3-19-1820/6 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

5. november 2019, Tartu

Haldusasja number

3-19-1820

Haldusasi

Xi esialgse õiguskaitse taotlus kohustada Tartu Vanglat

lubama tal jätkata keskhariduse omandamist 2019/2020

õppeaastal

Menetluse alus ringkonnakohtus

Xi määruskaebus Tartu Halduskohtu 4. oktoobri 2019.

a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Taotleja X

RESOLUTSIOON

1. Jätta Xi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 4. oktoobri 2019. a

määrus muutmata.

2. Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnitas kinnipeetav Xi suhtes 29. oktoobril 2018 individuaalse täitmiskava

(ITK), mille I osas on riskihinnangust lähtuvaks tegevuseks märgitud keskhariduse

omandamine 2016-2020. ITK II osas on tegevuseks täitmisperioodil 29. oktoober 2018 kuni

29. oktoober 2019 märgitud keskhariduse omandamine 2019 III kvartal kuni 2019 IV kvartal.

2. 28. augustil 2019 esitas X Tartu Vanglale pöördumise, taotledes õpingute jätkamise

võimaldamist Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi 11. klassis vastavalt kehtivale ITK-le. Tartu

Vangla jättis 13. septembri 2019. a otsusega nr 6-24/4792-2 kinnipeetava taotluse rahuldamata,

põhjendades, et enne õpinguid 11. klassis on põhiriskide maandamiseks planeeritud osalemine

majandustöödel ja sotsiaalprogrammis „Õige hetk“.

3. 17. septembril 2019 kinnitas Tartu Vangla Xle uue ITK, milles riskihinnangust lähtuva

tegevusena on märgitud keskhariduse omandamine 2016-2022 ja tegevusteks täitmisperioodil

17. september 2019 kuni 17. september 2020 keskhariduse omandamine 2020 III kvartalis.

4. X esitas 26. septembril 2019 Tartu Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse korras Tartu

Vangla kohustamiseks lubama jätkata tal hariduse omandamist 2019/2020 õppeaastal.

Taotlejale on eluliselt vajalik asuda õppima sel õppeaastal 11. klassis, et omandada keskharidus

karistusaja jooksul.

5. Tartu Halduskohus jättis 4. oktoobri 2019. a määrusega X esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata.

Halduskohus leidis, et Xil puudub esialgse õiguskaitse vajadus ja talle ei kaasne pöördumatut

tagajärge, mille kaitseks oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik. Kuna kinnipeetava

karistusaeg lõppeb 1. oktoobril 2026, siis säilib tal võimalus jätkata keskhariduse omandamist

peale riske maandavate tegevuste läbimist. Tööst vabastus on antud Xle kuni 9. oktoobrini 2019

seoses spordiväljaku traumaga. Tõendamist ei leidnud, et Xil ei oleks võimalik omandada

keskharidust karistusaja jooksul kuni aastani 2026. Kohtule ei nähtu ülekaalukat vajadust

otsustada ette ära, kas Tartu Vangla on esitanud asjakohased kaalutlused, miks oli vajalik muuta

kinnipeetavale varasemas ITK-s märgitud võimalust omandada üldkeskharidus ja kas oli

põhjendatud keelata kinnipeetaval jätkata õpinguid käesoleval õppeaastal.

6. X esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 4. oktoobri 2019. a määruse

tühistamiseks ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks.

Määruskaebuses leitakse, et Eesti Vabariigis välja kujunenud tavaõiguse järgi käiakse

gümnaasiumiõppes kolmel järjestikusel aastal. Taotleja keskhariduse omandamise lõpuni on

kaks õppeaastat, kuid 11. klassi õpe lükatakse edasi juba kolmandat aastat järjest. Taotlejal on

ebamõistlikult raske jätkata üldkeskhariduse omandamist kolmeaastase vahega.

Tartu Vangla ei ole esitanud tõendeid, et sotsiaalprogrammis „Õige hetk“ osalemine takistaks

üldkeskhariduse omandamist. Nimetatud sotsiaalprogramm toimub kaks korda nädalas

pooleteise kuu jooksul, s.o 12 tundi. Üldkeskhariduse omandamine toimub Tartu Vanglas kahel

päeval nädalas. Seega ei takista sotsiaalprogramm üldkeskhariduse omandamist ja taotleja saab

osaleda nii ühes kui teises. Halduskohus ei võtnud arvesse, et taotleja ITK-des on ka

kutsehariduse omandamiseks planeeritud aegu edasi lükatud.

Vanglal on võimalus jätkata riske maandavate tegevustega pärast taotleja üldkeskhariduse ja

kutsehariduse omandamist, 29. oktoobril 2018 kinnitatud ITK kohaselt aastal 2022. Vastasel

juhul võib juhtuda, et taotlejale ei kohaldu karistusaja lõpuni ükski taasühiskonnastav meede.

