2-19-12953/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-19-12953

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. november 2019, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-12953

Tsiviilasi

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

hagi

Džoni Stepanjuki vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

39,02 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (rk 11919806;

aadress Tartu mnt 83-601, Tallinn), lepinguline

esindaja:

Marjana

Šestel

(e-post

menetlus@plusplus.ee)

kostja:

Džoni

Stepanjuk

(ik

XXX;

elukoht

rahvastikuregistri

järgi

XXX;

tegelik

elu-

ja

viibimiskoht teadmata; e-post XXX)

Menetluse liik

lihtmenetluse asi kirjalikus menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista Džoni Stepanjukilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks:

2.1. põhivõlg 6,77 eurot ja viivis 1,71 eurot, kokku 8,48 eurot;

2.2. viivis 17.08.–05.11.2019 eest 0,12 eurot;

2.3. viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates

06.11.2019 kuni põhivõla tasumiseni.

3. Jätta hagi rahuldamata sissenõudekulu 25 eurot ja 16.08.2019 seisuga viivise

3,75 eurot osas, samuti alates 17.08.2019 sissenõutavaks muutuva viivise osas, mis

ületab VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määra.

4. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskuludest 23% Džoni Stepanjuki kanda ja 77% Aktsiaseltsi PlusPlus

Capital kanda.

6. Välja mõista Džoni Stepanjukilt riigilõivust 17,25 eurot ning lepingulise esindaja kulust

13,80 eurot, kokku menetluskulu 31,05 eurot Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks.

7. Džoni Stepanjukil tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt Aktsiaseltsile

PlusPlus Capital käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS

§ 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

8. Džoni Stepanjukil hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

2/4

Apellatsioonkaebuse esitamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses on Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) 28.08.2019

hagi Džoni Stepanjuki (kostja) vastu põhivõla 6,77 eurot, viivise 5,46 eurot,

sissenõudekulu 25 eurot ja alates 17.08.2019 tasumata põhivõlalt viivise 0,07% päevas

väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja liitumislepingu kliendinumbriga

XXX, mille alusel kohustus Elisa Eesti AS pakkuma kostjale mobiilsideteenuseid ning

kostja kohustus kaupade (mobiiltelefon) / teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt

tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei ole tasunud 01.–31.05.2016 teenuste

kasutamise eest esitatud 01.06.2016 arvet nr XXX summas 6,77 eurot, mille tasumise

tähtpäev oli 18.06.2016. Elisa Eesti AS loovutas kostjaga sõlmitud lepingust tuleneva

nõude koos kõrvalnõuetega 01.02.2018 hagejale. Üldtingimuste p 7.10 alusel on õigus

nõuda kostjalt viivist 0,07% võlasummast päevas. Hageja on arvestanud viivist

6,77 eurolt 18.06.2016–16.08.2019 eest 5,46 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113² lg 2

p 1 alusel on õigus nõuda kostjalt 15.03.2018 võlateatise eest 15 eurot, 15.04.2018

võlateatise eest 5 eurot ja 15.05.2018 võlateatise eest 5 eurot, kokku sissenõudekulu 25

eurot.

2. Kohus toimetas kostjale hagiavalduse, menetlusse võtmise määruse ja kirjaliku

vastuse nõude kätte tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 järgi avaldamisega

01.10.2019 Ametlikes Teadaannetes. Menetlusdokumendid tuleb lugeda kostjale TsMS

§ 317 lg 5 alusel kättetoimetatuks avaldamisest 15 päeva möödumisel, seega

17.10.2019. Kostjale anti hagile kirjaliku vastuse esitamiseks aega 14 päeva

kättetoimetamisest. Kostja ei ole vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

3. TsMS § 405 lg 1 I lause näeb ette, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise

kohaselt

lihtsustatud

korras,

järgides

üksnes

TsMS-s

sätestatud

üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa

summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000

eurole. Lähtudes hagihinnast (39,02 eurot, arvestades hagi esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivist), on antud juhul tegemist lihtmenetluse asjaga.

