalasi G.P süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja U.F-i süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 7 – 25 lg 2 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 30. novembri 2009.a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav G.P Prokurör Veera Kremez

Süüdistatav G.P

sünd 06.12.1977.a, kindla elukohata, varem karistatud kuuel

korral, viimati 25.03.2008.a Harju Maakohtu poolt KarS § 266 lg 1, 199 lg 2 p 4, 8 järgi 6 kuulise vangistusega, vabanes

31.03. 2008.a.

Kaitsja Adv Leelo Viil RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 30. novembri 2009.a otsus muutmata. G.P apellatsioon jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu

2

30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega

tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

G.P tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistati vangistusega 1

aasta ja 2 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti vangistus 9 kuud ja 10 päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti 14.04.2009.a. Tsiviilhagi katteks mõisteti G.P-lt välja 189 300 krooni O-

F. L. kasuks. KrMS § 180 lg 3 alusel jäeti pool menetluskuludest riigi kanda.

G.P tunnistati süüdi selles, et ta varem vargusi toime pannud isikuna 02.05.2008.a koos U.F-iga püüdis varastada Tallinnas XXXXXXXXXXX XX MTÜ E. P. V. S.

hoonelt terasest katteresti 4000 krooni väärtuses. Nad pakkisid resti prügikotti, kuid seltsi liikmed märkasid nende tegevust, mistõttu jäi vargus lõpule viimata.

Peale selle tunnistati S. Vertinski süüdi selles, et ta 08.04.2009.a tungis Tallinnas XXXXXXXX XX O-F. L. korterisse ja varastas kokku 183 800 krooni väärtuses vara.

APELLATSIOONI SISU

G.P vaidlustab maakohtu otsuse tsiviilhagi ja sundraha väljamõistmise osas. Ta leiab, et hagi summa ei ole õige ega vasta varastatud vara nimekirjas toodule. Samuti taotleb apellant sundraha suuruse muutmist, kuivõrd ta ei ole seda võimeline kohe tasuma.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

Prokurör leidis, et apellatsioon tuleb jätta rahuldamata, maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. Kaitsja toetas apellatsiooni.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooniga, kuulanud ära

kohtumenetluse pooled, leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks puudub alus, apellatsioon rahuldamisele ei kuulu.

Kohtukolleegium möönab, et O-F. L. tsiviilhagi katteks G.P-lt välja mõistetud 189 300

krooni ei vasta varastatu väärtusele, milline on toodud kannatanu poolt esitatud vara

nimekirjas ja hagiavalduses. G.P on oma apellatsioonis aga tähelepanuta jätnud, et

kuriteoga tekitatud kahju ei koosne käesolevas süüdistusasjas üksnes varastatud ja

tagastamata vara väärtusest. Kuriteoga tekitatud kahjuna on käsitatav ka sissemurdmisega

põhjustatud vara kahjustamine. Kannatanu varale juurdepääsuks lõhkus G.P

kannatanu elamu terrassiukse raami ja ukse avamismehhanismi (lingi) ning ukse

taastamismaksumuseks hindas O-F. L. 10 000 krooni /tl 2-5/. Seega on kohtukolleegiumi

hinnangul maakohus põhjendatult G.P-lt kannatanu kasuks välja mõistnud 189 300 krooni, millest kaotsijäänud vara väärtus moodustab 179 300 krooni ning ukse lõhkumisega tekitatud kahju on 10 000 krooni.

3

Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et O-F. L. poolt on käesoleva kriminaalasja raames esitatud arusaadav ja selge tsiviilnõue süüdistatava vastu (hagiavaldus tl 121, tekitatud kahju üksikasjalik kirjeldus tl 2-6). Seega oli G.P-le tagatud võimalus esitada soovi

korral kannatanu nõudele oma vastuväiteid ja tõendeid, kriminaaltoimiku materjalides oli piisav teave selle kohta, milliste asjaolude alusel ning milline tsiviilnõue tema vastu on

esitatud. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt ei ole süüdistatav esimese astme kohtus

tsiviilhagi vastu vaielnud. O-F. L. poolt esitatud tsiviilhagi rahuldamise põhjendused on

maakohus oma otsuses esitanud. Eelnevale lisaks osundab kohtukolleegium Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-79-09 väljendatud seisukohale, mille kohaselt juhul, kui süüdistatav ega tema kaitsja tsiviilhagi vastu ei vaidle ning süüdistatav hagi tunnistab, on see käsitatav tsiviilhagi

õigeksvõtuna. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude

õigeks, rahuldab kohus hagi, hagi õigeksvõtt on kohtule siduv. Seega on maakohus

põhjendatult ja seadusega vastavuses kannatanu hagi rahuldanud ja G.P-lt 189 300 krooni välja mõistnud.

G.P on oma apellatsioonis taotlenud ka temalt väljamõistetud sundraha suuruse

vähendamist. Sellesisuline taotlus tuleb jätta aga rahuldamata seadusest tulenevalt. Nimelt

sätestab KrMS § 180 lg 3 tõepoolest, et juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib

süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus neist osa jätta riigi kanda. Seda sätet on aga

maakohus G.P puhul juba kohaldanud ning jätnud valdava osa (kaitsjatasu ja ekspertiisitasu) menetluskuludest riigi kanda ning vähendanud ka sundraha suurust enam kui poole võrra – G.P-lt on sundraha välja mõistetud 6 525 krooni asemel üksnes 3 000 krooni. Kohtukolleegium rõhutab, et menetluskulude tasumisest täielikku vabastamist seadus

ette ei näe ning G.P olukorda silmas pidades on maakohus tema suhtes teinud

maksimaalselt soodsa otsustuse – menetluskuludest suurusega kokku 11 068 krooni, on süüdistatavalt välja mõistetud vaid 3000 krooni. Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 30.11.2009.a otsuse muutmata ja süüdistatava apellatsiooni rahuldamata.

Malle Preimer Ivi Kesküla Urmas Reinola