Taotleja on vabastatud tööhõives osalemisest, mis ei takista taotleja osalemist õpingutes ja

sotsiaalprogrammis. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel ähvardab taotlejat tagajärg,

mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et X esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata

jätmise osas ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).

8. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

Taotlejale kehtestati 17. septembri 2019 ITK-ga üldkeskhariduse omandamine perioodil 2016-

2022 ja ITK täitmisperioodil on üldkeskhariduse omandamise ajaks märgitud 2020 III kvartal.

Esialgse õiguskaitse taotluses halduskohtule ja ka ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses

ei ole taotleja välja toonud mõjusaid põhjendusi, miks on vajalik kohustada Tartu Vanglat

lubama taotlejal jätkata üldkeskhariduse omandamist 2019/2020 õppeaastal. Taotleja on

rõhutanud, et keskhariduse omandamiseks on õpingud ette nähtud kolmel järjestikusel

õppeaastal ning tal on ebamõistlikult raske omandada keskharidust kui õppeaeg ei kulge

järjestikustel õppeaastatel. Nimetatud asjaolu ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks.

Samuti ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks taotleja väljatoodud asjaolu, et taotlejal

oleks võimalik üldkeskharidus omandada järelejäänud karistusaja jooksul. Esialgse õiguskaitse

kohaldamine on vajalik kui vastasel juhul võib taotleja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda

oluliselt raskendatuks või võimatuks. Taotleja leiab, et selline oht on eelnevalt väidetu alusel

olemas. Ringkonnakohtu hinnangul sellist olukorda antud hetkel tekkinud ei ole. Taotleja

karistusaeg lõppeb 1. oktoobril 2026. Üldkeskhariduse omandamise võimaldamine märgitakse

kinnipeetava ITK-sse vangla vastava kaalutlusotsuse alusel. Praegusel juhul ei seata taotlejale

takistusi üldkeskhariduse omandamisele järelejäänud karistusaja jooksul, kuna kehtiv ITK näeb

sellise tegevuse ette alates 2020 III kvartalist ja karistusaja lõpuni jääb aega vähem kui seitse

aastat (sealhulgas kuus õppeaastat). Samas kui taotleja üldkeskhariduse omandamiseks on

vajalik õpinguid jätkata kahel õppeaastal.

9. Üldteadaolevaks asjaoluks võib lugeda, et õppeaasta algus on iga aasta 1. septembril.

Esialgse õiguskaitse taotluses halduskohtule on taotleja selgitanud, et äärmiselt oluline on

alustada õpinguid õppeaasta alguses, sest poole õppeaasta pealt kooli õppima asumine on

komplitseeritud. Ometi esitas taotleja vanglale taotluse õpingute jätkamiseks alles 28. augustil

2019 ja esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule 26. septembril 2019, kui 2019/2020

õppeaasta oli juba alanud. Kuigi taotleja väitel toimuvad Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi

õpingud Tartu Vanglas kahel päeval nädalas, puudub ringkonnakohtu hinnangul taotlejal

esialgse õiguskaitse vajadus jätkata üldkeskhariduse omandamist jooksva õppeaasta poole

pealt.

10. Riigikohus on 3. oktoobri 2012. a otsuse nr 3-3-1-31-12 p-s 11 selgitanud, et ITK muutmisel

lasub vanglal kohustus kaaluda, kas eelnevas ITK-s ettenähtud õppimisvõimaluse muutmiseks

esinevad olulised vajadused ja kas ITK muutmine kaalub üles kinnipeetava õiguse jätkata juba

alustatud õpinguid. Seetõttu on asjakohane ITK vaidlustamine üldkeskhariduse omandamise

osas.

Tartu Vangla poolt taotleja ITK korduv muutmine üldkeskhariduse omandamise perioodi osas

ning sotsiaalprogrammis „Õige hetk“ osalemise võimalikkus üldkeskhariduse omandamisega

üheaegselt on argumendid, millele saab taotleja tugineda asja sisulise lahendamise raames, kui

ta esitab halduskohtule vastava kaebuse.

11. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus X määruskaebuse Tartu Halduskohtu 4.

oktoobri 2019. a määruse peale rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata.

Ringkonnakohus osutab siinjuures, et tulenevalt HKMS § 249 lg-st 1 on halduskohtul õigus

kaaluda kaebaja õiguste ennetavaks kaitseks esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist asja

menetluse igas staadiumis, kui ilmneb, et abinõu kohaldamata jätmise tõttu on kaebaja õiguste

kaitse tulevikus ebamõistlikult keerukas. Eelkõige võib esialgse õiguskaitse abinõu

kohaldamise kaalumine kaebajal hariduse omandamise jätkamise võimaldamiseks olla

põhjendatud juhul, kui kaebaja pöördub kaebusega halduskohtusse ja viimane asja

lahendamisel leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele.

12. Määruse avaldamisel HKMS § 178 lg 3 ja § 175 lg 3 alusel kaebaja eraelu puutumatuse

tagamiseks ringkonnakohus asendab kaebaja nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)