TsMS § 405 lg 1 kohaselt võib sellise hagi menetlemisel mh kalduda kõrvale tõendite

esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina

ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis

ei ole antud vande all (p 5), samuti koguda tõendeid omal algatusel (p 8).

4. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja põhivõlg 6,77 eurot ning viivis, lähtudes

VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud viivisemäärast. Hagi tuleb jätta rahuldamata viivise

3/4

osas, mis ületab VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud viivisemäära, samuti

sissenõudekulu 25 eurot osas.

5. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja

XX.XX.XXXX liitumislepingu nr XXX (tlk 5-6). Hagiavalduse kohaselt on Elisa Eesti AS

loovutanud oma lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega hagejale.

6. Kostja ei ole vaidlustanud seda, et tal on tasumata lepingu alusel perioodi 01.–

31.05.2016 teenuste kasutamise eest esitatud 01.06.2016 arve nr XXX summas 6,77

eurot; tasumise tähtpäev oli 18.06.2016 (tlk 16-17). Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks

VÕS § 108 lg 1 alusel välja põhivõlg 6,77 eurot.

7. Liitumisleping on sõlmitutud tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. TsMS § 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Riigikohus on leidnud, et kohus peab omal algatusel arvestama tehingu, sh

tüüptingimuste tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 30.10.2013 otsus kohtuasjas

nr 3-2-1-106-13, p 24).

Hageja palub mõista kostjalt välja üldtingimuste p 7.10 alusel viivise 0,07% päevas.

Hageja on hagiavaldusele lisanud 29.11.2016 kinnitatud üldtingimused (tlk 7-15), mis

p 10.8 kohaselt jõustuvad ja kehtivad alates 01.01.2017. Kohtule esitatust ei nähtu, et

01.01.2017 jõustunud üldtingimused kehtiksid ka kostja suhtes (VÕS § 37 lg 1, § 13, § 42

lg 1 viimane lause).

Liitumislepingu lisatingimuste kohaselt arvestatakse maksete mittetähtaegsel tasumisel

viivist 0,15% päevas (tlk 5).

Eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline

tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset

seadusjärgset viivisemäära (vt ka Riigikohtu 10.05.2016 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-25-

16, p 13). Lepingu sõlmimise ajal 02.07.2015 oli VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud

viivisemäär 8,05% aastas. Seega ületab lepingu lisatingimustes sätestatud määr (0,15%

päevas ehk 54,75% aastas (365 * 0,15)) kolmekordset seadusjärgset määra

(24,15% aastas (8,05 * 3)) ning tuleb hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel

tühiseks. Hageja nõuab viivist 0,07% päevas. Riigikohus on leidnud, et viivise osaliselt

sisse nõudmata jätmine ei tähenda seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist

võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja

jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (vt Riigikohtu 10.05.2016

määrus kohtuasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). VÕS § 41 alusel tuleb kohaldada seaduses

sätestatud viivisemäära.

Kohus märgib, et isegi kui kostjale kohalduks 01.01.2017 jõustunud üldtingimuste

p-s 7.10 sätestatud viivisemäär 0,07% päevas (ehk 25,55% aastas (0,07 * 365)), tuleks

seegi hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel tühiseks, sest ületas kolmekordset

seadusjärgset määra (24,15% aastas (8,05 * 3)).

Seega on 16.08.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhjendatud ja tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista 1,71 euro ulatuses – perioodi 19.06.2016–16.08.2019

eest 6,77 eurolt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras (8,05% aastas kuni

30.06.2016 ja 8% aastas alates 01.07.2016). Arve tasumise tähtpäev oli 18.06.2016,

mistõttu saab viivist nõuda alates 19.06.2016. Samuti tuleb mõista kostjalt hageja kasuks

välja viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates

17.08.2019 kuni hagi esitamiseni 28.08.2019 ning TsMS § 367 alusel 29.08.–05.11.2019

eest kokku 0,12 eurot ja sealt edasi kuni põhivõla tasumiseni.

Hagi tuleb jätta rahuldamata 16.08.2019 seisuga viivise 3,75 eurot osas (5,46 – 1,71),

samuti alates 17.08.2019 sissenõutavaks muutuva viivise osas, mis ületab VÕS § 113

lg 1 II lauses sätestatud määra.

8. VÕS § 113² lg 2 p 1 alusel palub hageja mõista kostjalt välja sissenõudekulu

25 eurot (kolme võlateatiste eest vastavalt 15 eurot, 5 eurot ja 5 eurot). Hagiavaldusel on

4/4

lisatud kostjale adresseeritud 15.03.2018, 15.04.2018 ja 15.05.2018 võlanõuded seoses

arvega nr XXX (tlk 19-21). Hageja eelmärgitud nõue tuleb jätta rahuldamata.

VÕS § 1132 lg 2 p 1 näeb ette, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja

lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist

kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni

5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

Hagiavaldusest ei ilmne, et kostjaga sõlmitud leping oleks lõppenud. Samuti ei nähtu

hageja esitatust, millistel asjaoludel ta nõuab sissenõudekulude hüvitamist just sellises

summas. VÕS § 1132 lg-tes 1 ja 2 on sätestatud hüvitiste ülempiirid, mitte fikseeritud ning

tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär. Kui poolte vahel ei ole meeldetuletuskirja eest

tasu nõudmiseks eelnevat kokkulepet, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud

kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel ning peab kahju tekkimist ja

selle ulatust ka tõendama (vt ka Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. P. Varul,

I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein. Tallinn 2016, lk 580).

9. Arvestades TsMS § 163 lg-t 1 ja hagi rahuldamise ulatust (hagihind 39,02 eurot;

hagihind hagi rahuldamise ulatusest lähtudes 9,04 eurot), tuleb jätta menetluskuludest

23% kostja kanda ja 77% hageja kanda.

10. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka

menetluskulude rahalise suuruse.

10.1. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulu 420 eurot (3,5 t,

100 eurot / t, lisandub käibemaks; tlk 4, 24). Riigilõiv 75 eurot on põhjendatud.

TsMS § 138 lg 1, § 144 p 1 alusel on menetluskulu menetlusosalise esindaja kulud.

Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab

nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (vt Riigikohtu

12.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13, p 13). Lisaks esindamisele kulunud aja

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe

tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (vt nt Riigikohtu 13.11.2013

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Hagejat esindas TsMS § 218 lg 1 p-le 2 vastav

lepinguline esindaja. Esindaja tunnitasu 120 eurot (100 eurot + käibemaks) on

põhjendatud ja vajalik ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

Hagejale tuleb hüvitada TsMS § 174 lg 10 alusel ka käibemaks. Esindajal on 1,5 t

kulunud dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile ning 2 t hagiavalduse

koostamisele ja esitamisele. Kohus peab ajakulu põhjendatuks kokku 30 min ulatuses.

Asi ei ole õiguslikult keerukas ega asjaolude poolest mahukas. Samuti on tegemist

trafaretse hagiavaldusega, mille sarnaseid on hageja esitanud kohtutele kümneid kui

mitte sadu. Kohus märgib, et menetluskulud määratakse kindlaks hagita menetluse

sätete järgi (TsMS § 174 lg 8), hagita menetluses kehtib aga uurimisprintsiip

(TsMS § 477 lg-d 5 ja 7) (vt ka Riigikohtu 08.05.2017 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-29-17,

p 13.3). Eeltoodut arvestades on lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu kokku

60 eurot (0,5 t * 120 eurot / t). Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista 23%, seega riigilõivust 17,25 eurot ning lepingulise esindaja kulust

13,80 eurot, kokku menetluskulu 31,05 eurot.

TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

10.2. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks hüvitatavaid menetluskulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik